Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui ema kingib maja lapsele, kas pärast surma tekib teistel lastel sellele majale õigus?21.12.2011

Tere!

Minu ema soovib mulle kinkida oma maja kinkelepingu alusel. Peale minu on tal veel 2 tütart. Ema on mures, et kas pärast tema surma tekib tema teistel tütardel mingi õigus sellele majale? Eriti uue pärimisseaduse alusel.

Ette tänades

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Teie emal on õigus enda eluajal käsutada kinnisasja vastavalt enda äranägemisele, sh kinkida seda ükskõik millisele tütrele. Teised tütred ei oma pärast ema surma õigust kinnisasjale, mis on enne pärandi avanemist ära kingitud, välja arvatud juhul, kui teiste tütardega oleks sõlmitud enne kinkimist pärimisleping ning kinke eesmärk on kahju tekitamine lepingujärgsetele pärijatele ja annakusaajatele. Pärimisseadus sätestab, et kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale või annakusaajale, võib lepingujärgne pärija või annakusaaja ühe aasta jooksul pärandi avanemisest arvates nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt.
 

Küsimus: Kas tähtajalist üürilepingut saab lõpetada varem?21.12.2011

Tere,

Palume teie abi oma tekkinud probleemis. Tütar üüris korteri ja lepingus tähtaeg, üheks aastaks. Temaga koos elab vend, ka see on lepingus kirjas. Mõlemad käivad koolis ja kooli kõrvalt ka tööl nii palju kui võimalik. Korteri üürileandja on volitanud lepingut sõlmima maakleri. Tema ongi siis lepingus ka kirjas, et ajab üürniku eest asju. Korteris on oldud 2 kuud, üür selle eest ja kommunaalteenused makstud. Nüüd nädal tagasi ilmnes, et tütar ei saa enam tervise pärast nii palju tööl käia. Rahadega ei tule aga välja enam järgmise üüri maksmisel. Kui kaua võtab tervise taastumine aega, seda ei oska öelda. Kui maakler tuli üürirahale järgi (ütles, et omanik on vana inimene ja ei usalda pankasid), siis kirjutas lepingu taha summad ja mis rahad sai. Nüüd viimati kui käis, rääkis tütar ära oma probleemi. Olin ise ka külas sel ajal ja kuulsin pealt. Ja palus omaniku käest küsida, kas võimalik üüri alla lasta, kuna kahjuks tekkis selline paha olukord (tervis vedas alt). Järgmisel päeval kui tütar helistas, oli maakler üpris vihane ja ütles, et omanik ei anna alla üürihinnast. Tütar ütles, et siis kahjuks peame välja kolima. Maakleri vastus oli aga, et te peate 2 kuud sees olema. Kuidas ta saab sees olla kui ta ei saa tööl käia. Tütar ütles maaklerile, et teie käes on ühe kuu ettemaks ja tagatisraha, rohkemaga ei saa arvestada. Ja maakler kordas ikka, et peate 2 kuud olema, sest lepingus kirjas. Jah, loomulikult saame aru, et see on kirjas. Kuid kuidas seda ette teada lepingu sõlmimisel, et mingil ajal võib tervis üles öelda? Nüüd ei võta enam maakler telefoni vastu. Mida nad peavad nüüd tegema? Ja lisaks võttis ta kommunaalteenuste rahaga ka remondifondi- ja kindlustusmaksed. Need aga ei käi kommunaalteenuste alla. Lepingus eraldi ei ole sellest juttu. Ja lepingu sõlmimisel ei olnud ka sellest juttu, et need sisse pannakse. Siin on vist aga enda süü, et tütar need kinni maksis. Tavaliselt on probleem vist, et üürnik ei maksa üüri. Tütar rääkis ette kuidas asjad on, ja siis see ei sobinud. Ja kas ta on kohustatud tagatisraha tagasi maksma ikka? Korteris on tehtud endi poolt suurpuhastus, kuna korter ei olnud puhas. Kõikidest mustadest kohtadest tegid ka pildid (kuupäevaliselt), et lahkudes ei saadaks öelda, et korter must ja ei ole võimalik tagatisraha tagasi maksta. Nad on korralikud, mitte midagi ei lõhu. Tütrel endal pole vooditki. Kuna üürilepingu allakirjutamisel ütles maakler, et jaa, olemas on teil magamiskohad ja kõik vajalik. On üks voodi ja nahkdiivan. Kui see nahkdiivan lahti võtta, siis peal magada pole võimalik, keerates metallosad kriuksuvad koledasti ja on ka magamiseks liiga kõva. Maakler aga ütles, et siin saab magada küll. Tütar leppis olukorraga ja pani madratsi maha. Kas see on normaalne? Pesumasinat ei olnud terve kuu. Nüüd üks kuu on olnud ja ajab vett sisse. Peab kühveldama seda ise välja. See võtab ju aja, mida saavad kasutada õppimiseks. Siis lubatakse tulla korda tegema, ja nad ootavad, kuid ei tulda kokkulepitud ajal. Kuidas on võimalik lihtsalt terve päev oodata, millal tullakse ja lõpuks ei teatata ega ka tulda. Kas see ei ole ebaõiglane? Ja kõige sellega nad ise leppisid. Ja nad lepiksid veel edasi ka. Aga kuidas on õige? Kuidas toimida, kui järgmise kuu üüriks tütrel enam raha ei jätku? Vend käib tööl aga tema palgast ei jätku.
Jääme ootama teie vastust.

