Lepinguõigus

Meie eramaa piirdub riigimaanteega. Sealt kulgeb külatee maanteele. Maanteeamet hakkas ehitama bussitaskuid ja ehitamise käigus sulges liiklusohutust silmas pidades külatee, kuigi meie sellega ei nõustunud, kuna seda mööda oli ohutumalt võimalik minna käsikäruga üle maantee põllule. Lubati jätta kärulaiune tee, kuid ei jäetud, samuti tööde käigus sõidavad suured autod ja traktorid meie eramaal, tehes sinna suuri poriroopaid. Kas arendajal on õigus toimida eramaal oma äranägemise järgi või on ka mingi seadus sellise tegevuse takistamiseks?

Tere
Sai sõlmitud firmaga leping, et katuse paigaldamisega alustatakse 08.08.2011. Omanik elab välismaal ja võttis selleks puhuks puhkuse. Nüüd teatas 08.08 firma, et tulevad kas 10.08 või 11.08. Ka need tähtajad möödusid ja uus tähtaeg, et töödega alustatakse 16.08. 50% tööde maksumusest on firmale üle kantud. Leping on sõlmitud märtsis 2011.
Küsimus seisneb selles, kas firma võib venitada töödega lõpmatuseni või mida peaks tellija edasi tegema?

Lugupidamisega U

1. Klient sõlmis konkreetse kommunaalteenuse ostmise lepingu, sama teenuse tasumise lepingu sõlmis kolmas isik.
Kas kliendi surma korral saab võimaliku enammakstud summa tagasi maksja või kliendi pärija?
2. Näide: Abielupaar lahus, suhted väga keerulised, mehe nimel leping, naise nimel otsekorraldusleping. Naine/maksja ühel päeval otsustab, et soovib viimase paari kuu makstud summasid tagasi saada, teades, et mees/klient jääb seega teenuse kasutamise eest võlglaseks.
Kas naisel/maksjal on juriidiliselt õigus oma raha tagasi nõuda?

Sõlmisin 1,5 aastat tagasi suulise üürilepingu. Tingimused tavalised - maksan kõik arvel olevad kommunaalmaksed ja lisaks veel üürisumma. Jäi ka kokkulepe, et kõik teostatud tööd ja asjad, mis korterisse minu sees elatud aja jooksul saavad olema, maksab ta mulle kinni või arvutab üürist maha.
Praeguseks andis tema tütar mulle teada, et kuu aja pärast pean olema välja kolinud, hiljem muutis tähtaega veel pool kuud lühemaks. Kolisin välja, kuid jätsin maksmata viimase kommunaalteenuste arve ja üüri, sest paari viimase kuuga olin korteris teinud väiksemat sorti sanitaar-remonti ja täiustanud seda asjadega, mis peale minu lahkumist korterisse jäävad. Nüüd ähvardab ta mind advokaatidega.
Sealt ka küsimus, kas tal on võimalik kaevata mind kohtusse ilma lepinguta või nõuda minu käest puuduvat raha, olgugi, et tööd on tehtud ja asjad ostetud? Ja kas ta saavutaks kohtus võidu kui on tema sõna minu oma vastu?

Isa tahab pojale kinkida maad ja talumaja. Mis tasud üldse sellise tehingu juurde käivad? Kui suured on sellisel juhul notari tasud või riigilõiv?

Tere!
Minu ema elab ettevõttele kuuluvas korteris ja maksab üüri ja remondikulusid vastavalt nõudele. Samas pole selles korteris tema raha eest kunagi midagi tehtud. Kui nüüd mu ema tahab välja kolida sellest kotrerist ja lõpetab üürilepingu, kas tal on mingit õigust tagasi nõuda nende aastate jooksul makstud remondirahad? Korteri üürilepingus seisab, et neid remondikulusid kasutatakse korteri korrashoidmiseks aga seni pole seda tehtud.

Abikaasadele ühisvarana kuuluva eramu garaaži on üks abikaasa väidetavalt rentinud oma osaühingule laoks ja takistab teisel abikaasal seda kasutamast. Teine abikaasa ühtegi lepingut pole näinud ega alla kirjutanud. Kas ühe abikaasa osaühingul on suuremad õigused ja ta võib kasutada garaaži või sulgeda seda, kokku leppimata teise abikaasaga? Kas peaks olema kirjalik leping OÜ ja teise abikaasa vahel? Kas eramu müügi korral läheb rendileping ostjale edasi?

