Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kliendilepingu rikkumine, kas on veel lootust positiivseks lahendiks?24.10.2011

Tere!

Minu mure on järgmine:
Osalen pankrotimenetluses, milles pankrotihaldur jättis mitmete võlausaldajate nõuded osaliselt rahuldamata ning me pidime pöörduma kohtu poole nõuete tunnustamiseks.
Enda nõude osas sõlmisin ühe tuntud advokaadibürooga kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks nimetatud pankrotimenetluses ning tasusin ka büroole ettemaksuarve.

Minu lepinguline esindaja esitas kohtule vastava hagiavalduse ning tasusin ka esindaja poolt ette näidatud riigilõivu. Kohus jättis hagi käiguta ning palus tasuda täiendavalt riigilõivu (vastavalt hagi hinnale). Avaldasin selgesõnaliselt soovi riigilõivu tasumiseks, kuid kuna riigilõivu summa oli piisavalt suur, siis soovitas esindaja mul kohtule esitada menetlusabi taotluse. Menetlusabi taotlus jäeti rahuldamata põhjendusega, et olen võimeline seda ise tasuma. Olen hoiustanud vastavat summat ka oma arveldusarvel ja olin valmis jällegi riigilõivu tasuma, kuid nüüd pidas minu esindaja otstarbekaks teha kohtule uus taotlus riigilõivu tasumiseks osade kaupa.

Tänaseks olen oodanud kohtumäärust 10 kuud. Teistel võlausaldajatel (samadel õiguslikel alustel) on nõuded rahuldatud juba 6 kuud tagasi.

Käesoleva aasta algusest kuni eelmise nädalani olen olnud pidevalt ühenduses oma esindajaga, kelle väitel ei ole kohtu poolt vastust veel tulnud ja kohtuga suhtlemine on aeganõudev protsess. Esindaja väitel oleme kohtusse kõik avaldused esitanud õigeaegselt. Eelmisel kolmapäeval, telefoni teel vesteldes, lubas esindaja mulle õhtuks kindla vastuse anda, kuhu ja millised summad kanda tuleb, et riigilõiv ära tasuda.

Kuna ma oma esindajalt nädala lõpuks vastust siiski ei saanud, pöördusin lõpuks oma murega maakohtu kantseleisse, kust edastati mulle kohtumäärus 14.01.2011a seisuga, mille kohaselt on minu hagiavaldus riigilõivu tasumata jätmise tõttu menetlemata jäetud.
Pöördusin uuesti advokaadibüroose, kellega esinduslepingu sõlmisin, kuid minu esindajat büroos ei olnud ja minuga lubati hiljemalt eilseks sel teemal ühendust võtta. Tänaseni ei ole minuga ühendust võetud.

Kuidas käituda sellises olukorras, kus lepinguline esindaja on jätnud kohtule õigeaegselt avalduse esitamata ja varjab seda? Kas mul on siiski mingigi võimalus riigilõiv ära tasuda ja hagi menetlusse anda? Kas on ka võimalus oma esindajalt tekitatud kahju välja nõuda?
Kas ka pankrotihaldur on rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, rahuldades teiste võlausaldajate nõuded, mis on tekkinud samadel õiguslikel alustel?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Juhul, kui on rikutud käsunduslepingut ning sellega on tekitatud kahju, siis on võimalik nõuda kahju hüvitamist. Selleks tuleb muu hulgas tõendada lepingust tulenevate kohustuste rikkumine, sellega seoses kahju tekkimine, kahju suurus ja põhjuslik seos kahju tekitaja tegevuse ning tekkinud kahju vahel. Kui on hagi jäetud menetlusse võtmata ning vastav kohtumäärus on jõustunud, siis pelgalt riigilõivu tasumine siin ei aita. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Samas aga nõude tunnustamise nõude esitamiseks kohtusse on seaduses sätestatud tähtaeg eelduslikult möödunud, mistõttu uuesti hagiga kohtu poole pöördumine ei annaks sellisel juhul soovitud tulemust. Pankrotihaldurile ei saa etteheited teha, sest nõude tunnustamise hagi peab esitama seaduses sätestatud korras võlausaldaja.
 

