Lepinguõigus

Kolleeg Alo Pormeister on antud küsimusele vastanud varasemalt järgnevalt: http://www.vastused.ee/loe/oigus/lepinguoigus/222/vola-edasimuumine-volgniku-oigused.html

Lisaks eelnimetatud viites käsitletule märgin, et võlausaldaja võib loovutada ka tulevikus tekkivaid nõudeid (ehk arveid mille maksmise tähtaeg ei ole saabunud) (VÕS § 165). Loovutamine ei vaja teie kui võlgniku eraldi nõusolekut ja piisab teie teavitamisest, millise tingimuse saabumisel tuleb võlgnevus tasuda juba inkassole.

Võlausaldaja võib nõuda kulutuste hüvitamist, mis ta on sunnitud tegema võlgnevuse sissenõudmiseks.

Vastavalt VÕS § 291 lg-s 1 sätestatule lähevad üüritud kinnisasja omaniku vahetumisel üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle uuele omanikule st Teile. Tulenevalt VÕS § 312 ja § 323 koosmõjust on Teil õigus tähtajatu eluruumi üürileping üles öelda 3-kuulise etteteatamisega, kuid seda üksnes juhul, kui teil on üüritud ruumi tungivalt ise vaja. Tungiv omavajadus välistab seadusandja tahte kohaselt üürilepingu ülesütlemise põhjusel, et uuele üürileandjale st Teile ei sobi vana üürilepingu tingimused või üürnik. Tungiva omavajaduse tõendamisel on tõendamiskoormis Teil, st peate suutma vaidluse korral adekvaatselt tõendada, et teil puudub muu elamiskoht või elate täna väiksemal pinnal ja vajate suuremat. Vaidluse korral hindab tungiva omavajaduse põhjendatust ja olemasolu kohus.

Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja saabumisel või seaduses sätestatud alustel, mistõttu on tähtajalise üürilepingu ülesütlemine oluliselt keerulisem.

Erinevate kohustuste täitmist reguleerib VÕS § 88. Osundatud paragrahvi lõike 1 järgi määrab võlgnik missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Seega kui te olete tasumisel selgelt määratlenud milliseid arveid või nõudeid te täidate ning kui teil puudub ühistuga vastupidine kokkulepe, rakendub VÕS § 88 lg 1 ja ühistu peab lugema tasutuks teie poolt tasumisel määratletud arved.
Sama paragrahvi lõiked 2 ja 3 määratlevad piirangud võlgnikule täidetavate nõuete määratlemisel, kuid teie poolt esitatud lähteandmete pinnalt julgen arvata, et need piirangud ei ole hetkel asjakohased.

Samas, kui te ei ole tasumisel määratlenud konkreetselt ja üheselt mõistetavalt, milliste kohustuste katteks täitmine toimub, siis tuleb lähtuda VÕS § 88 lg-test 4-9.

Situatsioonikirjeldus on natuke ebaselge, mistõttu on täpse ja ammendava vastuse andmine komplitseeritud. Samas märgin aga, et esindaja pädevus sõltub soome kodaniku poolt antud volituste mahust. Seega kui on esindajale antud nn üldvolikiri laiade volitustega, saab esindaja teoreetiliselt ka sõiduki võõrandada või koormata. Samas saab volituse andja volitused alati tühistada (sh teavitades sellest ka ARK'd ja postitades vastava teate Ametlikes Teadaannetes) ning sellisel juhul on välistatud sõiduki edasine võõrandamine ja/või koormamine esindaja poolt. Kui esindaja hoolimata volituste puudumisest või lõppemisest sõidukit ei tagasta, on soome kodanikul õigus esitada vastav vara tagastamise või kahju hüvitamise nõue kohtule. Esindaja poolt sõiduki enda kasuks pööramise korral tuleb kõne alla ka KarS § 201 koosseis (omastamine).

Juhul, kui nõue muutus sissenõutavaks 2000.a. ning hagi seaduses sätestud tähtaja jooksul kohtusse esitatud, siis see nõue on aegunud. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seega, kui esitatakse nõue teie vastu kohtusse, siis peaksite paluma kohaldada nõude suhtes aegumist ja seetõttu hagi rahuldamata jätmist. Aegumise vastuväite võite esitada inkassole juba praegu, et nad võiksid vastavat asjaolu arvesse võtta ning otsustada mitte pöörduda kohtu poole.

Isik saab vormistada KÜ esimehele või oma mõnele Eestis elavale sugulasele USA-s notariaalse ja apostilliga kinnitatud volikirja, mille alusel Eesti notar saab vastava tehingu tõestada. Volikirjas peab kindlasti sisalduma objekt mida müüakse, tasumise tingimused, õigused allkirjastada tehing iseendaga jne. Sellisel juhul saab isik vaid ühe Florida notaris käiguga vajalikud toimingud tehtud. Kui originaalvolikiri jõuab Eestisse, saab tehingu tõestada.

Osundatud lepingut nägemata on keeruline anda ammendavat selgitust ja vastust teie küsimusele. Kui lepingu allkirjastanud isikul olid piisavad õigused (seaduslik esindaja või volitus) maaklerlepingu allkirjastamiseks, siis on leping kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Kuivõrd VÕS § 630 lg 1 (käsunduslepingust taganemine) säte on dispositiivne, siis võivad pooled kokku leppida ka teistsugustes tingimustes (nt lepingust taganemise korral sanktsioonid jms). Seega võib olemasolevate andmete pinnalt järeldada, et leping on kehtiv ja sanktsiooni nõudmine on õigustatud.

Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui nõude sissenõutavus on seotud arve esitamisega, siis muutub nõue sissenõutavaks arve esitamisega. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algaks aegumistähtaeg 01.01.2009 kell 0.00 ja lõppeks 31.12.2011 kell 24.00.

Eeldades, et kinkeleping on sõlmitud seaduses sätestatud vorminõudeid järgides ja kehtiv, siis kinkijal on õigus kinkelepingust taganeda vastava avalduse tegemisega kingisaajale üksnes seaduses sätestatud alustel.
Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda jägmistel juhtudel:
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha. Märgime, et nimetatud alusel ei loeta lepingut lõppenuks, kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülalpidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani võlaõigusseaduse §-s 571 sätestatud korras.
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

Haiguslehel viibimine on ajutine töövõimetus. Teovõimet saab isikult ära võtta või piirata üksnes kohtuotsusega. Seega, kui ei ole sellekohast kohtuotsust, on siiski tegemist ajutise töövõimetusega, mis ei vabasta isikut lepinguliste kohustuste täitmisest.