Lepinguõigus

Tere
Ema ja isa kinkisid mulle oma ühise korteri kinkelepinguga tingimusel, et nemad elavad seal surmani ning minul ei ole õigust korteriga teha tehingut ilma nende nõusolekuta. Korter on minu nimel selle tingimusega, nüüd on aga mul kohtutäituriga probleem seoses võlaga ning kohtutäitur on sellele isa ema korterile peale pannud keelumärke ning ka teisele korterile, mis on minu oma ja veel pangaliisingus. Kas kohtutäitur saab ema isa korterit müüa, kui see on kingitud ja selle tingimusega, et ema isa seal surmani elavad (mõlemad on elus)?
Tänan

Tere.

Mul on sõlmitud üürileping 31. oktoobrist 2011 kuni 31. novembrini 2012.
Lepingu lõpetamise punktis on kirjas, et leping lõpeb tähtaja möödumisel. Samuti on kirjas, et mõjuval põhjusel võib kumbki pool lepingu etteteatamise tähtajata üles öelda ja mõjuvad põhjused on välja toodud võlaõigusseaduses.
Nüüd aga teavitas korteri omanik, et saabub välismaalt varem tagasi ja lõpetab minuga lepingu 31. mai seisuga.
Ma sooviksin teada, kas mina pean seal nüüd need 2 kuud sees elama või on mul õigus koheselt lahkuda?

Tänud vastuse eest!

Tere!

Sõlmisin korteriomanikuga tähtajatu üürilepingu, kus pole kirjas, kui pikk peab olema minu kui üürniku lepingu lõpetamise etteteatamise aeg. Asi, miks üldse tahan lepingut lõpetada, on see, et omanik ütles, et tahab varsti korteri müüki panna. Küsimusele, et millal see juhtuda võiks, konkreetset vastust ei saanudki. Ei soovinud leida end olukorrast, kus omanik ütleb, et mul on 15 päeva aega (üürileandja lepingu lõpetamise etteteatamisajad on lepingus kirjas), et korterist välja kolida ja uus korter leida - ei tahaks lageda taeva alla jääda. Leidsin uue korteri ja võttes omanikuga ühendust ning öeldes, et soovin lepingut lõpetada, sain vastuseks, et ette peab teatama 3 kuud. Ütlesin siis, et lepingus pole see kirjas ning tema vastas vaid: "Ei tea miks ma seda sinna sisse ei pannud."
Sooviksin Teilt teada, kas nüüd peangi siis kolm kuud omanikule üüri tasuma? Või kui pikk on tähtajatu lepingu puhul minu kui üürniku lepingu lõpetamise etteteatamise aeg? Või kuidas peaksin edasi toimima?

Ette tänades,

2002. aastal sai alaealine laps oma vanaemalt kingiks korteri (alaealine sellel ajal 2-aastane). Kinkelepingu sõlmimisel ja kinke vastuvõtmisel oli alaealise esindajaks tema isa. Korteri omandiõiguse ülemineku kohta alaealisele on tehtud kinnistusosakonnas kanne 04.02.2002, sellega korteri omanikuks sai alaealaine. Sellel ajahetkel elasid korteris mõlemad vanemad (ei ole olnud abielulises suhtes) ja alaealine. 2007. aastal lahkus alaealine koos emaga antud elamispinnalt ja elama sinna jäi lapse isa, kes on ka ainsana korterisse sisse kirjutatud. Lapse isa on tänaseks päevaks tekitanud suure kommunaalmaksete võla, mis varsti võrdub korteri turuväärtusega. Samuti plaanib korteriühistu võlga sisse nõudma hakata. Lapse ema kasvatab last üksi. Lapse isa ei ole täitnud mingil moel oma kohustusi lapse kasvatamisel, ei materiaalselt ega moraalselt.
Kuidas peaks antud juhul toimima, et vältida lapse isa tekitatud võla maksmiskohustust emal või tulevikus lapsel?

Kuidas enda nimel olev korter müüa või tasuta üle anda oma äriühingule, et maksukohustus ei tuleks suur või hiljem ei ilmneks, et tehing on seadusevastane? Soovin korteri panna firmale renditulu teenima. Ette tänades!