Lugupidamisega
T

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja saabumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud (VÕS § 309 lg 1). Seega antud juhul kehtib leping tähtaja saabumiseni, kui ei esine erakorralise ülesütlemise aluseid. Erakorralise ülesütlemise alused saavad tuleneda lepingust (palun kontrollige aluste olemasolu - mainisite midagi 2 kuust) või seadusest. VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

Samas peab mõjuva põhjuse olemasolu tõendama sellele tuginev lepingupool. Kui nimetatud asjaolu olemasolu ning selle mitte ettenähtavust ei ole võimalik tõendada, ei ole erakorraline ülesütlemine õiguspärane ja üürileandjal on õigus nõuda üüri kuni perioodi lõpuni. Riigikohtu praktika on samas üürileandja nõudeõiguse määra limiteerinud 3-4 kuuni, millise perioodi jooksul peaks üürileandja leidma endale üürniku.

Eelnimetatud vaidlus ja tõendamine eeldab kohtumenetlust, mis on kaheldamatult kulukam kui leida üürileandjaga mõistlik kompromiss.

Tagatisraha tuleb tagastada peale üürilepingu lõppemist, kui üürileandjal ei ole üürniku vastu lepingust tulenevaid nõudeid.
 

Küsimus: Kas korteri mitme kuu halduskulude maksmist võib tagantjärgi nõuda?21.12.2011

Tere!
Minul mure selles, et ostsin kevadel korteri - kuni tänaseni on kõik maksed korralikult tasutud.
Ja täna hommikul tabas mind üllatus - novembrikuu kommunaalmaksude peal oli 240€ halduskulu. Sulgudes aprill-november 2011.
Läksin haldusfirmasse ja palusin seletust.
Seal öeldi mulle, et raamatupidaja on teinud vea. Ja mulle pole kaheksa kuu ulatuses esitatud halduskulusi, et pean need nüüd tagant järgi ära tasuma.
Sooviksin teada, kas neil on see õigus niimoodi tagant järgi nõuda - kui arve peal pole olnud?
Mina olen ju kõik arved ära maksnud niimoodi nagu need mulle estitatud on.

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Kui te olete haldusteenust tarbinud, siis puudub õiguslik alus teenuse eest tasumisest keeldumiseks. Asjaolu, et teenuse osutaja ei osutanud õigeaegselt arveid, ei anna veel alust maksmisest keeldumiseks.

Küll aga võiksite antud olukorras tasuda kogunenud summat ositi ning haldusteenuse osutaja ei tohiks nõuda tasumisega viivitamise korral viivist, kuivõrd rikkumise (õigeagse ja kohase tasumise viibimise) põhjustajaks on osaliselt haldusteenuse osutaja ise.
 

Küsimus: Kas kinkelepingul saab olla lisatingimusi?21.12.2011

Minu ema sai maa ja maja kinkelepinguga. Aga tal on kahtlus, et ta on ainult kasutaja ja pärast surma ei saa lapsed seda endale. Kuigi paberite peal on samamoodi kirjas nagu minulgi - omanik. Kas on selline variant üldse olemas ja mis võimalused on tal maaga eluajal - näiteks tahaks ta seda ära kinkida lapselapsele?

