Lepinguõigus
Küsimus: Sõiduauto mittevastavus müügilepingule05.05.2011
Tere!
Ostsin sõiduauto Saksamaalt, mille maksumus on 90000€. Sõiduauto on uus ning läbisõit 9000km. Olles sõitnud antud autoga 4 kuud, tekkisid autol tehnilised vead ning eesti esindus on seda autot garantiikorras hooldanud/remontinud 11 korda. Nüüd tekkis mul soov antud sõikist loobuda.
Mis on minu õigused? Kas vahetus? või mida veel saan nõuda? Antud vead segavad töö tegemist ja on suht koormavad minule. Autoesindus ei suuda antud viga parandada.
Tänan
Ostsin sõiduauto Saksamaalt, mille maksumus on 90000€. Sõiduauto on uus ning läbisõit 9000km. Olles sõitnud antud autoga 4 kuud, tekkisid autol tehnilised vead ning eesti esindus on seda autot garantiikorras hooldanud/remontinud 11 korda. Nüüd tekkis mul soov antud sõikist loobuda.
Mis on minu õigused? Kas vahetus? või mida veel saan nõuda? Antud vead segavad töö tegemist ja on suht koormavad minule. Autoesindus ei suuda antud viga parandada.
Tänan
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Mõttelise osa müük; jagamine reaalosadeks02.05.2011
Tere!
Kinnistu on kaasomandis. Kinnistu ei ole jagatud reaalosadeks, aga üks kaasomanik soovib oma mõttelist osa müüa. Kui müüja soovib oma mõttelist osa teha reaalosaks, kuid teine kaasomanik keeldub, kas sellisel juhul saab müüa ainult mõttelist osa või on teine pool kohustatud nõustuma reaalosadeks jagamisega?
Kinnistu on kaasomandis. Kinnistu ei ole jagatud reaalosadeks, aga üks kaasomanik soovib oma mõttelist osa müüa. Kui müüja soovib oma mõttelist osa teha reaalosaks, kuid teine kaasomanik keeldub, kas sellisel juhul saab müüa ainult mõttelist osa või on teine pool kohustatud nõustuma reaalosadeks jagamisega?
Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Millised on hilisemad riskid võlgnikult ostmisel?02.05.2011
Tere,
Plaanin kirjutada oma nimele võlgade katteks ühe garaazi, millel on võlg garaaziühistu ees. See isik on võlgu ka teistele, s.h. kohtutäiturile.
Ma soovin selle garaazi enda nimele kirjutada ja ühistule võla ära maksta.
Kas võib juhtuda, et notaritehingu käigus ilmneb keeld selle garaazi minu nimele kirjutamiseks?
Kas hiljem ei hakata seda tehingut niiöelda "tagasi kutsuma"?
Plaanin kirjutada oma nimele võlgade katteks ühe garaazi, millel on võlg garaaziühistu ees. See isik on võlgu ka teistele, s.h. kohtutäiturile.
Ma soovin selle garaazi enda nimele kirjutada ja ühistule võla ära maksta.
Kas võib juhtuda, et notaritehingu käigus ilmneb keeld selle garaazi minu nimele kirjutamiseks?
Kas hiljem ei hakata seda tehingut niiöelda "tagasi kutsuma"?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Kaasomandi ost, kui kaasomanik on surnud29.04.2011
Tere.
Umbes 1,5 aastat tagasi suri vara kaasomanik. Ainus pärija on hooldekodus ja kontaktivõimetu. Mida teha, et seda kaasomandi mõttelist osa osta? Kaasomand asub Põlvamaal. Kas notari tehingut saab teha ka Tallinnas või üksnes Põlvas?
