Lepinguõigus

Kui soovite nõudele vastu vaielda, siis aegumise vastuväite võiks esitada ikka ning asuda seisukohale, et laenu tagastamine pole tasu TsÜS § 147 lg 3 mõttes. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2, algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. Korduva kohustusena aegub perioodiliselt arvestatav intressinõue TsÜS § 154 kohaselt iga intressiarvestusperioodi kohta kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil intressikohustus muutus sissenõutavaks. Sõltumata sellest lõpeb intressinõue kõrvalkohustusest tuleneva nõudena TsÜS § 144 kohaselt koos põhinõudega.
Kui laenulepingu järgi pidi laenusumma olema tasutud hiljemalt 20.10.2007, muutus kohustus nii VÕS § 82 lg 7 kui ka TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates 21.10.2010. Nõue põhivõla tasumiseks aegunuks TsÜS ja § 146 lg 1 kohaselt kolme aasta jooksul, st TsÜS § 136 lg 2 kohaselt "korraliselt" 21.10.2010. Koos põhivõlaga aegunuks TsÜS § 144 kohaselt ka intressinõue. Kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 22.12.2010, siis üldise aegumistähtaja järgi oleks hageja nõue aegunud. Selliselt on Riigikohus lähenenud asjale lahendis nr. 3-2-1-57-08 (p 11), kuid lõppastmes pole välistatud kohtu vastupidine tõlgendus, et nõuet aegunuks ei loeta, mistõttu tõde selgub vaidluse käigus.

Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamiseks peab isik esitama kohtusse pankrotiavalduse. Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.

Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses sätestatud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.

Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Seega peab abikaasade ühisvarale sissenõude pööramiseks olema abikaasa, kes ei ole võlgnik ning kelle suhtes ei ole täitedokumenti, nõusolek. Kohtutäiturile tuleb teada anda, et arestitud vara on ühisvara ning abikaasa pole nõus abikaasade ühisvarale sissenõude pööramisega. Märgin, et sellisel juhul võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus.

Laenuleping võib olla ka suuline. Juhul, kui laenusaaja laenu vabatahtlikult kokkulepitud tähtajaks ei tagasta, siis olete sunnitud pöörduma nõudega kohtusse. Kohtuvaidluse korral peab iga pool tõendama oma väiteid tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega. Teie peate tõendama laenulepingu sõlmimist ning selle olulisi tingimusi ja rahasumma laenuna üleandmist laenusaajale. Küsimus ka selles, et kuidas toimus laenu andmine - sularahas või pangaülekandega? Kui toimus pangaülekandega, siis raha tagasisaamine lihtsam. Kui laenu andmine toimus sularahas ning selle kohta puudub laenusaaja kirjalik kinnitus sularaha kättesaamise kohta, siis keerulisem. Raha tagasinõudmise korral tuleb järgida ka nõude aegumistähtaegasid. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on üldprintsiibis kolm aastat. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seega kui nõue on aegunud ning laenusaaja sellele tugineb ja taotleb aegumise kohaldamist, siis jääb kohtus nõue rahuldamata.

Raha on suure käibevõimega ning Teie poolt ülekantud raha aresti alt vabastamine pole võimalik ning seda käsitletakse konto omaniku rahana. Juhul, kui konto omanik Teile asja kokkulepitud tähtajaks ei osta ja taganete vastavast kokkuleppest, siis Teil on rahaline nõue konto omaniku vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Konto omaniku poolt raha vabatahtliku mittetagastamise korral olete raha kättesaamiseks sunnitud pöörduma nõudega konto omaniku vastu kohtusse. Pärast jõustunud kohtulahendit, mis on täitedokumendiks, on Teil võimalus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse läbiviimiseks.

Kahjuks pean märkima, et antud küsimusele põhistatud vastuse esitamine eeldab põhjalikumat õiguslikku ja asjakohaste dokumentide analüüsi, mida käesolevas keskkonnas teha ei saa. Teiseks märgin, et tegemist ei ole Võlaõigusliku küsimusega vaid pigem omandi- või maareformi küsimusega.