Küsimus: Kuidas peaks uus omanik üürilepingud ümber vormistama?21.10.2011

Tere

Kas on võimalik anda füüsilisel isikul endale kuuluvaid äriruume tasuta kasutuslepingu alusel üle juriidilisele isikule, kes omakorda sõlmib üürilepingud teiste juriidiliste isikutega (allüürnikega) ja küsib ruumide kasutamise eest üüri?

Teiseks, kui kinnisasi on omandatud täitemenetluse käigus ja see on koormatud äriruumi üürilepingutega ning uus kinnisasja omanik ei soovi üürilepinguid üles öelda, siis kas üürilepingutesse on võimalik viia ka ühepoolseid muudatusi (kehtivates lepingutes on lepingu tinigmuste muutmine ette nähtud poolte kokkuleppel) ning mil viisil tuleks uuel omanikul (jur. isik) lepingud enda nimele ümber vormistada?

ette tänades,
A

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Seadus otsest piirangut juriidilise isiku ja füüsilise isiku vahel sõlmitavale tasuta kasutamise lepingule ette ei näe. Sellegi poolest peab lepingujärgne asja kasutaja eset (antud juhul äriruume) kasutama vaid lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil (võlaõigusseadus § 392 lg 1). Seega, kui tasuta kasutamise lepinguga on ette nähtud, et juriidiline isik võib äriruume välja üürida, siis seadus seda otseselt ei keela.

Antud juhul ei oma üürilepingute muutmise juures tähtsust, kas kinnisasi on omandatud täitemenetluse käigus või mõnel muul viisil. Kinnisasja omaniku vahetumisel lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale (võlaõigusseadus § 291 lg 1). Seega üürileping, mis oli endise omaniku ja üürniku vahel, kehtib pärast omaniku vahetumist uue omaniku ja üürniku vahel. Kui endise omanikuga sõlmitud üürilepingus oli ette nähtud muudatuste tegemine vaid poolte kokkuleppel, on ka uuel omanikul õigus lepingusse muudatusi teha vaid poolte kokkuleppel.

Lepingute ümbervormistamise osas tuleb üürilepingutes endine üürileandja asendada uue üürileandjaga ja sellest ka teist lepingupoolt teavitada.
 

Küsimus: Kuidas vormistada elukaaslasega ühiselt maja ostmine, et ennetada võimalikke vaidlusi tulevikus?21.10.2011

Tere,
soov on osta elukaaslasega koos maja, aga tahaks välistada tulevikus võimalikult palju sellega seoses tekkida võivaid probleeme (nt lahkuminek ja vara jagamine).
Millele peaks pöörama tähelepanu enne maja ostmist? Olen aru saanud, et kindlasti peaks maja olema kaasomandis, üks on laenuvõtja ja teine kaaslaenutaotleja (mitte käendaja).

Kas on võimalik ennetada ka probleemi, et kui tulevikus üks pool soovib maja müüa (aga poolele majale on raske leida ostjat), on mingi aja möödudes (näiteks aasta) ühel poolel kohustus teiselt tema pool välja osta või kui see ei õnnestu kummalgi poolel, maja maha müüa ja raha pooleks jagada? Kas sellist lepingut üldse tehakse, mis vormis ja võib olla Teie hinnangul sellisel lepingul polekski mõtet? Kas saab kuhugi kirja panna, mis saab laenulepingust juhul, kui üks pool oma osa maha müüb?

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Tervitan Teie ettenägelikust. Antud küsimuse taga olevat probleemistikku saab lahendada mitmeti ning erinevatel lahendusviisidel on omad positiivsed ja negatiivsed aspektid, mida kahjuks ei ole võimalik ega ole ka mõistlik lahendada käesoleva portaali nn lühivastuse vormis. Teie küsimuse lahendamine eeldab kindlasti kohtumist ja kõikide asjaolude igakülgset analüüsi ning Teile selgitamist. Soovitaksin antud küsimuses pöörduda mõne õigusnõustaja poole.
 