Tere,
Oktoobrikuus saatis üks firma, mida mul ärinime kaudu äriregistrist leida ei õnnestunud, mulle tasuta tutvumiseks CD plaadi. Juures oli kiri, et see on tasuta ja kui ma ei soovi edaspidi nende klient olla, siis peaksin sellest neile teada andma, muidu hakatakse mulle tulevikus raha eest CD kogumikke saatma. Saatsin kirjas märgitud meilaadressil äraütleva kirja, mis tuli veateatega tagasi. Kontrollisin aadressi üle - kõik oli õige. Seepeale helistasin ettenähtud aja jooksul kirjas olnud telefoninumbril ja nõudsin enda kustutamist nende andmebaasist. Telefoni vastu võtnud meesterahvas lubas asja korda ajada. Enne, kui kõne vastu võeti, sain veel kõneautomaadist teate, et parema klienditeeninduse huvides kõne salvestatakse.
Seepeale hakkasid tulema meeldetuletusarved tasuta saadud CD plaadi eest. Helistasin uuesti ja teatasin, et ma pole midagi tellinud ja ärgu nad rohkem mind tülitagu. Nüüd sain teada, et olen ikka tellinud küll ja tasuta saadud CD eest tuleb tasuda. Pakkusin, et nii, nagu nemad selle CD minu tahte vastaselt saatsid, viigu nad see ka minema - CD on siiani pakendi sees puutumatul kujul. Ise ma selle tagasisaatmiseks oma aega ja raha kulutama ei hakka. Telefoni otsas olev meeskodanik ei soovinud ise järgi tulla ja nõudis CD tagastamist või arve tasumist. Jäime eriarvamusele, mina väitsin, et pole CD-d endale tellinud ja minu kodune aadress on teada, tulgu järgi. Nüüd tulevad jätkuvalt meeldetuletusarved, mis koos lisanõuetega on kasvanud juba kolmekordseks. Olen veel mõned korrad tulutult telefoni teel vaielnud selle firma meeskodanikuga, peale selle saatnud faksi, kus olen teatanud oma valmisolekust tagastada CD kui sellele järgi tullakse, aga väljapressimine jätkub.
CD-ga saadetud kiri on kahjuks ära visatud, esitada saan omapoolse e-kirja, mis veateatega tagasi tuli ja faksi koos saateraportiga.
Kas peaksin edaspidi ignoreerima selle firma väljapressimisi, esitama avalduse Tarbijakaitsele või hoopis politseile kelmuse asjus?

Lugupidamisega:

Tere,
Sõlmisin spordiklubiga 6 kuud tagasi tähtajalise lepingu. Tol hetkel see sobis, kuna polnud plaanis ära kolida. Nüüdseks olime sunnitud kolima perega teise kohta elama ja ma ei saa sportimise teenust kasutada. Teatasin neile 3 nädalat ette, et ma kolin ära ja soovin lepingut lõpetada, kuid lepingus seisab, et pean 2 kuud ette teatama, kui tahan lepingut lõpetada. Kas ma tõesti pean nüüd 2 kuud maksma neile, kui ma teenust kasutada ei saa? Tänan ette vastuse eest.

Tere,
Alates jaanuarist andsin oma korteri üürile. Üürnik maksis kohe 3 kuud üüri ette, pluss tagatise (300 eurot). Sõlmisime üürilepingu, kus oli üürnikul ka järgmised kohustused:
* saatma igakuise veenäidu üürileandja e-postile hiljemalt kuu 4. kuupäevaks
* tasub hiljemalt iga kuu 3. kuupäevaks järgneva kuu üüri Üürileandja arveldusarvele.