Umbes 1,5 aastat tagasi suri vara kaasomanik. Ainus pärija on hooldekodus ja kontaktivõimetu. Mida teha, et seda kaasomandi mõttelist osa osta? Kaasomand asub Põlvamaal. Kas notari tehingut saab teha ka Tallinnas või üksnes Põlvas?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Kui pärimismenetlust ei ole läbi tehtud, siis peaks algatama ka pärimismenetluse. Kui kinnisasi on eestkostetava omandis, siis perekonnaseaduse kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Seega on vajalik pöörduda eestostetava omandisse kuuluva vara võõrandamise loa saamiseks kohtusse. Juhul, kui kohus annab vastava loa, siis võib eestkostja sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja mõttelise osa võõrandamistehingu.
Notari tehingut võib teha ka Tallinnas.
Küsimus: Kas majas elamise lepe kehtib ka pärast maja müüki?29.04.2011
1970-ndatel ostis ema 2-korruselise maja ning ostu-müügi lepingusse lisati, et üks tütardest (M) võib sees elada kuni surmani ja kasutada ka kõrvalhooneid (s.h on M-il 4 alaealist last). Hiljem kinkis ema kinkelepinguga maja teisele tütre (R), kes omakorda võttis maja peale hüpoteegi, mida M ei teadnud. Nüüd müüs kohtutäitur maja kolmandale isikule ning linnavalitsus tahab, et M koliks majast välja.
Kas ostu-müügi lepingu järgi on M-il veel õigus elada teisel korrusel kuni surmani?
Kas ostu-müügi lepingu järgi on M-il veel õigus elada teisel korrusel kuni surmani?
Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Korteri üürilepingust taganemine28.04.2011
Tere!
Sõlmisin korteri üürilepingu. Üürisummaks oli 130 eurot, lisaks tagatisraha ning maakleritasu (mõlemad samuti 130 eurot). Maksin sularahas kuid tegin selle vea, et selle maksmise kohta mingit märget ei võtnud. Lepingu sõlmisin päeval kella 15 paiku. Mõni tund hiljem aga selgus, et ma sellele pinnale ikkagi minna ei saa. Helistasin omanikule, et lepingust taganeda. Õhtul kell 21 viisin tagasi korteri võtmed, raha aga tagasi ei saanud. Korteris olin sees käinud vaid 3 korda, oma isiklikke asju sinna ei viinud ja mingeid teenuseid ei kasutanud. Korteri omanik väitis, et raha ma tagasi ei saa. Võtmete tagastamisel võtsin omaniku esindajalt allkirja, omanik ise välja ei tulnud. Lepingu sõlmis minuga omanik (üürisummat lepingus kajastatud ei ole). Maakler lepingut ei teinud, tema vaid vahendas. Lepingus on kirjas, et lõpetamisest tuleb teatada 1 kuu ette. Raha maksmise juures olid korteri omanik, omaniku elukaaslane, maakler ja minu 10-aastane tütar. Reaalselt ma ju seda korterit ka kasutada ei saa, kuna mul ei ole selle võtmeid.
Millised on minu võimalused oma raha tagasi saada?
Kas maaklerile makstud vahendustasu on antud juhul õigustatud?
Kui lepingust on taganetud selle sõlmimise päeval, kas siis on õigustatud mingi osa raha mittetagastamine?
Kas 10-aastast last võib arvestada, kui tehingu tunnistajat?
Kas see on õiguspärane, kui lepingus ei ole märgitud üürisummat?
Teiepoolset kommentaari ja nõuandeid ootama jäädes.
