Lepinguõigus


Küsimus: Korteri üürilepingust taganemine28.04.2011

Tere!
Sõlmisin korteri üürilepingu. Üürisummaks oli 130 eurot, lisaks tagatisraha ning maakleritasu (mõlemad samuti 130 eurot). Maksin sularahas kuid tegin selle vea, et selle maksmise kohta mingit märget ei võtnud. Lepingu sõlmisin päeval kella 15 paiku. Mõni tund hiljem aga selgus, et ma sellele pinnale ikkagi minna ei saa. Helistasin omanikule, et lepingust taganeda. Õhtul kell 21 viisin tagasi korteri võtmed, raha aga tagasi ei saanud. Korteris olin sees käinud vaid 3 korda, oma isiklikke asju sinna ei viinud ja mingeid teenuseid ei kasutanud. Korteri omanik väitis, et raha ma tagasi ei saa. Võtmete tagastamisel võtsin omaniku esindajalt allkirja, omanik ise välja ei tulnud. Lepingu sõlmis minuga omanik (üürisummat lepingus kajastatud ei ole). Maakler lepingut ei teinud, tema vaid vahendas. Lepingus on kirjas, et lõpetamisest tuleb teatada 1 kuu ette. Raha maksmise juures olid korteri omanik, omaniku elukaaslane, maakler ja minu 10-aastane tütar. Reaalselt ma ju seda korterit ka kasutada ei saa, kuna mul ei ole selle võtmeid.

Millised on minu võimalused oma raha tagasi saada?
Kas maaklerile makstud vahendustasu on antud juhul õigustatud?
Kui lepingust on taganetud selle sõlmimise päeval, kas siis on õigustatud mingi osa raha mittetagastamine?
Kas 10-aastast last võib arvestada, kui tehingu tunnistajat?
Kas see on õiguspärane, kui lepingus ei ole märgitud üürisummat?

Teiepoolset kommentaari ja nõuandeid ootama jäädes.

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Lepingu ja üürilepingu erakorralist ülesütlemist reguleerivad VÕS § 196 ja § 313, mille kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki pool üürilepingu üles öelda. Mõjuva põhjuse peab sisustama igal konkreetsel juhul ülesütlemist sooviv pool ning põhjuse hindamise õigus jääb vaidluse korral kohtule. Riigikohus on märkinud, et üürileandjal on õigustatud ootus üürilepingu kehtima jäämisele, mistõttu ülesütlev pool peab tõendama, et esines selline erakorraline asjaolu, mida üürnik lepingu sõlmimisel ei näinud ega pidanudki ette nägema. Seega tuleb antud juhul ka eelnimetatut hinnata. Kui õiguslik alus ülesütlemiseks puudub (selge mõjuv põhjus), siis ei ole ülesütlemine kehtiv ja üürileandja saab nõuda üürilepingu täitmist (st igakuist üüri). Seega tasub antud juhul kaaluda üürilepingu korralist ülesütlemist 1 kuulise etteteatamisega, et vältida võimalikku pikka kohtuvaidlust ja sellel perioodil üüri tasumise kohustust.

Üürileping võib olla ka suuline.

Maaklertasu maksmise kohustus tuleneb maakleriga sõlmitud lepingust, kuid asjaolusid arvestades olen hetkel seisukohal, et maakleril on õigus maaklertasule.

10-aastane ei ole asjakohane tunnistaja.