Esimese veenäidu oleks ta pidanud siis esitama veebruaris. Seda ta ei teinud, kuigi ka tuletasin meelde SMSi teel seda. Veebruari lõpus tuli siis jaanuari kommunaalteenuste arve, edastasin selle e-posti teel üürnikule ja tuletasin meelde, et 3. märtsiks tuleb tal see tasuda. 04.03 siis vaatasin, et mulle ei olnud laekunud üürnikult midagi. Siis helistasin talle ja tuletasin ka meelde, et veenäite on vaja saata. Siis telefonis lubas, et 5-ndal saadab näidu ja maksab ära. 5.03 saatis näidud ja kirjutas, et seekord hilineb ikka kommunaalteenuste maksmisega ning hiljemalt reedeks (9.03) maksab ära. Eile õhtul (10.03) siis vaatasin konto väljavõtet ja ei olnud mingit ülekannet temalt. Saatsin ka SMSi, kuid sellele ei ole ta vastanud. Tekibki nüüd küsimus, kas sellise käitumise puhul on mul õigus üürileping üles ka öelda? Lepingus on selline punkt - "Enne tähtaja möödumist võib Lepingu lõpetada Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras järgmistel juhtudel:
Üürileandja poolt ette teatamata, kui Üürnik hilineb üüri või muude maksete tasumisega ühe nädala ja nõuda eluruumi viivitamatut vabastamist". Või kui soovin temast ikka vabaneda, siis pean ikka 30 päeva ette teatama? Siit foorumist lugesin sellist asja: Üürileandja võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui:
1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega;
2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa;
3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa.
Mul sellist olukorda õnneks veel ei ole, aga kas siis mu lepingus see ühe nädala maksmisega viivitamise pukt on tühine? Selle lepingu koostas maakler, aga ka panga juristid minu teada vaatasid selle üle, kuna tegemist korteriga, mis võetud pangalaenuga. Mida te siis soovitaksite mul teha? Sest minul on kadunud usaldus, et ta järgmine kuu, kui peaks ka üüri maksma, seda teeb. Praegu ma ei taha talle helistadagi, sest tahan, et mul oleks mingi taasesitatav tõend tema vastuse kohta, miks ta ei ole lubatud teenuste maksnud. Kas siis peaksin talle kirjutama, et soovin üürilepingu üles öelda 30 päeva pärast?

Tere,
7 aastat tagasi jäi kogemata tasumata viimane järelmakse makse, mis sai võlgnevuse ilmnemisel tasutud 5 aastat tagasi kogu summas kaubandusettevõttele, kellele olin jäänud võlgu. Maksehäire kustutati ja ettevõtte väitel puudub mul nende ees igasugune võlgnevus. Nüüd 5 aastat hiljem saan ma aga inkassolt ähvardavaid telefonikõnesid, kus mul tuleb tasuda igakord erinevaid summasid. Summa kasvab iga nädalaga. Väidetavalt on need sissenõudmise kulud, millele nad lisavad intrsesse. Meilidele nad keelduvad kirjalikult vastamast, millest see võlgnevus koosneb ning milline on intressiarvestus. Kaubandusettevõte, kellele ma kunagi kogemata võlgu jäin, ei tea sellest nõudest midagi.
Kas inkassol on õigus pärast 5-aastast vaikust hakata sissenõudma inkassokulusid ilma igasuguse kirjaliku selgituseta, mis on selle nõude sisu? Mis on intressid ja millest koosneb konkreetne nõue, sellele küsimusele ma vastust nende käest ei saa. Ainult telefoni teel ähvardusi, et pannakse 13 aastaks maksehäireregistrisse. Mille alusel, jääb mulle arusaamatuks. Kuna inkassolt ma oma meilidele kirjaliku vastust ei saa, siis mille alusel mind maksehäireregistrisse ähvardatakse panna?

Sugulane ehitas oma firmaga meile ühise pärandina saadud raha eest kaasomandisse maja. Nn ühisraha sai otsa, sugulane maksis puudujääva osa. Nüüd nõuab oma poolt panustatud summale + enda töörahale minult intressi. Mingisugust lepingut sõlmitud ei ole, sellest, et intress jookseb, sain teada ca pool aastat hiljem. Kas intressinõue on seaduspärane?

Samas nõuab sugulane, et mina pean 100% kinni maksma tööraha, mis ta kaasomandisse ehitatud maja ehitamiseks panustas. Teiste ehitajate palk on 50% minu ja 50% sugulase kanda, kuid enda tööraha nõuab ta minult välja. Ise arvaksin, et 50% töörahast on minu kanda, kuid me ei suuda selles osas ühisele arvamusele jõuda.

Avastasin kolmanda isiku vihje peale, et kaasomandis olev maja on sugulase poolt müüki pandud (me kumbki seal sees ei ela), lisaks veel ka kaasomandis olev ja välja renditud põllumaa. Kas on võimalik minu nõusolekuta kaasomandis oleva vara müük?