Tere!
Emal on maja ja maa, mille ta soovib kinkida oma kahele tütrele. Kas kinkelepinguga saab ja on otstarbekas jagada maja ja maa konkreetselt laste vahel selliselt, et üks laps saab esimese korruse ja teine laps teise korruse? Praegu on maja dokumentides nö üks tervik, kuigi on kaks eraldi "korterit", mida need samad lapsed kasutavad.
Või jääb peale kinkimist ikka kaasomand? Kuidas sel juhul toimuks tulevikus müügitehing, kui üks tütar soovib oma korrust (mõttelist osa?) müüa?
Kas notari juures määratud kingi väärtus mängib rolli ainult konkreetses kinketehingus või sõltub sellest numbrist ka mingid potentsiaalsed tulevikutehingud?
Ette tänades!

Tere!
Meil on tekkinud väga keeruline olukord seoses kinkelepinguga maja ära kinkimisega. Nimelt tegi vanainimene kinkelepingu oma lapselapsele, millega ta sai endale siis maja. Lapselaps pidi ostma sinna juurde kuuluva maa ise. Kinkelepingus on klausel, mis annab kinkijale õiguse tasuta elamispinnale kuni elupäevade lõpuni.
Kuni eelmise aasta sügiseni oli kõik enamvähem ilus ja hea. Aga siis tekkisid probleemid, et vanainimese juures ei tohi käia külalisi (seda sellel põhjusel, et maa on lapselapse ostetud ja tema oma), vanainimesele ei pea andma elektrit ega vett (see tuleb enda kaevust). Vanainimese teine tütar võttis ennast siis tema hooldajaks, et saaks teda külastada ja süüagi viia. Aga sellest tekkis ka probleem, et hooldaja peab käima kindlatel päevadel ja kindlatel kellaaegadel. See ei paista ju üldse inimlik suhtumine vanainimesse. Ta peabki istuma ainult enda toas, enda teisi lapselapsi ja lapselapselapsi ta nii näha ei saagi kui külla talle keegi minna ei tohi.
Eelmise aasta lõpus läks olukord lihtsalt nii hulluks, et tõime ta ära sealt tütre juurde, kes ta hooldaja on.
Praegu aga tahab vanainimene ikka enda koju väga tagasi. On ta ju seal eluaeg elanud ja oma kodu on ikka oma kodu (kui oled eluaeg majas elanud, siis väikse ja võõra korteriga ära ei harju). Viisime ta siis koju tagasi, kuna tal ju kinkelepingu järgi vähemalt elamispind seal olemas. Kuid nüüd suure tüliga pooleks anti talle vähemalt elekter. Vett kasutada ta ei tohi - peab minema kaevust ämbriga tõmbama kui tahab - kuigi vesi on majja toodud. WC uks lubati lukku panna. Lukus ta küll hetkel pole kuid prill-laud on wc poti peale risti pandud. Ilmselgelt just sellepärast, et vanainimesele näidata, et sinna ta minna ei tohi. Talle visati hoopis keset kööki mingi vanainimeste wc pott (nagu kuivkäimla). Ilmselt pidi ta siis selle enda tuppa viima ja seal käima. Kuigi vanainimene on liikumisvõimeline ja saab liikumisega hakkama - ka wc-sse minekuga. Samuti ei lubatud kasutada ei kraanikaussi, pliiti, külmkapigi pidi viima enda tuppa, sest köögis ta olla ei tohi. Tema tuppa saab läbi köögi - tal on lubatud ainult teerada läbi köögi välja minekuks kasutada.

Selline käitumine kingisaaja poolt pole ju üldse inimlik? Seda enam, et vanainimese eest peavad hoolt kandma tema lapsed ja ka lapselapsed ning seda ta ju ka on?

