Lepinguõigus
Küsimus: Kinkeleping (tehtud 1998, mai) ja sellega kaasnevad kohustused21.07.2011
Tere!
Meil on tekkinud väga keeruline olukord seoses kinkelepinguga maja ära kinkimisega. Nimelt tegi vanainimene kinkelepingu oma lapselapsele, millega ta sai endale siis maja. Lapselaps pidi ostma sinna juurde kuuluva maa ise. Kinkelepingus on klausel, mis annab kinkijale õiguse tasuta elamispinnale kuni elupäevade lõpuni.
Kuni eelmise aasta sügiseni oli kõik enamvähem ilus ja hea. Aga siis tekkisid probleemid, et vanainimese juures ei tohi käia külalisi (seda sellel põhjusel, et maa on lapselapse ostetud ja tema oma), vanainimesele ei pea andma elektrit ega vett (see tuleb enda kaevust). Vanainimese teine tütar võttis ennast siis tema hooldajaks, et saaks teda külastada ja süüagi viia. Aga sellest tekkis ka probleem, et hooldaja peab käima kindlatel päevadel ja kindlatel kellaaegadel. See ei paista ju üldse inimlik suhtumine vanainimesse. Ta peabki istuma ainult enda toas, enda teisi lapselapsi ja lapselapselapsi ta nii näha ei saagi kui külla talle keegi minna ei tohi.
Eelmise aasta lõpus läks olukord lihtsalt nii hulluks, et tõime ta ära sealt tütre juurde, kes ta hooldaja on.
Praegu aga tahab vanainimene ikka enda koju väga tagasi. On ta ju seal eluaeg elanud ja oma kodu on ikka oma kodu (kui oled eluaeg majas elanud, siis väikse ja võõra korteriga ära ei harju). Viisime ta siis koju tagasi, kuna tal ju kinkelepingu järgi vähemalt elamispind seal olemas. Kuid nüüd suure tüliga pooleks anti talle vähemalt elekter. Vett kasutada ta ei tohi - peab minema kaevust ämbriga tõmbama kui tahab - kuigi vesi on majja toodud. WC uks lubati lukku panna. Lukus ta küll hetkel pole kuid prill-laud on wc poti peale risti pandud. Ilmselgelt just sellepärast, et vanainimesele näidata, et sinna ta minna ei tohi. Talle visati hoopis keset kööki mingi vanainimeste wc pott (nagu kuivkäimla). Ilmselt pidi ta siis selle enda tuppa viima ja seal käima. Kuigi vanainimene on liikumisvõimeline ja saab liikumisega hakkama - ka wc-sse minekuga. Samuti ei lubatud kasutada ei kraanikaussi, pliiti, külmkapigi pidi viima enda tuppa, sest köögis ta olla ei tohi. Tema tuppa saab läbi köögi - tal on lubatud ainult teerada läbi köögi välja minekuks kasutada.
Selline käitumine kingisaaja poolt pole ju üldse inimlik? Seda enam, et vanainimese eest peavad hoolt kandma tema lapsed ja ka lapselapsed ning seda ta ju ka on?
Tänapäeval pannakse kinkelepingusse punkthaaval kirja, mis kohustused sellega kaasnevad. Vanasti pandi kirja vaid see üks lause, et on õigus tasuta elamispinnale kuni elupäevade lõpuni. Inimlikult mõeldes peaks sellega kaasnema ka hooldamine. Või vähemasti inimlikud elamistingimused nagu vesi ja elekter. Peaks ju tohtima ka endale külalisi kutsuda ja neid enda toas majutadagi. Inimene ju muutub vanemaks ja tahab ka seltsi, seda enam, et seal majas elavast lapselapsest ja tema abikaasast seda ei ole.
Siis kui see maja ära kingiti, oli maja küll vana, kuid kõik eluks vajalikud tingmused olid olemas. Vanainimene küll ei keelanud sel lapselapsel vee, elektri või wc kasutamist.
Sooviks ka teada, et mis õigused on selle lapselapse abikaasal antud maja suhtes. Kinkeleping on tehtud enne nende abielu.
Sooviks saada nõu millised tingimused siis siiski vanainimesel olema peaksid, või ongi talle ette nähtud vaid elamispind.
Jään tagasisidet ootama.
Tervitustega M
Meil on tekkinud väga keeruline olukord seoses kinkelepinguga maja ära kinkimisega. Nimelt tegi vanainimene kinkelepingu oma lapselapsele, millega ta sai endale siis maja. Lapselaps pidi ostma sinna juurde kuuluva maa ise. Kinkelepingus on klausel, mis annab kinkijale õiguse tasuta elamispinnale kuni elupäevade lõpuni.