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Nimetatud asjaolu saab kerge vaevaga kontrollida kinnistusraamatust, millest nähtuvad iga konkreetse kinnistu olulisemad andmed - omanik, suurus, koormatised jne.

Internetis leiate vastava aadressi:
https://kinnistusraamat.rik.ee/detailparing/Login.aspx


Kui isik on omanik, siis on tal piirangute (nt isiklike tähtajatute kasutusõiguste) puudumisel õigus kinnistut vabalt käsutada - st seda võõrandada, kinkida, pantida jne.

Kui isik on kasutaja, siis tal eelnimetatud õigused puuduvad ning isik saab kinnistut kasutada vastavalt kasutuskokkuleppele.
 

Küsimus: Kas endine elukaaslane saab nõuda minu peale kulutatud raha tagasi?19.12.2011

Tere! Elasin koos mehega, me ei olnud abielus. Ta maksis minu eest osasid asju minu abistamise eesmärgil. Nüüd, kui oleme lahus, nõuab ta raha tagasi. Kas on võimalik minu vastu nõue esitada kohtusse või üldse minu käest midagi nõuda? Me ei ole sõlminud mingisuguseid lepinguid ja pangaülekanded on samuti märgitud "ülekanne" nime alla.

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Tegemist on keerulisema õigusliku küsimusega, milleks on vajalik analüüsida faktilisi asjaolusid, sh. pooltevahelisi suhteid, milliseid kulusid ja millistel kaalutlustel keegi kandis jne., samuti hinnata, et kas tegu on kinkega, alusetu rikastumisega või mingil viisil seltsinguvormiga jne. ning kuivõrd mees rikub hea usu põhimõtet. Tõenäoliselt mees ei teinud ülekandeid siiski niisama, vaid sellele eelnes ka teatud kokkulepe, mis võib olla sõlmitud ka suuliselt jne. Need asjaolud tuleks eelnevalt välja selgitada. Olenevalt asjaoludest võib mehe eesmärk olla kahju tekitamine naisele, mistõttu mehe nõue võib olla ka vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus võib jätta isiku nõude, kes vastavat põhimõtet rikub, ka seetõttu rahuldamata. Täpsemat seisukohta ning võimalikke lahendusvariante saab siiski arutada asjaoludega täpsemalt tutvudes.
 

Küsimus: Kui võlgnik ei maksa, kuhu ma oma võlatunnistusega peaksin pöörduma?19.12.2011

Tere!

Andsin 2009. aastal tuttavale laenu sularahas (võtsin pangast välja). Isik kirjutas paberile oma käega veel, et on võtnud minult laenu summas 10000 krooni ja kirjutas allkirja ka alla. Ta maksis seda tagasi nii kuis juhtus. 2010. aastaks oli tal võlga jäänud veel 6000 krooni ulatuses ja koostasime koos võlatunnistuse internetist saadud näidise põhjal.

Antud võlatunnistus on mõlema poolt ka allkirjastatud ja mõlemal olemas.

Kas sellise paberi alusel on mul õigus see võlg nö. ära müüa ja siis kellele? Kuna aasta hakkab läbi saama ja raha pole ma saanud võlgnikult, seega summa on sama - 383,47 eurot, mis vaja tasuda, siis mida ette võtta?
Kas sellise paberi alusel saan ma anda asjale kuidagi ametliku käigu ja kas see ka ennast ära tasub?

Antud võlatunnistus ei ole notariaalselt kinnitatud, see on tehtud lihtsalt meie kahe vahel, et mul oleks mingisugunegi paber ja tõestus, et ta on võlgu võtnud ja seda ka ise tunnistab.
Võlgnikul on niigi kontod arestitud seoses eelnevate võlgadega teistele eraisikutele/firmadele.
Millised on Teie soovitused?

Aitäh vastamast!