Sõlmisin korteri üürilepingu. Üürisummaks oli 130 eurot, lisaks tagatisraha ning maakleritasu (mõlemad samuti 130 eurot). Maksin sularahas kuid tegin selle vea, et selle maksmise kohta mingit märget ei võtnud. Lepingu sõlmisin päeval kella 15 paiku. Mõni tund hiljem aga selgus, et ma sellele pinnale ikkagi minna ei saa. Helistasin omanikule, et lepingust taganeda. Õhtul kell 21 viisin tagasi korteri võtmed, raha aga tagasi ei saanud. Korteris olin sees käinud vaid 3 korda, oma isiklikke asju sinna ei viinud ja mingeid teenuseid ei kasutanud. Korteri omanik väitis, et raha ma tagasi ei saa. Võtmete tagastamisel võtsin omaniku esindajalt allkirja, omanik ise välja ei tulnud. Lepingu sõlmis minuga omanik (üürisummat lepingus kajastatud ei ole). Maakler lepingut ei teinud, tema vaid vahendas. Lepingus on kirjas, et lõpetamisest tuleb teatada 1 kuu ette. Raha maksmise juures olid korteri omanik, omaniku elukaaslane, maakler ja minu 10-aastane tütar. Reaalselt ma ju seda korterit ka kasutada ei saa, kuna mul ei ole selle võtmeid.
Millised on minu võimalused oma raha tagasi saada?
Kas maaklerile makstud vahendustasu on antud juhul õigustatud?
Kui lepingust on taganetud selle sõlmimise päeval, kas siis on õigustatud mingi osa raha mittetagastamine?
Kas 10-aastast last võib arvestada, kui tehingu tunnistajat?
Kas see on õiguspärane, kui lepingus ei ole märgitud üürisummat?
Teiepoolset kommentaari ja nõuandeid ootama jäädes.
Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Üürileping võib olla ka suuline.
Maaklertasu maksmise kohustus tuleneb maakleriga sõlmitud lepingust, kuid asjaolusid arvestades olen hetkel seisukohal, et maakleril on õigus maaklertasule.
10-aastane ei ole asjakohane tunnistaja.
Küsimus: Mis aja jooksul saab teostada ostueesõigust?25.04.2011
Tere,
Ostsin novembris 2010 kaasomandis olevast kinnistust ühe kaasomaniku osa. Ruumid sain kätte 4. jaanuaril 2011. Sellest teatati kirjalikus vormis, kus oli kirjas, et alates 05.01.2011 on ruumid üle antud uuele omanikule (teatel on soovi avaldanud kaasomaniku sekretäri allkiri teate kättesaamise kohta). Teatel puudus müügihind ja tehingu sisu, kuna müüdi mitut asja korraga ning kaasomand oli ainult osa tehingust. Sellest kuupäevast kahe kuu jooksul mingeid kaasomanike poolseid küsimusi ei esitatud ja seega polnud teema aktuaalne.
Aprilli keskel saadeti mulle notariaalselt kinnitatud ostueesõguse soov kaasomaniku poolt, milles viidatakse, et 07.03.2011 saadi teada olulist infot müügitehingu kohta (info sisu täpsustamata, kuid notari sõnul oli juttu hinnast).
Kas selline ostueesõiguse soovi esitamine on põhjendatud või on see siiski hilinenud?
Millised on soovitused edasiseks?
Kas kohtusse minek on mõistlik, kui ma ei reageeri tema soovile ning kaasomanik esitab kohtule hagi?
Kas on jõustunud mõni sarnase vaidluse kohtuotsus?
Ostsin novembris 2010 kaasomandis olevast kinnistust ühe kaasomaniku osa. Ruumid sain kätte 4. jaanuaril 2011. Sellest teatati kirjalikus vormis, kus oli kirjas, et alates 05.01.2011 on ruumid üle antud uuele omanikule (teatel on soovi avaldanud kaasomaniku sekretäri allkiri teate kättesaamise kohta). Teatel puudus müügihind ja tehingu sisu, kuna müüdi mitut asja korraga ning kaasomand oli ainult osa tehingust. Sellest kuupäevast kahe kuu jooksul mingeid kaasomanike poolseid küsimusi ei esitatud ja seega polnud teema aktuaalne.
Aprilli keskel saadeti mulle notariaalselt kinnitatud ostueesõguse soov kaasomaniku poolt, milles viidatakse, et 07.03.2011 saadi teada olulist infot müügitehingu kohta (info sisu täpsustamata, kuid notari sõnul oli juttu hinnast).
