Lepinguõigus

Kui kiirlaenud ei ole hüpoteekidega tagatud, siis ei saa inkasso nõuda hüpoteegiga koormatud vara müüki kiirlaenude katteks. Sellisel juhul saab inkassofirma pöörduda kohtusse üldises korras ja nõuda võlgnevuse tasumist. Jõustunud kohtuotsuse alusel saab seejärel inkasso pöörduda kohtutäituri poole, kes kohtuotsuse kui täitedokumendi alusel teeb teile ettepaneku välja mõistetud võlgnevus (millele on siis juba lisandunud täituri tasud) tasuda 10-30 päeva jooksul. Alles siis, kui te eelnimetatud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, on kohtutäituril õigus alustada teile kuuluva vara (sh koormatud kinnistu) sundmüüki. Müügi korral rahuldatakse esimeses järjekorras hüpoteegipidaja (st panga) nõuded ja alles seejärel muud nõuded (kohtuotsusest tulenev kiirlaenuandja nõue). Kuivõrd kiirlaenuandja nõuded on võrreldes kinnistu väärtusega eelduslikult küllaltki väikesed, soovitaksin läbirääkimisi laenuandjaga mõistliku lahenduse leidmiseks.

Kuivõrd küsimuse püstitusest nähtub, et põhivõlgniku varale on seatud pant ning (ilmselt) pandi realiseerimisega tegeletakse, siis tuleb aegumise küsimusele vastamisel arvestada, kas võivad esineda aegumise katkemist (TsÜS § 159 - täitemenetlus) või peatumist (TsÜS § 160 - hagiavaldus) õigustavad asjaolud. Kui eelnimetatud asjaolusid ei esine, siis aegub nõue üldises korras (TsÜS § 146 lg 1, § 147 lg 3, § 157 lg 1 jne). Kui aegumine on katkenud või peatunud, siis eelnimetatud sätetest tulenevad tähtajad vastavalt ka pikenevad.

Ostja on kohustatud täitma lepingu tingimusi ning maksma lepingus sätestatud hinna. Ostja ei saa ilma teise poole ehk müüja nõusolekuta lepingut ühepoolselt ilma õigusliku aluseta muuta. Kui materjal vastas lepingus kokkulepitud tingimustele (sh. kvaliteedile), siis puudub ostjal alus materjali hinna alandamiseks. Kui ostja põhjendamatult ei tasu müüdud materjali eest kokkulepitud tasu õigeagselt, siis kohustub ta maksma viivist määras, mis on teil lepingus kokku lepitud. Juhul, kui ostja keeldub enda lepinguliste kohustuste nõuetekohasest täitmisest, siis on teil õigus pöörduda hagiga kohtusse ostja vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes.
Juhul, kui oli kokku lepitud ainult metsamaterjali ülestöötamises ja metsamatarjali ostu-müügis ning müüja kohustuseks ei olnud materjali transport, siis müüja materjali transpordi eest tasuma ei pea.

Asjaõigusseaduse § 95 lg 1 sätestab, et isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Omandamist ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil esialgse omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Teie selgitustest nähtub, et esialgselt omanikult ei ole seda varastatud, vaid ta rentis seda ühele Eesti äriühingule välja. Seega asi ei läinud tema valdusest välja tema tahte vastaselt, vaid rendilepingu alusel. Kui Teie ei teadnud, et asja Teile võõrandajal ei onud õigust asja omandit üle anda, siis olete kõikide eelduste kohaselt asja heauskne omanik ja asja välja ei pea esialgsele omanikule andma.

