Lepinguõigus

Antud juhul võib kaaluda VÕS § 1047 lg 2 alusel hagiavalduse esitamist naabri vastu, kui on võimalik tõendada, et isik esitab tahtlikult avalikkusele ebaõigeid andmeid, milliste andmete avaldamise tulemusena saate teie majanduslikku kahju.

Esmalt soovitaksin talle teatada, et kui teie õiguste rikkumist ei lõpetata, siis te esitate vastava hagiavalduse, nõuate tegevuse lõpetamist ja kahju hüvitamist. Eelteate esitamine on oluline, et oleks isikule võimaldatud täiendav tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks ning samuti võib teade isikut distsiplineerida ja saab vältida kohtumenetlust. Oluline on antud juhul tõendite kogumine - võimaliku kohtumenetluse puhul on teil vaja tõendada, et naaber tõepoolest ebaõigeid andmeid avaldas. Paljasõnalised väited ei ole piisavaks hagimenetluse aluseks ning sellisel juhul võib kohtumenetlus tuua teile asjatuid lisakulusid ka naabri menetluskulude näol.

Korteri ostu-müügilepinguga tekib ostjal kohustus tasuda müüjale lepingus kokkulepitud müügihind. Kinkelepinguga antakse korter tasuta kingisaajale. Kinkelepingus võib kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi poolte kokkuleppel. Kinkija võib kinkelepingust pärast lepingu täitmist taganeda, kui
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kinkelepingust taganemine on arusaadavalt erandlik asjaolu.

Lepingutega (nii ostu-müügi kui ka kinkelepingutega) seotud kulud on riigilõiv ja notari tasu, samuti dokumentidest eksemplaride tegemise kulu. Riigilõiv ja notari tasu arvestatakse vastavalt sellele, kuivõrd suureks hindate võõrandatava asja väärtust (asja hinda). Soovitan Teil pöörduda notaribüroo poole, kellele avaldage tehingu tegemise soov ja tingimused ning kes siis vastavalt teie poolt esitatud andmetele arvestavad välja tehingu täpsemad kulud.

Läbipääs peaks ikka tagatud olema ning peaksite rohkem selle tagamisele keskenduma, sest seaduslikult tehtavate trassiehitus- või teeremonditöödega (mida peab üldprintsiibis taluma) seoses saamata jäänud tulu nõue jääks ilmselt rahuldamata.

Kui pakkumise tingimused võimaldavad teha ühispakkumise, siis on pakkumise ja omandi vormistamise osas kahtlemata mõistlikum ja soodsam teha ühispakkumine, kui eesmärk on kinnistu omandada kahe peale ja koos majandamiseks või hilisemaks jagamiseks.

Eraldi osalemise korral järgneks kinnistu mõttelise osa müük, millega kaasnevad kulud (notaritasu ja riigilõiv), samuti risk, et üks pooltest ei pea esialgsest kokkuleppest kinni.

Kui soetatakse kohe kaasomandisse, siis toimub hiljem jagamine juba kaasomanike vahel vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

Situatsioon mõneti keeruline, kuivõrd ilmselt puudub poolte vahel nt kirjavahetus või muud objektiivsed tõendid, millele tuginedes saaksite väita, et arvuti müüdi, mitte ei kingitud sugulasele.

Soovitaksin proovida pidada sugulasega e-maili teel kirjavahetust, et selgitada arvuti üleandmisega seotud asjaolusid ehk fikseerida võimalusel kirjalikult poolte tegelik tahe - arvuti müük, mitte kinge ja seejärel, kui sugulane on midagi on vastanud, mis annaks võimaluse tõendada müügikokkulepet, siis saaks liikuda nõudega edasi.

Kui müügikokkulepet tõendavad objektiivsed asjaolud puuduvad, on tegemist nn sõna-sõna vastu olukorraga ja väga keeruline on tõendada, et tegemist oli müügi mitte kinkega.

Riigikohus on oma 14.03.2008 lahendis nr 3-2-1-5-08 märkinud, et arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Ka teenuste eest, mida isik kasutas ajavahemikul, mille eest talle arveid ei ole esitatud, on isik kohustatud maksma. Kuid kui võlausaldaja arvete esitamist ei tõenda, ei ole tal ka lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu isikult maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda.
Eeltoodu kehtib muidugi juhul, kui nõue pole aegunud. Kui nõue on aegunud ning kohustatud isik taotleb aegumise kohaldamist, siis kohtuvaidluse korral jätab kohus aegumise esinemisel nõude rahuldamata. Kui tegemist on tehingust tuleneva nõudega, mis on tekkinud 2002-2004, siis see nõue peaks olema aegunud, kui ei esine asjaolusid aegumise peatumise osas. Nõude aegumine peatub näiteks õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.

Tere,

tegemist on kahjuks asjaõiguse valdkonna küsimusega, milline ei kuulu Lepinguõiguse alla.

Küsimusest ei nähtu, et millisest õigussuhtest võlgnevus tulenes. Kui tegemist on tehingust, kahju õigusvastasest tekitamisest või alusetust rikastumisest tulenev nõue, siis üldprintsiibina neist tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, millisel juhul peaks olema nõue aegunud.

Kinkelepingu raha kinkimiseks võib sõlmida lihtkirjalikus vormis, kuivõrd seadus ei nõua raha kinkimiseks notariaalset vormi. Lepingus saab sätestada poolte õigused ja kohustused. Sellisel juhul ei kaasne lepinguga kulusid.

Kui on soov siiski sõlmida leping notariaalses vormis, siis notari tasu ja riigilõivu suurus sõltub tehinguväärtusest, et milline on kingitava asja hind ehk antud juhul kingitava summa suurus. Kui tehinguväärtus on teada, siis notari tasu seadus ja riigilõivuseadus sätestavad konkreetsed maksmisele kuuluvad summad. Sellisel juhul soovitan Teil pöörduda notaribüroo poole, kellele andke teada soovitava tehingu andmed (sh. tehinguväärtus) ning paluge kalkulatsiooni, milliseks kujunevad täpsemalt tehinguga seotud kulud, et teaksite neid arvesse võtta.

Teie poolt kirjeldatud asjaolud pole otseselt seotud Teile müüdud korteriomandiga, kui Te müügilepingus just eraldi kokku ei leppinud, et lepingu oluliseks tingimuseks on ka vaiksed naabrid ning teelt tuleva müra puudumine. Neid asjaolusid oleks saanud ka kontrollida enne tehingu tegemist naabrite külastamise ja liiklustihedal ajal korteris viibimisega. Tõenäoliselt ei oleks esitatud asjaoludel müügilepingust taganemine kehtiv ning oleks ülemäära koormav müüjale.
Korteriomanike, kes teisi oluliselt häirivad, kohta on regulatsioon korteriomandiseaduse § 14 lg 1, mis sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib esitada, kui korteriomanik näiteks häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Sellise nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. On ilmne, et selline protsess on keeruline ning selle tulemus on ette teadmata, sest on teadmata kuivõrd kohus nõustub korterit võõrandada soovivate isikute seisukohtade ning kohtule esitatavate tõenditega.
Küsimusest ei nähtu, mida mõtlete termini "trahv" all. Kui Te mõtlete tulumaksu tasumist, siis tulumaksuga ei maksustata kinnisasja võõrandamisest saadud kasu, kui korteriomandi esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana. Seda maksuvabastust ei rakendata rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.