Küsimus: Veosõiduki rendileping19.10.2011

Tere,
Juriidiline isik annab rendile veosõiduki lihtkirjalikus vormis koostatud rendilepingu alusel. See veosõiduk on panditud kolmanda isiku kasuks notariaalselt tõestatud pandilepingu alusel. Pandipidaja on nõus veosõiduki rendile andmisega.
Kas pandipidaja nõusolek peab olema notariaalselt tõestatud?

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Pantimisega seonduvat reguleerib asjaõigusseadus ja tehingute vormiga soenduvat reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus. Antud situatsioonis ei näe seadus pandipidaja nõusoleku jaoks ette kohustuslikku vormi, seega ei pea nõusolek olema notariaalselt tõestatud.
 

Küsimus: Üürikorteri parenduste kompenseerimine18.10.2011

Tere. Küsimus suht keeruline. Elan omanikule tagastatud majas (üks teatud kirik). Maja tagastamisel sai tehtud kiriku esindajaga (vaimulikuga) tähtajaline üürileping 10-ks aastaks. Üür on suht normaalne. Korterite seisukord ei olnud kõige parem. Üürnikud on vahetanud kõik voolusüsteemid, teinud san-remonti, toonud sisse vee (omaniku esindaja suulisel loal), kuna kirikul raha ei olevat. Nüüd aga hakkab lepingu aeg täis saama. Oleme näinud uut lepingu varianti: üürisumma päris suur, omanik ei kompenseeri ühtegi parendust ega uuendust, vigade ilmnemisel tuleb parendused teha üürnikel endil, mida omanik ei kompenseeri, korterite kindlustus tuleb endal maksta, ei tohi ühtegi parendust ega uuendust likvideerida. Kardan, et lepingu lõppemisel tullakse korterite seisukorda hindama (kõik mida me ise teinud oleme) ja pannakse see kirja, nagu oleks algne seisukord olnudki selline. On see üldse seaduslik, andke nõu, mida teha?

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Üürilepinguga seonduvat reguleerib võlaõigusseadus, § 271 jj. Reeglina üürnikud omal kulul üüritud pinnal puudusi kõrvaldama ei pea. Erandiks on vaid pisipuudused, mida saab kõrvaldada koristamise või hooldamisega (§ 280). Üürniku poolt eluasemele tehtud parendusi ja muudatusi reguleerib § 285, mille lõike 1 kohaselt üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Seega parendusi ja muudatusi tuleb hinnata eluaseme mõistliku kasutamise ja majandamise aspektist. Voolusüsteemide uuendamine, san-remont ja vee sisse toomine on tõenäoliselt vaadeldavad töödena, mis on vajalikud eluaseme igapäevaseks kasutamiseks. Seega, § 286 lg 1 alusel, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist.

Uue üürilepingu koha pealt nii palju, et vastavalt §-le 275, on eluruumi üürilepingu osas seaduses sätestatu kohustuslik, st seadusest üürniku kahjuks kõrvale kalduv kokkulepe on tühine. Seega lepingu säte, mille kohaselt omanik ühtegi eluasemele tehtavat parendust ega uuendust ei kompenseeri, on tühine, kuna juhul, kui parendus või muudatus on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks, on üürileandja § 285 lg 1 kohaselt kohustatud sellise parenduse või muudatusega nõustuma ja § 286 lg 1 alusel kulutused üürnikule hüvitama. Lepingu säte, mille kohaselt tuleb eluaseme juures vigade ilmnemisel parendused teha üürnikel endil, on samuti tühine, kuna see on kõrvalekalduv §-st 278 ja §-st 279, mille kohaselt üürielandjal on kohustus tekkinud puudused kõrvaldada või hüvitada puuduse kõrvaldamine üürnikule. Seda jällegi juhul, kui tegemist ei ole nö pisipuudusega või puudusega, mille eest üürnik vastutab. Üürniku vastutust reguleerib § 334 lg 2, mille kohaselt üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast.

Seega eluasemel tehtud tööde osas on üürnikul õigus nõuda mõistlikku hüvitist. Uue lepinguga seonduvas on toodud lepingu punktid, mis puudutavad parenduste, uuenduste ja puuduste kompenseerimist, tühised, kuna kalduvad kõrvale seaduses sätestatust.
 