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seega on võimalik nõuet võõrandada ning seda ka tasu eest, milles lepitakse kokku nõude loovutamise lepingus. Seda, kellele nõue võõrandada, peab nõude omanik ise otsustama ning vastava isiku leidma.
Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei pea võlatunnistus olema notariaalselt tõestatud.
Juhul, kui on rahaline kohustus, mida kohustatud isik on ka võlatunnistusega tunnistanud, siis saate esitada nõude kohtusse, kui kohustatud isik nõuet vabatahtlikult ei tasu. Kohtusse võlgniku vastu hagi esitamisel peate tasuma seaduses sätestatud riigilõivu.
 

Küsimus: Kas maa müümisel oleks vald pidanud seal olevast liinirajatisest teavitama?15.12.2011

Tere.
Ostsin vallalt 3 aastat tagasi maatüki, mis on 100% elamumaa ja just hiljuti avastasin, et maa alt jookseb liinirajatis ja ostumüügi lepingus pole sellest sõnagi ega Kinnistusraamatus pole see maa mitte millegiga koormatud. Kas vald pidi mind sellest teavitama ja mis variandid on, et ma ei saa midagi sinna peale ehitada?

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Tegemist on lepingu eseme olulise puudusega ning mittevastavusega lepingutingimustele VÕS § 217 mõistes. Müüja oleks pidanud nimetatud piirangust teid kindlasti teavitama. VÕS § 222 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda asja parandamist või asendamist (kui see on võimalik ning ei põhjusta müüjale ebamõistlikke kulusid), nõuda ostuhinna alandamist (VÕS § 112). Sealjuures märgin, et asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleb ostjal müüjale teavitada mõistliku aja jooksul pärast seda kui ostja asja mittevastavusest teada sai (VÕS § 220 lg 1). Kui tegemist on sedavõrd olulise lepingurikkumisega, et te ei oleks asjaolust teadmisel lepingusse astunud, võib tulla kõne alla ka lepingust taganemine (VÕS § 116).

Võimalike ehituspiirangute olemasolu või puudumise osas tuleb täpsustada kinnistuga seotud asjaolusid (rajatise liik ja paiknemine jms). Nimetatud asjaolusid tuleks täpsustada liinirajatise omaniku ja kohaliku omavalitsuse esindajatega.
 

Küsimus: Korteri varjatud puudused, kas on õigust nõuda puuduste kõrvaldamist?14.12.2011

Ostsin viimistlust vajava korteri ning 1 kuu jooksul erines korteril mitmed varjatud puudused. Põrand on läbivajunud ning puudub soojustus - oli ehitatud uus põrand vana läbivajunud põranda peale ja öeldi et täiendavalt soojustatud. Puudulik kanalisatsioon, mida ei ole võimalik kasutada ning puudub veeühendus - lepingus kirjas, et objekt on ühendatud kanalisatsiooni ja veetrassidega. Olen teavitanud müüjaid probleemidest ja öelnud, et soovin nendepoolset puuduste likvideerimist, sellele ei vastatud. Seejärel esitasin nõude hinnapakkumiste alusel, mis esitati põrandatööde teostamiseks. Kuid sellele vastas müüjate jurist, et minu nõudmised on alusetud, kuna olen korteri ise üle vaadanud ja lepingule alla kirjutanud ja et soojustust ei pidanudki olema. Üritan veelkord müüjatega mingisugusele kokkuleppele jõuda, kuid kui see võimatuks osutub, kas oskate hinnata mis on minu seansid kohtus sellise asja võitmiseks? Kohtusse minek on kulukas, aga samas tunnen, et minul on õigus nõuda korteri vastavust lepingutingimustele.
Märgin veel, et lepingus ei ole otseselt kirjas midagi soojustuse kohta, see on ainult suuliselt esitatud info (nii müüja kui ka maakleri poolt) ning seda ei olnud võimalik teisiti avastada kui põranda lahtivõtmise teel ja põranda avamisel ilmnes asjaolu, et põrand on ohtlikult läbivajunud.

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Eeldan, et asja lepingutingimustele mittevastavusest on müüjale mõistliku aja jooksul teavitatud. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
Seega juhul, kui on esinevad puudused, mis ei olnud seatud lepingu tingimuseks, nendest on müüjale teavitatud ja on palutud nende kõrvaldamist, kuid müüja ei ole seda põhjendamatult teinud ning seetõttu on ostja ise puudused kõrvaldanud, siis on võimalik nõuda tehtud mõistlike ja vajalike kulutuste hüvitamist müüjalt kohtu kaudu, kui müüja vabatahtlikult kulutusi ei hüvita.
 

