Lepinguõigus

Tarbija õiguse tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse ennetähtaegseks tagasimaksmiseks sätestab VÕS § 411, millise paragrahvi lõike 3 kohaselt võib krediidiandja nõuda intressi ja muid kulusid krediidilepingu esimese üheksa kuu eest ka juhul, kui tarbija täidab oma kohustused ennetähtaegselt. Arvestades eeltoodut, saab asuda seisukohale, et kui ennetähtaegne tagasimakse toimub peale üheksa kuu möödumist, vabaneb tarbija lõikes 3 nimetatud mistahes muude kulude tasumisest. Kui tagasimakse toimub esimese 9 kuu jooksul, võib kokkulepitud 1,5% suurust tasumäära käsitleda kokkuleppelise tasuna (muu kulu) ning sellisel juhul tuleks summa tasuda.

Vastus teie küsimusele sõltub eelkõige sellest, kas Te olete laenu võtnud tarbijana. Kui jah, siis märgiksin alljärgnevat:

01.05.2009 jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus, millega fikseeritakse, et kui tarbijakrediidilepingu alusel tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, siis on see heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Teie poolt viidatud asjaolud annavad alust arvata, et tegemist on lubatust suurema kulukuse määraga krediidilepinguga.

TsÜS § 86 lõigete 1, 3 ja 4 järgi on selline intressikokkulepe tühine ja saadud laenult tuleks tasuda seadusjärgset intressi kuni laenu tagastamise tähtaja saabumiseni ning samuti tagastada saadud laen esialgselt kokkulepitud tähtajaks.

Analüüsida tuleb käenduslepingu tingimusi ehk milliseid laenusaaja kohustusi käendaja nõustus tagama. Kas selleks oli konkreetne laenuleping või ka laenusaaja tulevikus võetavad kohustused. Võlaõigusseadusest tulenevalt võib ka tulevast kohustust käendada, kuid üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Teisisõnu, selle uue kohustuse tekkimine pidi olema käenduslepingu sõlmimisel selge ja hõlmatud käendaja tahtega käenduslepingus. Kui kohustus ei ole piisavalt määratletud, siis seda teha ei ole võimalik. Kui tulevast kohustust ei tagatud, siis ei ole teine laen käendusega tagatud ning pank käitub ebaõigesti ja selguse huvides tuleks panga tähelepanu sellele juhtida.

Teie küsimus on seotud tõenäoliselt suuremamahulise vaidlusega ja omandireformiga, kuid küsimusest ei nähtu varajasem menetluse käik, faktilised asjaolud jne ning mille suhtes soovite enda omandiõigust tuvastada. Märgin, et kui ehitiste alune maa on erastatud ning kinnistusraamatusse kinnistuna kantud, siis ehitised on kinnistu olulised osad ning kuuluvad kinnistu omanikule ehk isikule, kes on omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Teie küsimusele ei ole kahjuks võimalik sellisel kujul vastata ning eeldab kõigepealt Teie täpsemate soovide ja faktiliste asjaolude väljaselgitamist, samuti olemasolevate dokumentide ning olukorra analüüsi.

Teie küsimusele ei ole võimalik täpset vastust anda, sest selgusetu on muu hulgas haldaja õiguslik staatus. Eeldusel, et Teiepoolne üürilepingu ülesütlemine on kehtiv (VÕS § 325), siis on ilmne, et üürileping on lõppenud ning Teilt üüri nõuda ei saa. Kui Te maksite tagatisraha ja teil on õigus nõuda tagatisraha tagastamist ja üürileandja ei ole nõus seda tasuma, siis peate pöörduma nõudega kohtusse ja esitama vastava hagi. Märgin, et tsiviilõiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ja õiguste teostamine pole lubatud, kui selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TSÜS § 138 lg 1, lg 2 ja VÕS § 6 lg 1). Samale seisukohale on asunud korduvalt ka Riigikohus. Üürileandja käitumine ei pruugi olla kooskõlas hea usu põhimõttega.
Kui üürileandja oli tegelikult võtnud juba teise üürniku ja viimane ei maksnud üüri, siis uue üürniku vastu olevaid üürinõudeid ei ole võimalik Teie vastu esitada.

Juhul, kui põhivõlgnik ei tasu pangale rahalist kohustust, mida käendate ja käendusleping on kehtiv, siis on pangal õigus nõuda Teilt kui käendajalt käendatava kohustuse täitmist. Kui käenduslepingu olete sõlminud ainult Teie, siis Teie abikaasa käendatava kohustuse täitmise eest ei vastuta. Juhul, kui Te vabatahtlikult võlga ei tasu, siis on pangal õigus pöörduda kohtusse ja taotleda ka hagi tagamiseks nt. kohtuliku hüpoteegi seadmist Teie kinnisvarale. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Sellega ei teki pangal omandiõigust Teie kinnisvarale, vaid panga kasuks tehtava otsuse jõustumisel on pangal võimalik alustada sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmise korral kohtutäitur võõrandab kinnisasja, mis on koormatud hüpoteegiga, avaliku enampakkumise kaudu.