Lepingulistes suhetes kehtib printsiip, et kohustused tuleb täita vastavalt kokkulepitule (VÕS § 8 lg 2, § 76). Lepingu ülesütlemine ja lepingust taganemine saab toimuda ainult seadusest või lepingust tuleneval alusel. Täpsemaid faktilisi asjaolusid teadmata olen veendunud, et töökoha kaotus lepingust tulenevaks aluseks ei ole. Samuti mitte seadusest tulenevaks liisingulepingu lõpetamise aluseks. VÕS § 97 näeb küll ette mõningad võimalused lepinguliste suhete vahekorra muutumisel lepingutingimusi muuta, kuid see eeldab kehtivat lepingut. Liisingulepingu tingimusi teadmata viitan VÕS § 367 lg 4 sätestatule, mille kohaselt tuleb liisingulepingu ülesütlemisel lisaks tasumata kuumaksetele liisinguandjale hüvitada ka lisakulud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-56-08 leidnud, et hüvitama peab ainult mõistlikud lisakulud. Samuti märgib Riigikohus samas lahendis, et tühine on kokkulepe, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski üksnes liisinguvõtjale (ehk teile), kes ei saa mõjutada müügiprotsessi. Ehk kui te väidate, et auto müüdi oluliselt alla turuhinna, siis tuginedes osundatud Riigikohtu lahendile tasuks kaaluda liisinguandja nõudele vastuväite esitamist.

Korteriomandi kinkelepingu sõlmimise korral ei ole tulumaksu vaja tasuda, sest tegemist ei ole korteriomandi võõrandamisega tasu eest ning kasu ei teki. Juhul, kui kingisaaja võõrandab hiljem tasu eest (nt müügileping) kinke teel saadud korteriomandi ja saadakse seega kasu vara võõrandamisest ning tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksuvabastused ei kohaldu, siis tuleb tasuda müügi tulemusel saadavalt kasult seaduses sätestatud ulatuses tulumaksu.

Tere,

Küsimusele vastamiseks on vaja teada faktilisi asjaolusid ja muu hulgas seda, et millises staadiumis menetlusega ollakse ning mida mõeldakse kompromissi all, sest maksekäsu kiirmenetluses on selles osas piirangud ja üldjuhul kohus kohtulikku kompromissi maksekäsu kiirmenetluses ei kinnita. Seetõttu pole võimalik ka riigilõivu osalist tagastamist taotleda. Kui tegemist on kohtuvälise kompromissiga ning võlgnik tasub võla, siis võlausaldaja avaldajana saab kohtule enne maksekäsu tegemist esitada avalduse võla tasumise kohta. TsMS §-s 488 prim lg 1 sätestab, et kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud, lõpetab kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse. Avaldaja võib avalduse kohtule esitada kuni maksekäsu tegemiseni. TsMS § 174 prim lg 1 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses näeb kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu lisaks menetluskulude jaotusele ette ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 9 sätestab maksekäsu kiirmenetluses kulude kandmise eriregulatsiooni, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s 488 prim sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.

Lugupidamisega
Alo Pormeister
Vandeadvokaat

Tere,

Korteriomandiseaduse § 8 prim kohaselt võib korteriomanik nõuda sama paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul teiselt korteriomanikult korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmist, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist. § 8 prim lg 2 sätestab, et kui korteriomanikuga ei saavutata kokkulepet (kohtuväliselt) nimetatud tahteavalduste andmiseks, võib teine korteriomanik nõuda temalt tahteavalduste andmist (kohtu kaudu) juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) vastavate tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve;
2) vastava tahteavalduse on andnud (notariaalselt tõestatud vormis) vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest;
3) võõrandamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele võõrandamise ajahetke seisuga;
4) võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks. Kui ei maksta võõrandamisest saadavat tulu korteriomanikule rahas, vaid kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks, võib seda teha üksnes juhul, kui korteriomanikul on vastavate kulutuste kandmise kohustus.

Kohtuvaidluse korral tuleb kõiki ülaltoodud asjaolusid kohtus ka tõendada.

Kui kinnistusraamatu kande tegemine eeldab ehitusloa olemasolu, võib korteriomanik kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmise seada sõltuvusse ehitusloa olemasolust.

Lugupidamisega,
Alo Pormeister
Vandeadvokaat