Tänapäeval pannakse kinkelepingusse punkthaaval kirja, mis kohustused sellega kaasnevad. Vanasti pandi kirja vaid see üks lause, et on õigus tasuta elamispinnale kuni elupäevade lõpuni. Inimlikult mõeldes peaks sellega kaasnema ka hooldamine. Või vähemasti inimlikud elamistingimused nagu vesi ja elekter. Peaks ju tohtima ka endale külalisi kutsuda ja neid enda toas majutadagi. Inimene ju muutub vanemaks ja tahab ka seltsi, seda enam, et seal majas elavast lapselapsest ja tema abikaasast seda ei ole.

Siis kui see maja ära kingiti, oli maja küll vana, kuid kõik eluks vajalikud tingmused olid olemas. Vanainimene küll ei keelanud sel lapselapsel vee, elektri või wc kasutamist.

Sooviks ka teada, et mis õigused on selle lapselapse abikaasal antud maja suhtes. Kinkeleping on tehtud enne nende abielu.

Sooviks saada nõu millised tingimused siis siiski vanainimesel olema peaksid, või ongi talle ette nähtud vaid elamispind.

Jään tagasisidet ootama.
Tervitustega M

Tere,

Kolisin aprilli alguses koos oma lapse ning elukaaslasega 3-toalisse üürikorterisse. Tasusin kolmekordse üürisumma (maakleritasu, ettemaks ning tagatisraha).

Lepingus oli kolm punkti, mis nüüd aktuaalsed ja problemaatilised:
1) üüri ning kõrvalkulud tasume iga kuu 5. kuupäevaks;
2) omanik võib tulla korterisse, kui teatab sellest ette kolm päeva;
3) üheski punktis polnud mainitud midagi koduloomade kohta.

Probleemid üürileandjaga algasid juba järgmisel kuul, kui meilt nõuti kommunaalarvete tasumist 26. mail, arve tuli postkasti 16. mai. Kui viitasin asjaolule, et lepingus on kirjas, et tasumine toimub 5. kuupäeval, küsis üürileandja, et kust tema selle raha siis võtma peaks. Riskides kuu eelarve lõhkemisega tasusingi kommunaalarve.

Järgmine kuu rahale järele tulles, nägi korteriomanik, et meiega elab tema pinnal ka üks kass. Ja kuigi lemmikloomadest ei olnud lepingus sõnagi ning lepingut sõlmides selle kohta meilt ei küsitud, siis omanik nägi selles probleemi ning ütles, et kui soovime seal edasi elada, siis peame kas kassist loobuma või hakatakse iga kuu käima ning korteri olukorda kontrollima.

Otsustasime nende probleemide tõttu lõpetada üürilepingu ning teatasime sellest ettenähtud 30 kalendripäeva ette. Leping pidi lõppema 14. juulil. Kaks nädalat enne helistati minu töölt tulevale elukaaslasele ning öeldi, et kui me omanikku sisse ei lase, tuleb omanik koos politseinikuga. Omanik tahtvat kontrollida korteri olukorda ning võtta arved ning tuli ajal, mil kedagi üüripinnal ei viibinud, ukse taha. See tähendab, et lepingus juttu olnud kolmest päevast, mis meile ette pidi teatama, polnud juttugi ning ähvardati kohe politseiga.

Samal päeval saime siiski üürileandjaga kokku. Temaga oli kaasas ka keegi võõras naisterahvas, ning maakler, kes meie lepingut vahendas. Ka ilmnes, et maakler on üürileandja tuttav.

Lepingu lõpetamise päevaks, 14. juuliks, ilmus peale minu sinna veel üürileandja ning hoopis keegi teine maakler (samuti üürileandja tuttav). Nüüdseks on leping lõpetatud, kuid üürileandja ja maaklerid väidavad, et ilmselt tuleb mul vaatamata tagatisrahale veel mingid arved tasuda.

Kogu see segadus tekitas minus hoopis endal küsimusi:
1) kas juhul, kui omanike tuttavad maaklerid pole atesteeritud, kas pean nendega koostööd tegema?
2) kas omanikepoolsete lepingurikkumiste pärast ei oleks mul endal õigust mingile hüvitisele?
Kui leiate aega vastata ning muudki nõu anda olen äärmiselt tänulik!

Kõike head,
A