Kas selline ostueesõiguse soovi esitamine on põhjendatud või on see siiski hilinenud?
Millised on soovitused edasiseks?
Kas kohtusse minek on mõistlik, kui ma ei reageeri tema soovile ning kaasomanik esitab kohtule hagi?
Kas on jõustunud mõni sarnase vaidluse kohtuotsus?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Juhin tähelepanu, et ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale, mitte ostjale. Juhul, kui müüjale on ostueesõiguse teostamise avaldus esitatud seaduses sätestatud korras ja tähtaegselt, siis on müüja jätkuvalt kinnisasja omanik ning kanne kinnistusraamatus Teie kui omaniku kohta on ebaõige. Sellisel juhul on ostueesõigust teostaval isikul õigus nõuda ebaõige kande kustutamist ja juhul, kui Te vabatahtlikult ei nõustu tahteavaldust tegema, siis saab Teie nõusolekut asendada kohtulahend. Siiski rõhutan, et Teie küsimusele täpsema vastuse saab anda üksnes pärast kõikide dokumentide ja asjaolude põhjalikku analüüsi ning kaalumist. Riigikohtu lahendid on kättesaadavad www.nc.ee koduleheküljelt.
Küsimus: Ostueesõigus kaasomandi üheaegsel müügil25.04.2011
Tere!
Kui mõlemad kaasomanikud müüvad koos oma maja kolmandale isikule, kas siis ikkagi on veel kaasomanikul õigus kahe kuu jooksul kasutada ostueesõigust ja osta ära teise kaasomaniku osa? Tulemus oleks selline, et üheks kaasomanikuks saaks kolmas isik ja teiseks üks endistest kaasomanikest.
Tänan Teid ette, minule nii olulisele küsimusele vastamise eest!
Kui mõlemad kaasomanikud müüvad koos oma maja kolmandale isikule, kas siis ikkagi on veel kaasomanikul õigus kahe kuu jooksul kasutada ostueesõigust ja osta ära teise kaasomaniku osa? Tulemus oleks selline, et üheks kaasomanikuks saaks kolmas isik ja teiseks üks endistest kaasomanikest.
Tänan Teid ette, minule nii olulisele küsimusele vastamise eest!
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Kaasomandi müük, ostueesõigus20.04.2011
Tere!
Kinnistu (maja) on kaasomandis ning üks kaasomanik soovib oma 1/4 mõttelist osa müüki panna.
Kas tal on õigus lasta oma osa hinnata tuttaval kinnisvarahindajal või on teisel kaasomanikul õigus nõuda erapooletut hindajat? Kas kinnisvara hindaja peab olema tingimata atesteeritud hindaja?
Kui üks pool nõuab müügi puhul oma valitud hindaja poolt määratud hinda ja kui teine pool soovib kasutada ostueesõigust, kuid ei ole nõus nimetatud hinnaga, kas sellel teisel poolel on siis õigus teine erapooletu hindaja võtta ja osta selle hinnaga?
Juhul, kui see 1/4 omanik ei ole nõus teise hindaja summaga, mida sellisel juhul teha?
Kinnistu (maja) on kaasomandis ning üks kaasomanik soovib oma 1/4 mõttelist osa müüki panna.
Kas tal on õigus lasta oma osa hinnata tuttaval kinnisvarahindajal või on teisel kaasomanikul õigus nõuda erapooletut hindajat? Kas kinnisvara hindaja peab olema tingimata atesteeritud hindaja?
Kui üks pool nõuab müügi puhul oma valitud hindaja poolt määratud hinda ja kui teine pool soovib kasutada ostueesõigust, kuid ei ole nõus nimetatud hinnaga, kas sellel teisel poolel on siis õigus teine erapooletu hindaja võtta ja osta selle hinnaga?
