Lepinguõigus

Kirjutan kõik umbkaudu, sest päris täpselt igasugu numbreid ei ole mõtet kirja panna praegu. 2007. aasta aprillis võttis inimene Big-pangast tarbimislaenu, 15 tuhat krooni, tagasi kohustus maksma 28 tuhat krooni.
Laenu tagasimaksmise tähtaeg oli 3 aastat, viimane osamakse (umbes 777 krooni) oleks pidanud laekuma mais 2010.
2007. aasta mais võttis sama inimene Big-pangast sms-laenu 2000 krooni, seda ta tagasi ei maksnud.
2008. aasta mai kuus sai inimene Big-pangast kirja, milles öeldi, et tasumata on sms-laen ja pakuti uut lepingut, et mõlemad laenud liidetakse ja laenujääki koos intressidega tuleks maksta iga kuu kuni 2016-nda aasta mai kuuni iga kuu 675 krooni.
Kuna inimene seadustega kursis ei olnud, oli ta sellise niinimetatud uue lepingu tingimustega nõus ja sõlmitigi leping.
Praeguseks on inimene maksnud juba mõlema laenuga seoses tagasi Big-pangale üle 38 tuhande krooni.
Inimene sai üldse kokku Big pangalt 17 tuhat krooni.
Põhimõtteliselt on inimene maksnud tagasi esimese laenu koos intressidega ja ka teise laenu koos intressidega ja minu arvates veel natuke rohkemgi, sest seaduse järgi ei tohi rohkem intresse ega viivist ju põhivõlast rohkem küsida.
Big-pank aga rõhub sellele, et 2008. aasta mais sõlmis inimene uue lepingu, et võttis nagu Big-pangalt uue laenu, et ära maksta sms-laenu koos viiviste ja intressidega (üle 8 tuhande krooni, raha reaalselt inimene ei näinud tegelikult). Liideti tarbimislaenu jääk koos intressidega 2008. aastal võetud, niiöelda uuele laenule (mille eest tasuti sms-laen koos üüratute intressidega), arvestati uuesti intressid ja laenujääk ning kokku tuli siis summa (umbes 70 tuhat krooni), mida inimene nüüd maksma peab aastani 2016, iga kuu 43 eurot.
Küsimus ongi nüüd selline, kas inimene peaks maksma oma viimase, 2008. aastal sõlmitud lepingu järgi iga kuu 2016. aasta mai kuuni iga kuu 43 eurot? Kuigi tegelikult on inimene saanud sularahas Big-pangalt 17 tuhat krooni ja tagasi on juba käesolevaks hetkeks maksnud üle 38 tuhande krooni. Kas on mingisugustki võimalust leping tühistada (kohtu kaudu?) ja lugeda inimese laen Big-panga ees makstuks-tasutuks?
Või jääb tõesti õigus Big-pangale ja inimene peabki ikka tasuma aastani 2016 mai iga kuu veel 43 eurot?

Lugupidamisega, R

Tere,
Üürikorteris ütles külmik oma töölepingu üles, kes peaks uue soetama, kas üürnik või omanik?

Tere! Olen võlgu ühele laenuühistule, samas on minu OÜ-l (kus olen mina üks kahest osanikust) ostetud selle laenuühistu osakuid summas 200000.-krooni. Nüüd tuli kohtu kaudu nõue nii minu, kui ka OÜ laenu kohta. Kuna OÜ praktiliselt ei tegutse ja on pankrotieelses seisus, olen teinud varem ettepaneku laenuühistule võlgade ja osade vahel tasaarveldust teha, millest nad on keeldunud. Millised väljavaated on mul võita kohtuprotsess? Kas on neil õigus tasaarveldusest keelduda? Millised on minu teised võimalused nende osakute võõrandamiseks.
Aitäh!

Tere! Mõned aastad tagasi sai võetud naisega koos eluasemelaen. Aasta enam koos ei ela aga nüüd on antud korteril, mille peale sai koos laenu võetud, tekkinud kommunaalvõlg. Asi läks kohtusse ja nüüd on kohtutäitur arestinud minu pangaarve võla osa summas pluss kohtutäituritasu suuruses. 1500 eurot kuna olin solidaarne võlgnik ehk laenu kaastaotleja .Eks naise arve arestitud täpselt samas summas.
Kas on võimalik, et saab arestida nii võgniku kui solidaarse võlgniku pangakonto ja solidaarselt võlgnikult võtta sama summa pealt veel omakorda kohtutäituri tasu täpselt samas summas, mis võlgnikult? Ning kas ei oleks pidanud kohtutäitur mitte kohtus väljamõistetud summa mõlema vahel ära jagama ning kohtutäituri tasu ainult võlgnikult välja mõistma või siis samuti pooleks tegema? Muidu tekib topelt kohtutäituritasu antud võlalt ja topelt võlg ju samuti. Millised õigused on siinkohal solidaarsel võlgnikul antud juhtumi korral?

