Lepinguõigus

Tere,
Olen töötanud ettevõttes juba kaks aastat töövõtulepingu alusel ja samas ametis, millelt koondati. Töökoormus on tunduvalt suurenenud, kuna töötajaid on ettevõttes vähendatud.
Mitu kuud või aastat võib olla ettevõttes tööl töövõtulepingu alusel? Kas see on kuidagi fikseeritud?
Kas töövõtulepingu puhul on töökoht märgitud ka tööraamatusse ning mõjutab tulevikus pensioni maksmist?
Lugupidamisega

Ostsin paar aastat tagasi ühe kinnisvara-objekti (ca 100 000 krooni). Pidasin läbirääkimisi müüjaga ja ruumi rentijatega. Vormistasin selle oma lähedase inimese nimele, andsin talle selle katteks kõik vajalikud summad, võtsin summa oma kontolt sularahas. Nüüd palusin selle minu nimele vormistada, kuid ta keeldub kategooriliselt.
Kas on üldse mingeid seaduslikke võimalusi selle objekti tagasisaamiseks? Temal sellist raha pole kunagi korraga olnudki.

Kuidas toimida, kui korteriühistu haldamiseks valitud haldusfirma haldamistähtaeg on möödas (13.10.2009.a. valis KÜ üldkoosolek elamut haldama haldusfirma kuni 2010.a. lõpuni).
Kuid nüüd on juba veebruar 2011.a. ja uut üldkoosolekut pole toimunud ja uut haldusfirmat pole valitud.
Kas peame praegusele haldusfirmale arveid maksma?
Millised on meie riskid, kui maksame haldusfirmale, kellel ei ole juriidilist alust maja hallata?

Liisingfirma vahetas kindlustuspartnerit, mille käigus muutus liisinguvõtja kohustuslik kaskokindlustuse summa poole võrra. Leping näeb ette, et kaskokindlustus on liisingfirma poolt ning kindlustusandjateks võivad olla kindlusfirmad A, B või C (C-ga oli seni ka minu leping seotud). 2010 novembrist muutusid arve summad kaskokindlustuse osas poole kallimaks. Järelpärimisel selgus liisingfirmast: "seoses sellega, et meil muutus kindlustusalal koostööpartner, tegi uue kindlustusperioodi pikenduse Teile kindlustusfirma D (leping nägi ette eelnevalt märgitud kindlustusfirmasid - A, B, C). Probleem seisneb selles, et kindlustusfirma D ei suuda pakkuda varasemaga võrdväärset kaskokindlustust.
Kas liisingfirmal on õigus ühepoolselt muuta lepingut?
Kui ma sooviksin ise lepingut teha varasema kindlustuspartneriga (C), siis peaksin maksma lepingu muutmise eest trahvi (5000 EEK)?