Küsimus: Sõiduki liisinglepingu (kasutusrent) käendus18.10.2011

Tere.
Olen sõiduki kasutusrendi liisingulepingu käendaja. Tean, et põhivõlglane on makseraskustes ja ei täida oma kohustusi õigeaegselt juba üle 1,5 aasta. Kuna midagi ta ikka maksab, siis pole liisinguandja minu poole veel pöördunud.
Liisinguvõtja rikub lepingut andes auto kasutada kõrvalistele isikutele, on muutnud mitu korda elukohta sellest teatamata. Kardan, et varsti temaga enam ei "mängita".
1. Kas ma saan midagi ette võtta, enne kui mul tuleb maksma hakata?
2. Mida tähendab VÕS § 148, et käendaja võib nõuda tagatist? Liisinguvõtjal mingit vara pole. Kas auto saaks olla mingis mõttes tagatis? (n: seisab nii kaua "platsil", kui võlg on tasutud).
3. Kas auto tagastamisel (kasutuse lõpetamine) jääb tasuda ainult maksete võlg? Selles mõttes, et auto kui asi on ju tagastatud ja polnud väljaostu kohustust.

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

VÕS § 148 eelduste täitumise korral on käendajal nõue põhivõlgniku vastu tagatise andmiseks (VÕS § 98) ja kohustusest vabanemiseks selle kaudu, et nõuda põhivõlgnikult kohustuse täitmist võlausaldajale (liisinguandjale). Auto kuulub liisinguandjale ning selles mõttes ta tagatiseks käendajale ilma liisinguandja nõusolekuta olla ei saa. Käendajana on mõistlik võtta nii liisinguvõtja kui ka liisinguandjaga ühendust lahenduse leidmiseks ning võlakohustuse täpsemaks määratlemiseks. Käendaja rahaliste kohustuste suurus sõltub liisingulepingus sätestatust ehk et milliseid rahalisi kohustusi oli liisinguvõtja kohustatud kandma. Selleks tuleb tutvuda lisiingulepinguga. Tihti on lepingutes sees, et liisinguvõtja (seega ka käendaja) peab hüvitama liisinguandjale sõiduki müügi jms. kulud, väärtuse vahed jne. Seal peaks muidugi vaatama ja analüüsima kas tegemit on tarbijast liisinguvõtjaga ning kuivõrd võivad üldtingimused olla tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised. Peate kaalutlema faktilistest asjaoludest lähtuvalt, et milline on mõistlik ja majanduslikult otstarbekas lahendus teie jaoks kulutuste vältimiseks/vähendamiseks (nt liisingulepingu ülevõtmine või liisinguandja poolt lepingu lõpetamine, kui on selleks alus ja sõiduki müük või uue liisingu sõlmimine) ning kuivõrd on alternatiivsed lahendused teostatavad.
 

Küsimus: Tähtajalise üürilepingu lõpetamine17.10.2011

Tere!
Kui üürileping on sõlmitud 12-kuuks, kui aasta saab täis, kas siis lõpeb ka üürileping? Kui lepingut pikendada ei taha, kuidas peab siis toimima, kas tuleb kuu aega enne lepingu lõppemist üürnikule öelda, et enam lepingut ei pikenda? Kas peab seda teatama kirjalikult lepingu lisana või kuidas?
Tänan

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud (võlaõigusseadus § 309 lg 1). Seega, kui leping on sõlmitud 12 kuuks, siis lõpeb leping 12 kuu möödudes. Üürnikule teatamiseks, et lepingut enam pikendada ei soovita, pole kohustuslikku vormi ette nähtud. Ainult juhul, kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist.