Kui Teie ei ole lepingut sõlminud, siis ei pea Te seda täitma. Juhul, kui liisinguandja pöördub nõudega Teie vastu kohtusse, siis saate samuti väita, et Teie pole lepingut sõlminud ja allkiri pole Teie oma ning allkirja on võltsitud, mistõttu ei ole Te kohustatud ka lepingut täitma. Seda peate ka tõendama ja taotlema kohtuliku käekirjaekspertiisi tegemist tuvastamaks, et allkiri ei ole Teie oma. Liisinguandja võtab riski, kui esitab hagi kohtusse Teie vastu, teades, et allkiri ei pruugi Teie oma olla. Juhul, kui hagi jäetakse rahuldamata, siis sellisel juhul on liisinguandja kohustatud kandma ka Teie kohtukulud (sh. ekspertiisitasu), kui kohus need temalt välja mõistab.
Iseenesest on tegemist kriminaalasjaga, kui Teie allkiri on võltsitud ning peaksite esitama vastava avalduse politseisse. Ka liisinguandja saab igal ajal kriminaalmenetluse algatamise avalduse esitada ning seda sõltumata sellest, kas Teie kriminaalmenetluse algatamise avalduse esitate või mitte.

Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud, välja arvatud juhul, kui osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris osade võõrandamisel.

Te ajate hetkel segamini MTÜ enda eesmärgi ja juhatuse liikme suhte MTÜ-ga. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Juhatuse liikmega sõlmitakse juhatuse liikme leping.

Juhul, kui kingisaaja soovib kinke teel omandatud osasid tulevikus tasu eest edasi võõrandada, siis tuleb maksta saadava tulu pealt tulumaksu.

Siinkohal tuleks selgitada välja täpsemad faktilised asjaolud ja pöörduda teenuse osutaja poole. Teenust saab osutada koolitusluba omav isik ja selleks on vastav autokool. Teenuse osutaja peab ka väljastama õigusaktidele vastava arve, millega seoses peab õigusliku aluse olemasolu korral olema võimalik ka tulumaksu tagastuse taotlemine. Seda isegi juhul, kui maksed tuleb teha teenuse osutaja palvel kolmandale isikule. Juhul, kui autokooli info on ebaõige, siis tarbija saab pöörduda kaebusega tarbijakaitseametisse.

Eluruumi üürnikul on õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul.

Üürileandja võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui:
1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega;
2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa;
3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa.
Üürileandjal ei ole eelnimetatud alustel ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist.

Üürileandja võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda ka juhul, kui:
1) üürnik või asja allkasutaja rikub üürileandja eelnevast hoiatusest hoolimata jätkuvalt VÕS § 276 lg 2 (ei kasuta üüripinda hoolikalt või vastavalt sihtotstarbele) ja 3 (häirib majaelanikke ja naabreid) sätestatud kohustusi;
2) üürnik või asja allkasutaja rikub VÕS§ 276 lõikes 2 või 3 nimetatud kohustusi olulisel määral või tahtlikult;
3) üürnik annab asja õigustamatult kolmanda isiku kasutusse, mille tõttu üürileandja või naabrid on niivõrd häiritud, et üürileandjalt ei saa oodata üürilepingu jätkamist.
Eluruumide üürileandja võib üürilepingu nimetatud juhtudel üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 30 päeva. Kui üürnik või allkasutaja kahjustab elu- või äriruumi tahtlikult, ei pea seda ülesütlemistähtaega järgima.
Kui kestvuslepingu ülesütlemisel mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Seega tuleks enne lepingu erakorralist lõpetamist üürnikule anda võimalus rikkumine lõpetada ja oma kohustus täita.
Juhin tähelepanu, et üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus;
4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.
Nimetatud asjaolusid mittesisaldav ehk nõuetele mittevastav ülesütlemisavaldus on tühine.

Juhul, kui üürnik pärast üürilepingu lõppemist üüripinda ei vabasta, siis üürileandja saab nõuda kohtu kaudu asja ebaseaduslikust valdusest väljaandmist. Jõustunud kohtulahendi alusel tõstetakse üürnik kohtutäituri ja ka politsei abiga üüripinnalt välja. Üürileandja ei või kasutada jõudu üürniku väljatõstmiseks. Aja eest, mil üürileandjal ei ole võimalik üüripinda ise kasutada, on üürileandjal õigus esitada üürniku vastu ka kahju hüvitamise nõue.