Kuni eelmise aasta sügiseni oli kõik enamvähem ilus ja hea. Aga siis tekkisid probleemid, et vanainimese juures ei tohi käia külalisi (seda sellel põhjusel, et maa on lapselapse ostetud ja tema oma), vanainimesele ei pea andma elektrit ega vett (see tuleb enda kaevust). Vanainimese teine tütar võttis ennast siis tema hooldajaks, et saaks teda külastada ja süüagi viia. Aga sellest tekkis ka probleem, et hooldaja peab käima kindlatel päevadel ja kindlatel kellaaegadel. See ei paista ju üldse inimlik suhtumine vanainimesse. Ta peabki istuma ainult enda toas, enda teisi lapselapsi ja lapselapselapsi ta nii näha ei saagi kui külla talle keegi minna ei tohi.
Eelmise aasta lõpus läks olukord lihtsalt nii hulluks, et tõime ta ära sealt tütre juurde, kes ta hooldaja on.
Praegu aga tahab vanainimene ikka enda koju väga tagasi. On ta ju seal eluaeg elanud ja oma kodu on ikka oma kodu (kui oled eluaeg majas elanud, siis väikse ja võõra korteriga ära ei harju). Viisime ta siis koju tagasi, kuna tal ju kinkelepingu järgi vähemalt elamispind seal olemas. Kuid nüüd suure tüliga pooleks anti talle vähemalt elekter. Vett kasutada ta ei tohi - peab minema kaevust ämbriga tõmbama kui tahab - kuigi vesi on majja toodud. WC uks lubati lukku panna. Lukus ta küll hetkel pole kuid prill-laud on wc poti peale risti pandud. Ilmselgelt just sellepärast, et vanainimesele näidata, et sinna ta minna ei tohi. Talle visati hoopis keset kööki mingi vanainimeste wc pott (nagu kuivkäimla). Ilmselt pidi ta siis selle enda tuppa viima ja seal käima. Kuigi vanainimene on liikumisvõimeline ja saab liikumisega hakkama - ka wc-sse minekuga. Samuti ei lubatud kasutada ei kraanikaussi, pliiti, külmkapigi pidi viima enda tuppa, sest köögis ta olla ei tohi. Tema tuppa saab läbi köögi - tal on lubatud ainult teerada läbi köögi välja minekuks kasutada.
Selline käitumine kingisaaja poolt pole ju üldse inimlik? Seda enam, et vanainimese eest peavad hoolt kandma tema lapsed ja ka lapselapsed ning seda ta ju ka on?
Tänapäeval pannakse kinkelepingusse punkthaaval kirja, mis kohustused sellega kaasnevad. Vanasti pandi kirja vaid see üks lause, et on õigus tasuta elamispinnale kuni elupäevade lõpuni. Inimlikult mõeldes peaks sellega kaasnema ka hooldamine. Või vähemasti inimlikud elamistingimused nagu vesi ja elekter. Peaks ju tohtima ka endale külalisi kutsuda ja neid enda toas majutadagi. Inimene ju muutub vanemaks ja tahab ka seltsi, seda enam, et seal majas elavast lapselapsest ja tema abikaasast seda ei ole.
Siis kui see maja ära kingiti, oli maja küll vana, kuid kõik eluks vajalikud tingmused olid olemas. Vanainimene küll ei keelanud sel lapselapsel vee, elektri või wc kasutamist.
Sooviks ka teada, et mis õigused on selle lapselapse abikaasal antud maja suhtes. Kinkeleping on tehtud enne nende abielu.
Sooviks saada nõu millised tingimused siis siiski vanainimesel olema peaksid, või ongi talle ette nähtud vaid elamispind.
Jään tagasisidet ootama.
Tervitustega M
Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Tuginedes teie poolt kirjeldatud asjaoludele julgen asuda seisukohale, et esinevad jämeda tänamatuse tunnused kinkija suhtes, kuid eelduslikult on möödunud seadusega sätestatud aeg, millal taganemisõigust realiseerida (1 aasta õiguse tekkimisest). Seega ei saa kinkija eelduslikult enam kinkelepingust taganeda.
Sellisel juhul soovitan kaaluda lepingu täitmise nõude esitamist kohtule ning nõuda kingisaajalt elementaarsete elamistingimuste võimaldamist kinkijale.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Lepinguõigus