Teie küsimusest ei selgu, kas korter on abikaasade ühisvara või mitte. Juhul, kui on ühisvara, siis sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.

Kinkelepingut on võimalik tagasi võita täitemenetluse seaduses või siis ka pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega see ei täidaks Teie eesmärki.
Täitemenetluse seadustiku kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks seaduses sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kui Teil vara ei ole ja pangal on nõue Teie vastu, siis võib Teie püsiva maksejõuetuse korral pank nõuda füüsilise isiku pankroti väljakuulutamist. Pankrotiseaduse kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu.

Tegemist ei ole lepinguõigusliku küsimusega. Soovitan asjaolude täpsustamiseks pöörduda asjakohase kohtukantselei poole ja pärida maksekäsu menetlusliku staadiumi kohta.

Teenust pakuks siis eelduslikult ikka OÜ nagu ma küsimusest aru saan? Sellisel juhul esitab OÜ teenuse eest arveid ja kelle vahendusel teenust osutatakse ei ole määrava tähtsusega (kui töövõtuleping ei määra töö teostajale spetsiifilisi eeldusi). Oluline on, et OÜ saavutaks töövõtulepinguga soovitud tulemuse. Kuidas OÜ tasustab töö tegijat, siis selleks on erinevaid võimalusi - osanikuna saad dividende, töövõtulepingu alusel töötasu, kui saab maksta projektipõhiselt honorari (sõltuvalt kas tegevuse liik võimaldab) siis saab maksta projektipõhist ühekordset honorari (ei ole sotsiaalmaksuga maksustatav). Samuti tuleb jälgida isik B töölepingu tingimusi - kas on lubatud töötamine teises ettevõttes, kas ei ole konkurentsiolukorda jne.

Laenuleping võib olla sõlmitud ka suuliselt. Teie poolt kirjeldatud asjaoludel kalduks kohus tõenäoliselt tuvastama laenusuhte äriühingu ja Teie vahel, arvestades muu hulgas asjaolu, et Teile tehtud ülekande selgituseks oli märgitud "Laen" ning olete osa rahast ka tagastanud. Teisisõnu, raha maksmisega olete tunnistanud laenu ja selle tagastamise kohustust. Kui tegemist ei oleks olnud laenuga, siis ilmselt poleks Te asunud raha tagastama. See on tõenäoliselt teise poole positsioon. Iseküsimus on muidugi selles, et millised olid laenu andmise tingimused, sh. laenu tagastamise tähtaeg. Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata. Seega tähtajatu laenulepingu korral peab laenuandja eelnevalt laenulepingu üles ütlema ja teatama sellest ette vähemalt kaks kuud. Enne tähtajatu laenulepingu ülesütlemist ei saa laenuandja laenu tagastamist ka nõuda.

Endise elukaaslase kaasamine laenuvaidlusesse ei too tõenäoliselt soovitud tulemust. Kui teil on rahaline nõue elukaaslase vastu, siis peaksite selle tema suhtes esitama. Arusaadavalt peate Te iga oma väidet ja nõuet kohtumenetluses tõendama seaduses lubatud tõenditega.

Sisuliselt on siis tegemist ülalpidamislepinguga, sest ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse vara ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Kui vara peab aga üle minema pärast ülalpeetava surma, kohaldatakse ülalpidamislepingule vastavalt pärimislepingu kohta sätestatut. Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud vormis. Täpsemad kohustused ning tingimused määratletakse poolte vahel lepingus, et millal vara üleminek toimub (ülalpeetava eluajal või pärast surma) ning kuidas ülalpidamine ja hooldamine peab toimuma. Ülalpeetav võib ülalpidamislepingust taganeda samadel alustel ja korras nagu kinkija kinkelepingust. Printsiibis on võimalik ka kinkelepingu sõlmimine ja vanemate kasuks tähtajatu ning tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine, kuid isikliku kasutusõiguse seadmine annab isikule õiguse kinnisasja teatud viisil kasutada, ega reguleeri isikute ülalpidamist ning hooldamist.
Iga inimene võib teha oma varaga tehinguid ning kuna teie vend ei ole maja omanik ega ka tulevase tehingu pool, siis sellesse tehingusse ta sekkuda ei saa ning sellest tehingust temale õigusi ja kohustusi ei teki.