Tere,
Olen võtnud aastaid tagasi pangast laenu ja maksmisega tekisid raskused. Minuga tehti kokkulepe, millest ma ei suutnud päris kinni pidada (madala sissetuleku tõttu) ja lõpuks läks asi kohtutäiturile. Temaga kokkulepele ei saanud - ta tahtis koheselt kogu summat või sel hetkel minu jaoks päris suuri summasid kuus. Tegin avalduse, et suudan maksta 3500 krooni, aga kahjuks ei oldud nõus. Asi jäi pooleli ning vara ja kontod arestiti - siiani on kontolt võetud kõik, mis jääb üle miinimumi. Eelmise aasta lõpus helistati mulle laenu andnud pangast ja pakuti, et hakkaksin maksma 350 krooni kuus, et neil on kampaania 2=3 ning sellega väheneb minu võlg. Olin nõus ja olen tänase hetkega kaks kuud ka maksnud, kuid on täielik arusaamatus sellega tekkinud! Kui asi läks kohtutäiturile, siis tegeleb tema minuga ja tema võtab minult rahasid? Kas tõesti on nii, et intress pangas jookseb edasi? Teiste asjade puhul kohtutäiturite juures küll nii ei ole. Mulle saadeti just meilile kohtuotsus, kus on kirjas, et intress jookseb koguaeg edasi, kas maksad või ei. Nüüd ma maksan vabatahtlikult pangale iga kuu ja lisaks võtab ka kohtutäitur minult raha. Kas tõesti nii peabki olema? Mul pole ju mõtet maksta, sest jään igal juhul miinustesse - maksan ise ja vaba raha võetakse ka veel minult ära, aga mina maksan ju oma miinimumist? See tähendab, et jääb alla miinimumi!
Ma tahaksin sellele asjale anda ametliku käigu, sest leian, et siin ei toimu asjad päris õigesti, eriti selle intressi pärast. Põhivõlg on mul 60000 krooni, aga intress on 3x sama palju veel. Pank väidab, et võlg on 180000 krooni, kohtutäitur 106000 krooni ja ametlikus e-riigis on 50000 krooni. Milline summa on õige ei suuda mulle keegi vastust anda, sest väljavõte on tasuline ligi 4 eurot ja ligi 7 eurot.
Summadest, mis kohtutäitur on minult võtnud, on ta koheselt katnud oma kulud, aga seda suuremates summades, kui pank saab.
Siin on kindlasti asju, mida saab muuta ja ma ei pea surmani maksma. Tahan väga selle laenuga ühele poole saada, kuid lihtsalt neile makstes teen seda igavesti :(
Selleks, et leida korralik lahendus, pean saama abi ja nõu asjalikelt inimestelt ja seetõttu ka pöördun Teie poole. Olen kahe lapse üksikema ja see olukord on päris jube. Tahaksin oma elamist, aga ei saa lubada enne, kui olen selle asjaga ühele poole saanud või leidnud lahendi, mis on stabiilne.
Mida teha ja millest alustada kohe ei teagi. Loodan, et saate selle lühikirjelduse peale mind aidata. Lisan veel, et käendaja on töötu juba aastaid ja ilma varata - seega temalt pole midagi võtta.
Vastust ootama jäädes.

Müüsime auto rumala peaga ainult müügilepinguga, mille koopiat meile endale ei jäänud. Ostja pani selle kohe uuesti müüki kallima hinnaga, aga ARK-s ümbervormistamist ei teinud. Kui ta nüüd seadusega ettenähtud korras ümbervormistamist ei tee, kas siis meil on ka mingeid õigusi või võimalusi, kuidas ennast kaitsta tulevaste võimalike probleemide eest? Kas meil on võimalik auto tagasi nõuda sama summa eest, mille eest müüsime? Tehing toimus 09.02.2010. Meil on õnneks teada ostja nimi ja isikukood, kellega tehing tehtud sai.

Lasksin remonditöökojas autol ära vahetada hammasrihma. Auto sõitis peale seda ainult paar päeva ning selgus, et äsja paigaldatud hammasrihm oli katki läinud. Nüüd läheb auto remont päris palju maksma. Töökoda ütleb, et oli praak rihm.
Kuidas edasi käituda?

Kui kannan oma töötasu kellegi teise arvele, kas kohtutäituril on õigus selle teise inimese konto "kallale ka minna".

Tere,
sõlmitud on töövõtuleping teatud töö tegemiseks (aruannete koostamiseks, mis võtab orienteeruvalt aega 5-6 kuud). Töö eest tasumine toimub kolmes osas vastavalt tehtud tööle. Mingit konkreetset tähtaega lepingus toodud pole, sest pole võimalik ette näha töö valmimise aega.
Kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu töövõtulepinguga?
Kui tähtajalisega, siis mis on lepingu lõppemise kuupäevaks? Kui tähtajatuga, siis kuidas toimub hiljem selle lepingu lõpetamine, kui töö on tehtud? Kas see annab õiguse saada töötukassast töötuskindlustushüvitist?

Ette tänades,
Annely

Mul on selline mure, et mul jäi kunagi raskuste tõttu telefoniarve maksmata ning asi läks lõpuks inkassofirmale üle ja minu andmed edastati maksehäireregistrisse. Tuli mitu hoiatavat kirja koju ning iga korraga võlgnevus aina kasvas. Lõpuks blokeeriti mu pangakonto ning võlasumma õnnestus inkassofirmal kätte saada. Kas pärast võla kättesaamist on inkassofirma kohustatud maksehäire registrile edastama info, et minu võlgnevus on tasutud? Mingil põhjusel seisab ka aasta pärast võla tasumist endiselt maksehäireregistris, et minu võlgnevus on tasutama. Mida on vaja ette võtta, et maksehäireregistris minu tasutud võlgnevus õigeks märgitaks? Tänan.