Selguse huvides ja hilisemate arusaamatuste vältimiseks soovitan vastav tahteavaldus (ehk üürilepingu mittejätkamise soov ja tähtaja saabumisel üüripinna vabastamise soov) teha üürnikule teatavaks enne üürilepingu lõppemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
 

Küsimus: Autokooli nõue läbi inkasso17.10.2011

Tere

Sain suure üllatusena oktoobris 2010 kirja võlanõudega, mille on algatanud liikluskool. Olen 21.09.07 sõlminud koolituslepingu, mille alusel tuli enne koolituse algust tasuda 3200 krooni, 18.10.07 tasuda teine osamaks 1800 krooni ja 19.11.07 tasuda kolmas, viimane osamaks 1800 krooni.
Minu poolt on tasutud 05.10.2007 3200 krooni, 24.10.07 1800 krooni ja 09.11.07 1800 krooni. Rohkem ühtegi arvet liikluskool mulle esitanud pole. Nii sõidutunnid kui ka esmaabikoolitused toimusid ettemaksu järel. Nüüd mitu aastat hiljem nõuab liikluskool olematute sõidutundide eest raha. Tegelikult tegin ma veel 2 sõidueksamit, milles ma läbi kukkusin ja seejärel jätsin autokooli pooleli. Saatsin päringu nii autokoolile kui ka Autokoolide Liidule. Kusagilt vastust saanud pole. Ainult inkasso nõuab oma, kuigi ma selgitasin neile, et minu teada puudub nõudeks õiguslik alus.
Kas neil on ikka õigus nõuda?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Küsimusest jääb selgusetuks, et millist teenust makstud arved sisaldasid. Juhul, kui nad sisaldasid ka tasu sõidutundide eest, siis sõidutundide eest täiendavat tasu ei saa nõuda, kui te kokkulepitud sõidutundide arvu ei ületanud. Lisaks sellele võib esitatud nõue (isegi kui see oleks põhjendatud) olla aegunud (sõltuvalt sellest, millal nõue tekkis ja sissenõutavaks muutus), sest tehingust tulenevad nõuded aeguvad 3 aasta jooksul. Täpsema seisukoha avaldamiseks oleks vajalik tutvuda esitatud nõudega.
 

Küsimus: Korteri ostu eelne võlgnevus, kes peab tasuma?11.10.2011

Ostsin korteri. Ostu-müügileping sõlmiti 26. märtsil ja omandiõigus pidi üle minema 26. aprillil (müüja ettepanekul, kes soovis selle aja jooksul seal elada). 26. aprillil andis ta meile võtmed üle ja panime kirja ka vee- ja elektrinäidu. Kuid aprillikuu kommunaalmaksete arvet ei õnnestunud meil talle üle anda, sest telefonile ei vasta ja muid andmeid meil tema kohta ei ole. Korteriühistu nõuab selle arve tasumist meie käest. Kas neil on selleks õigus ja kas meil on mingit võimalust mõjutada korteri endist omanikku seda tasuma?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Korteriomanik on kohustatud tasuma kommunaalmaksed ning peate esitatud arve tasuma. Juhul, kui müüja ja ostja vahel ei olnud kokku lepitud, et müüja võib korteris tasuta elada kuni valduse üleandmiseni ostjale, siis saate nõuda müüjalt kulutuste kui kahju hüvitamist. Selleks peate esitama tema vastu vastavasisulise nõude ning vabatahtliku kohustuse täitmata jätmise korral esitama soovi korral müüja vastu hagi kohtusse.
 

Küsimus: Koera tekitatud kahju hüvitamine, kui tõendeid ei ole10.10.2011

Tere.

