Lepinguõigus

Kõigepealt tuleb välja selgitada, kes on pärija eestkostjaks. Kui eestkostjat ei ole määratud, siis tuleb eestkostja määrata. Kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve.

Kui pärimismenetlust ei ole läbi tehtud, siis peaks algatama ka pärimismenetluse. Kui kinnisasi on eestkostetava omandis, siis perekonnaseaduse kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Seega on vajalik pöörduda eestostetava omandisse kuuluva vara võõrandamise loa saamiseks kohtusse. Juhul, kui kohus annab vastava loa, siis võib eestkostja sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja mõttelise osa võõrandamistehingu.
Notari tehingut võib teha ka Tallinnas.