Juhul, kui see 1/4 omanik ei ole nõus teise hindaja summaga, mida sellisel juhul teha?
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Teie poolt kirjeldatu alusel võib eeldada, et kaasomanikud räägivad omavahel läbi asja müüki ühelt kaasomanikult teisele kaasomanikule ning sellisel juhul ostueesõiguse küsimust ei teki. Ostueesõiguse võimalus tekib teisel kaasomanikul juhul, kui kaasomanik müüb asja kolmandale isikule, kes ei ole kaasomanik.
Küsimus: Omandiõiguse tõestamine20.04.2011
Minu vanemad ostsid kuuekümnendatel (s.t vormistasid sel perioodil müügilepingu, kuid sees elasid juba varem) maja koos kõrvalhoonega, kus elasid kuni surmani (1994. aastani). Peale seda on hooned seisnud tühjana. Ost on aga jäetud ametlikult vormistamata, on ainult lihtkirjalik ostu-müügileping, kuskil mujal neist kui ostjatest märget ei ole. On küll veel 1996. aastal tehtud otsus, kus kompenseeritakse kolhoosi poolt ühistatud vara (laut-küün) minule.
Keerulisemaks teeb aga asja veel see, et müüja ei ole olnud ametlik omanik ning müüs küüditamise hirmus (nii väidetakse) onu maja (peale viimase surma). Majas olid nad koos onuga elanud. Tänasel päeval tahab vald selle peremehetuks kuulutada, oodates hetkel vastuväiteid.
Kas selle lihtkirjaliku müügilepingu alusel saaks omandiõigust tõestada, viidates sellele, et nõukogude ajal, kui inimesed elasid veel pidevas hirmus, ei saanud nad kuskilt kontrollida omaniku seadusjärgsust (eriti kui müüja oli juba pikemat aega seal elanud) - ehk viidata heausksele omandamisele.
Lepingu seadusjärgsusele saab aga viidata sellega, et kuuekümnendatel ei saanud täita 1992. aastal kehtima hakkanud seadust, kus nõutakse, et selline tehing peab olema notariaalselt kinnitatud?
Ette tänades!
Keerulisemaks teeb aga asja veel see, et müüja ei ole olnud ametlik omanik ning müüs küüditamise hirmus (nii väidetakse) onu maja (peale viimase surma). Majas olid nad koos onuga elanud. Tänasel päeval tahab vald selle peremehetuks kuulutada, oodates hetkel vastuväiteid.
Kas selle lihtkirjaliku müügilepingu alusel saaks omandiõigust tõestada, viidates sellele, et nõukogude ajal, kui inimesed elasid veel pidevas hirmus, ei saanud nad kuskilt kontrollida omaniku seadusjärgsust (eriti kui müüja oli juba pikemat aega seal elanud) - ehk viidata heausksele omandamisele.
Lepingu seadusjärgsusele saab aga viidata sellega, et kuuekümnendatel ei saanud täita 1992. aastal kehtima hakkanud seadust, kus nõutakse, et selline tehing peab olema notariaalselt kinnitatud?
Ette tänades!
Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
AÕS § 96 lg 1 järgi tekib vallasomand hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Sama sätte lg 3 kohaselt on asi peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2 teise lause järgi on ehitise kui vallasasja hõivamise õigus ja kohustus kohalikul omavalitsusel ja riigil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Seega, AÕS § 96 lg 3 järgi saab ehitis olla peremehetu vaid viimase omaniku faktilisest tegevusest ja tahteavaldustest tulenevalt. Kui ehitis tegelikult ei ole peremehetu, siis ei muutu see peremehetuks ka kohaliku omavalitsuse otsusest tulenevalt. Seega, kui isik jätab vaidlustamata kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse, millega tuvastatakse talle kuuluva ehitise peremehetus, ei jää ta ilma võimalusest kaitsta oma omandit tsiviilõiguslike kaitsevahenditega.