Küsimus: Kas ja mis aja jooksul pärast rendilepingu lõppemist võib nõuda puuduste kõrvaldamist?14.12.2011

Detsembris 2010 ütles rendileandja mulle rendilepingu üles 6-kuulise etteteatamise tähtajaga (s.o. hiljemalt 01.07.2011). 01.07.2011 vabastasin rentnikuna rendieseme. Tegemist majavalduse ja ca 4 ha suuruse maaga. Rendileandja üleandmise juurde ei ilmunud. Telefoni teel väitis, et pretensioone pole. Nüüd mitu kuud hiljem esitab ta rentnikule kirjalikult pretensioone lepingu tingimuste rikkumise kohta. Samas mitte ühtegi tähtaega väidetavate puuduste kõrvaldamiseks pole ta esitanud. Kui tõsiselt ma neid pretensioone peaks võtma ja kas on olemas mingi aegumistähtaeg?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

VÕS § 342 sätestab, et kinnisasja rendileandja ja rentnik peavad kinnisasja üleandmisel pärast rendilepingu lõppemist koostama ühiselt kinnisasja kirjelduse, kus on kirjeldatud kinnisasja osad, päraldised ja seisund üleandmisel. Kirjelduses peab olema märgitud kirjelduse koostamise aeg ning kirjeldus peab olema mõlema lepingupoole poolt allkirjastatud. Kui üks lepingupool keeldub osalemast kirjelduse koostamisel või kui kirjelduse koostamisel ilmnevad sisulised lahkarvamused, võib kumbki lepingupool nõuda, et kirjelduse koostaks ekspert, välja arvatud juhul, kui kinnisasja üleandmisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud või rendilepingu lõppemisest rohkem kui kolm kuud. Eksperdikulud kannavad lepingupooled võrdsetes osades. Kirjelduse koostamise korral eeldatakse pooltevahelises suhtes, et kirjeldus on õige. Kui kirjeldust ei koostatud, eeldatakse, et kinnisasi anti üle heas seisukorras.

Eeldades, et tegemist on rendilepinguga, siis kui rendilepingu lõppemisest on möödas rohkem kui 3 kuud, siis ei saa enam nõuda, et kirjelduse koostaks ekspert. Kui kirjeldust ei ole koostatud, siis eeldatakse, et kinnisasi anti üle heas seisukorras. Teine pool peab tõendama, et puudused esinesid ning et need on põhjustatud rentnikust. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on 3 aastat. Iseenesest tuleb rendilepingu ese ja päraldised tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele majandamisele. Juhul, kui korrapärast majandamist ei toimunud ja rendiese on halvenenud, siis rentnik peab maksma rendileandjale mõistliku hüvitise rendieseme halvenemise eest, mille rentnik korrapärase majandamise korral oleks võinud ära hoida (VÕS § 358).
 

Küsimus: Kas saan oma akna või raha tagasi, kui aknafirma läks pankrotti?08.12.2011

Küsin, ehk saate aitata. Tellisin AS GLASKEK-ilt akna, maksin kogu summa ära ja 2 nädalat peale seda läks GLASKEK pankrotti - ei saanud ma akent ega ka raha tagasi. Kas on mul lootust seda raha kunagi tagasi saada, aega on läinud sellest juba kaua mööda, ei midagi?
Jään Teie vastust ootama.
JK

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Kuna Harju Maakohus kuulutas AS Glaskek pankroti välja 11. augustil 2010, siis juhul kui Te ei ole esitanud AS Glaskek pankrotimenetluses tähtaegselt võlgniku lepinguliste kohustuste täitmise nõuet (PankrS § 46) või nõudeavaldust (PankrS § 93 ja 94), siis tänasel päeval kahjuks Teil asjakohased õiguskaitsevahendid puuduvad. Juhul kui olete eelnimetatud toiminguid teinud, tuleb vaadelda täpsemalt juba pankrotimenetluse asjaolusid (nõuete kaitsmise tulemit, varade ja võlgade koosseisu jne), et selgitada välja, kas teie nõue saaks rahuldatud.