Tegemist tõsise murega ja ei tea mida sellega peale hakata. Väidetavalt näris meie koer, kes elab koos emaga maal, naabrite auto esitiivad, ühe tule jm. nii hullusti, et naabrid nõuavad auto remondi kinnimaksmist. Siinkohal olgu märgitud, et kahju nõudjad kinnitavad mõlemad ühest suust, et pea 14 aasta jooksul (nii vana on meie koer) ei ole meie koer nende õuele kordagi tulnud. Neil endal on ka 4 koera, kellest 3 on kutsikad (~3-4 kuused). 1 koer on alati ketis, kutsikad jooksevad lahtiselt.
Kui naabrid ülejärgmine päev peale väidetava kahju tekitamist emale juhtunust teada andsid, nõustus ema sellega, et kui on selgeks tehtud, et see oli meie koera tekitatud kahju, siis loomulikult ta hüvitab kahju. Väidetavalt ei saanud nad ema kahju tekitamise päeval kodust kätte ja telefoni teel ka ei teavitanud, kuigi telefoni number oli neil olemas.
Paraku võeti ema juttu nii, et ta on nõus, et meie koer rikkus auto ja asi klaar.
Kahjuks rääkis ema mulle asjast alles paari päeva pärast, kui maale läksin. Ema juttu kuuldes, tekkis mul väga palju küsimusi ja otsustasin ise naabrite käest uurida et mis ja kuidas.
1.Mõlemad väitsid, et nad ei näinud, et koer autot näris.
2.Meie koera sealolemise kohta oli neil 2 erinevat versiooni
*ühe versiooni kohaselt nägid nad aknast, et meie koer õue peal
*teise versiooni kohaselt nägi mees koera, ~tund hiljem, kui naine oli juba tööle läinud.
Kuna nende jutus oli väga palju vastuolusid, hakkas mulle üha rohkem asi imelikuna tunduma. Pakkusin, et õigluse nimel tuleks teha autole ekspertiis, kus tehtaks kindlaks, millise koera käpajälgedest tekitatud kahju pärit on. Sellega nad nõus ei olnud, väites, et sellist ekspertiisi ei ole võimalik teha, et see on nii kallis jne. Siis pakkusin kompromisslahendust, et kuna meie ei saa kindlalt väita, et meie koer ei võinud sinna ketist lahti olles minna ja neil ei ole mingeid tõendeid, et kahju tekitas meie koer, jagame remondikulud pooleks. See variant ei tulnud ka kõne alla. Korrutades aina iga natukese aja tagant, et ema oli enne kõigega nõus ja nüüd (tsiteerin) tuli mingi linna tibi ja rikkus kõik ära. Mina ei saa aga nõustuda sellega, et nad on viinud vana inimese nii meeleheitele, et ta oli valmis juba koera magama panema. Kurvemaks teeb asja veel see, et mitte keegi, kes meie koera tunnevad, ei usu, et see on meie koera süül tekkinud kahju. Ta ei ole isegi kutsikana ainsatki asja närinud ja nüüd selline süüdistus.
Tahaksin väga teada, kas sellistel alustel kahjunõue on seaduslik, kui ainukeseks tõestusmaterjaliks on fotod kriibitud autost.
Sain ka juba ähvardava kirja, et kui remondiarve esmaspäevaks maksud ei ole, annavad asja politseisse ja siis kohtusse, sest tõestusmaterjali olevat neil küllaga.
Lugupidamisega,
K M

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Käesoleval juhul võiks naabrite esitatud kahju hüvitamise nõude alus tuleneda võlaõigusseaduse §-st 1043, ehk lepinguvälisest võlasuhtest, täpsemalt kahju õigusvastasest tekitamisest. Loomapidaja vastutus looma poolt tekitatud kahju eest tuleneb §-st 1060. Kahju õigusvastase tekitamise nõude esitamise esimene eeldus on põhjuslik seos kahju tekitaja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Seega selleks, et Teie naabrid saaksid nõude koera omaniku vastu esitada, tuleb neil esmalt tõendada põhjuslikku seost Teie koera tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Tõendamise juures on asjakohane vaadata tsiviikohtumenetluse seadustiku § 229 ja § 230, mis sätestavad tõendamise mõiste ja tõendite esitamise kohustuse. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kuna antud juhul ei ole ühtegi nimetatud tõenditest esitatud, ei ole ka kahju hüvitamise nõue Teie vastu veel asjakohane. Asjaolu, et käesolevas situatsioonis ühtegi tunnistajat ei olnud, jätab tõenäolselt ainukeseks tõendamise võimaluseks ekspertiisi. Kuna esialge tõendamiskoormis on aga kahjustatud poolel, siis ka eskpertiisikulud tuleks kanda kannatanul ehk antud juhul naabritel. Seega kuni asjas puuduvad asjakohased ja ammendavad tõendid, on Teil õiguslik alus keelduda mis tahes kahju hüvitamisest.