Lepinguõigus

Mulle kuulub 0,4 hektarit maad. Kogu aeg on naabrid kasutanud minu maal olevat teed. Selles osas ma ei ole kellegagi kokku leppinud ega lubanud, sest ma olen juba teise maja omanik, varem omanik on nendega kokku leppinud ja kuidas see asi käis, seda ma ei tea. Algul ei häirinud see mind, aga viimasel ajal häirib eriti palju, sest üks naaber tõi ühe suure veoautot, mis rikkus hirmsalt teed. Palusin neil see korda teha ja pidin oma närve kulutama, et sundida neil teed korda tegema. Küsimus on selles, kas on mul õigus tee kasutamine keelata? Soovin selle küsimuse lahendada ilma suure tülitsemiseta ja karjumiseta. Tuletan natukest meelde, et ükskord olen küll keelanud, see viis olukorra hullemaks - seekord tahaks kõike lahendada ilma probleemideta ja rahulikult. Mida peaksin tegema, või kuhu pöörduma? Kõike head, majaomanik.

Kunagi sai endisele elukaaslasele võetud telefon ja lepinguga liitumine, siis me teed läksid lahku ja kuna leping oli minu nime peal, kujunes võla summaks ligi 10 000 krooni. Maksin selle summa kenasti ära ning nüüd soovin teada, kas mingil seaduslikul alusel saan ma selle summa tema käest tagasi nõuda? Lisaks on mul tänu temale ka suuremad võlad kaelas, nt teine mobiili võlgnevus, mis käis kohtust läbi. Kuidas neid summasid temalt kätte saada! Mul on alles kohtu dokumendid ja maksekviitungid.

Tere
Sai kunagi 2007 postimüügist võetud mõned asjad järelmaksuga, sel ajal tegeles järelmaksuga lepingupartnerina inkassofirma. 2009. aasta septembris saatsid nad meili, et olen postimüügile võlgu. Sai nendelt ka täpsustatud, et mis võlgnevusest jutt käib, et enda teada olen kõik kenasti graafiku järgi ära tasunud. Saadeti vastus neilt, et ühe toote eest on maksmata jäänud. Kuna palju aega oli möödas, palusin saata nende toodete kohta lepingu koopia, et saaksin võrrelda panga väljavõtet. Selle lepingu sain, aga selgus, et selle järgi on enammakstud. Siis tuli juba uus teade, et hoopis teise toote eest olen võlgu. Ja sellega sama lugu. Sai pöördutud ka tarbijakaitsesse, sealt selgus, et hoopis kolmanda asja eest olen võlgu. Palusin inkassofirmal saata kõikide lepingute koopiad, kuna ühe toote eest oli rohkem makstud, siis peab ju raha kusagil ikkagi neil olemas olema. Peale seda inkassofirma poolt vaikus ja ei mingeid lepinguid. Kuni 2011. aasta märtsini, kus saatsid nüüd uuesti, et olen neile ikkagi võlgu. Helistasin nende klienditeenindusse, sealt sõimati nägu täis, et kuidas ma siis ei tea mille eest ma võlgu olen. Selgitasin neil, et mul on ikkagi ju õigus teada, mille eest ma võlgu olen ja et olen saatnud ka pangaväljavõtted neile. Olen kirjutanud ka inkassofirma klienditeeninduse juhatajale, et see asi saaks lahendatud. 2010 kirjutasin veel ka postimüügile, et mis võlgnevusest jutt käib. Nende vastus oli, et mul on neile ülemakstud ja kanti ülemakstud raha tagasi.
Küsimus siis on järgmine - inkassofirma väidab, et ikkagi olen võlgu, kuigi nad ei ole ära tõestanud, et mis võlast jutt käib. 2006-2008 a. vahemikust käib jutt ja postimüügi väite järgi on mul ülemakstud, et kas ma siis olen võlgu või ma ei ole? Ja vastusega leian, et inkassofirma tahtlikult venitab, peal viimast meeldetuletuse (11.03.2011) saatmisest - 2 kuu jooksul ei ole mulle vastatud, kuigi lubati tagasi helistada 2 päeva jooksul. Nii on ju hea tõsta intressi ja ka nõudekulud kogu see aega kasvavad. Ja kas ei peaks olema võlanõudel kirjas, kui võlgnevus reaalselt eksisteerib, üks ja sama summa, aga mitte igakord erinev. Sest mulle on esitatud üks summa ja tookord esitati Tarbijakaitseametile teine summa. Peale seda siis oli vaikus 1 aasta ja 2 kuud, kuni siis selle aasta märtsini.
Kuidas saada lõpuks selgust, kas olen võlgu või mitte ja kas ma pean ikkagi selle summa ära maksma?
Ette tänades

Kuidas on võimalik kinnisvaramaaklerist loobuda?
Talle on määratud kindel summa kinnisvara müügist.
Kas selle loobumisega kaasneb mingi trahv või peab talle ikka selle kindla summa maksma?
Kuidas üldse selline asjade käik välja võib näha?

AS Tallinna Küte poolt olid soojusmüügilepingud sõlmitud ja arved esitatud otse korteriomanikele alates 2002 a. Nüüd Tallinna Küte nõuab, et soojusmüügileping sõlmitakse kogu hoone tervikuna - meie korteriühistuga. Teatavad KÜ-le (kellega ei ole mingit lepingut sõlmitud), et alates 1.09.2011 arveid korteriomanikele ei väljasta (aga lepingud on sõlmitud alates 2002.a. korteriomanikega ja nad on kehtivad).
Arutasime üldkoosolekul seda ja korteriomanikud ei soovi et KÜ sõlmid otse lepingu Tallinna Küttega (vastavalt pr 72 Kaasomandi valdamine ja kasutamine). Kuidas me peame käituma antud olukorras?
Tänuga
Korteriomanikud

Minule kuuluvat kinnistut läbib põllutee, K3, ilma katteta tee. Seda teed oleme lubanud piiranguteta kasutada naabril. Kas naabril on igal juhul õigus nõudas meie kinnistule teeservituudi seadmist enda kasuks? Takistusi pole temale siiani tehtud ja ei tehta ka tulevikus. Kas kohus saab määrata igal juhul servituudi seadmise kohustuse meile, kui me ei ole takistanud naaberkinnistu omanike teekasutust?
Vabatahtlikult me notariaalset kokkulepet servituudi seadmiseks sõlmida ei soovi.

Tänan!

Tere
Mitu aastat peavad kinnisvarafirmad säilitama üürilepinguga seotud dokumente?

Tänud

Tere.

Minu abikaasa nimel on korter, mis ühtlasi ka pangalenu tagatiseks. Nüüd on soov see korter vormistada minu nimele.
Millest peaks sellisel juhul alustama?
Korter jääb ka minu nimel olles laenu tagatiseks.

Tänud ette vastuse eest!
T

Tere.
Andsime vanemale pojale osa maad, mis ta müüs ja sellega sai päranduse osa nagu varem kätte. Kuidas seda tehingut vormistada, et ta ei saaks hiljem nõuda kahele nooremale lapsele jäetud maad. Praegu on suusõnaline lepe.
Tänan

Eraisik ja firma tegelevad suveperioodil välismaalastele korterite üürile andmisega (nädalane üüriperiood). Nüüd selgub, et korteriühistu võlgade tõttu lülitatakse majal välja küte ja soe vesi. Üürnikega tehtud lepingud, kus sees soe vesi ja mille puudumise korral on neil õigus leping üles öelda. Küsimus: kes peaks sellisel juhul korvama saamata jäänud tulud?