Tere! Mul on suur mure. Minu poja nimel on tellitud Quelle kataloogist kaupa, tellijaks oli poja ekselukaaslane. Kuna ta polnud selleks ajaks veel täisealine, tellis pakkid poja teadmata. Kuna nad enam koos ei elanud, olid pakid tellitud kahele erinevale aadressile. Kui kaup saabus, siis ekselukaaslane helistas ja ta käis neid pakke välja võtmas kahel korral. Ühel korral on tema allkirja võltsitud. Pakid olid tellitud järelmaksu peale. Nüüd on asi antud inkassosse ja sealt nõutakse poja käest raha, mida ta ka hetkel maksab. Millegipärast on Quelle oodanud sellega 2 aastat ja kahe aastaga on kogunenud lisatasude ja intressidega üle 3000 euro. Kes peab tasuma selle raha, tema pole ju neid asju saanud? Mitte-maksmise korral ähvardati kohtuga.

Tere,

Üürilepingus on kirjas, et tasuda järgnevad kõrvalkulud: vesi, elekter, küte, prügi, heakord jne. Kuid korteri omanik soovib ka, et tasuksin lisaks veel kindlustuse, remondifondi. Lepingus lause lõpebki nii et jne.
Kas sellest lähtuvalt peangi maksma antud kõrvalkulud ka (kindlustus, remondifond)? Kas seda saab nõuda sõnaga "jne." kui lepingus sõnaliselt viidatud ei ole, et peaksin maksma? Üürileandja ise seletab asja nii, et kuna remondifond ei ole maja laen, siis üürnik on kohustatud tasuma nn kindlustuse ning remndifondi. Vastab see tõele?

Tänan väga!

Tere

Mure järgmine, soovin üürida korterit. Üürileandja lepingut teha ei soovi, saatis ainult e-mailile tingimused (kirja vormis). Antud korter, mida soovin üürida, on sundmüügis, korteril on eelnev üürivõlg (üürileandja sõnul mind see ei puuduta). Lisaks ei soovi ta, et igakuise üüriraha tema arvele kannaksin, vaid tema firma arvele. Sooviksin teada, et kas ja milliste riskidega ma peaksin arvestama?

Tere! Tahan müüa vana korterit vanas 8-korterilises majas, mis vajab renoveerimist. 6 korterit seal kuuluvad juba ühele omanikule ja tema on ka väga huvitatud minu korteri ostmisest. Minu küsitud hind on kõrgem turuhinnast, sest selle korteri juurde kuulub suur tükk õuemaad, mis on kuum sõna kesklinnas. Ostjaga oleme saanud hinnas kokkuleppele, ta on nõus maksma minu poolt küsitud summa. Aga ta esitas nüüd mulle maksegraafiku, hakates maksma novembrist 1100.- eurot kuus, siis teeb aprillis pangalaenu ülekande selle korteri turuväärtuse ulatuses, tahtes siis notariaalselt tehingut ostu-müügi suhtes ja edasi maksaks veel pool aastat kuude kaupa ülejäänud summat. Küsimus nüüd ongi selles: mismoodi saan garantii, et ka peale ostu-müügi teostamist mulle raha laekub? Saab küll teha otsekorralduse, aga ostja saab selle ka tühistada? Tegemist on siiski mulle võõra inimesega, kas on tal mingit võimalust mind tüssata? Kas notariaalset tehingut tehes saan sisse panna klausli, et enne tal ikkagi sellele korterile õigust ei ole kui kogu summa on laekunud? Ma tean, et ta tahab seda remontima hakata ja suvi oleks selleks parim aeg. Praegu ma pole sellele pakkumisele midagi vastanud, sooviksin nõu, kuidas toimida, kas nõustuda või mitte.
Tänan! U P

Üks kaasomanikest soovib korteri välja üürida ja nõuab selleks teise omaniku poolt koostatud ja allkirjastatud üürilepingut. Kuna teise omaniku soov on korter müüa, käis esimene omanik välja lahenduse, et kui teine omanik tema poolt nõutud üürilepingu allkirjastab, siis annab ta 6 kuu möödudes nõusoleku kaasomandi müügiks. Kuidas peaks omanik, kellelt üürilepingu sõlmimist/allkirjastamist nõutakse, käituma? Mida võib antud üürileping kaasa tuua? Eriti keeruliseks teeb asja see, et ühel omanikul (see kellelt lepingut nõutakse) on ka antud vara peale laen pangas, teine päris vaid pool korterit.

Tere.
Küsimus siis selline, et sai võetud SMS laen 18.11.2008. Laenu summa oli 191,73 eurot ja tagasimakse kolm kuud. Kaks esimest kuud sai osamakse ilusti tasutud ja kolmas kuu jäi maksmata rahaliste raskuste tekkimise tõttu. Alles jäänud võlg on siis 83,21 eurot. Koos intressidega nõutakse 1339,49 eurot. Olen üritanud leida kompromissi tagasi makstava summa osas aga inkassofirma isegi ei vasta minu poolt esitatud pakkumistele. Olen palunud neil asi anda kohtusse aga nad ei tee minu kirjadest väljagi. Tahan asja kaelast ära saada. Võlgnevus on üleval ka maksehäireregistris. Kuidas peaksin toimima.
Tänan