Lepinguõigus

Tegemist on tavalise lihtsa võlakirjaga, kus on lüngad, mida peavad osapooled täitma.

Võlgnik on oma käega täitnud vastavad lüngad ja allkirja koha peale on kirjutanud oma käega enda ees ja perekonna nime.
Kas säärane alla kirjutamine on nn õige ja paber on tugev, et kohtu poole pöörduda abi saamiseks?

Kui kaua kehtib võlakiri, st kas on mingi aeg mille jooksul alates lepingu sõlmimisest peaks hagi esitama, et mitte nn hiljaks jääda?

Tahan müüa korterit, mis sai pangalaenuga ostetud. Korteril on osamaksed tasutud, kuid üldsummast jääki veel järel. Minu konto on arestitud kohtutäituri poolt. Ka pangale on üks autoliising veel tasumata.
Pank ei ole nõus enne korteri müügiga, kui kohtutäituri arve on tasutud, kuigi korteri müügist piisaks korteri jääkväärtuse maksmisest ja kohtutäiturile tasumiseks. Küll aga ei piisa liisingu tasumiseks.
Kas pangal on õigust müüki takistada ja peangi enne täituri tasu ära maksma?
Ja kas pangal on õigus ise korterit müüma hakata autoliisingu katteks?

Tere.

Oleme grupp müüjaid ühest eesti kaubanduskeskusest, kus kaubanduskeskuse omanik - edaspidi "Rendileandja" rendib kaupmeestele, edaspidi "Kaupmees", müügibokse, kus töötame siis meie, edaspidi - "Müüjad".

Hiljuti kehtestas "Rendileandja" majasisesed reeglid, et tööpäevadel ajavahemikel 11.00-13.00 ja 14.00-16.00 ja laupäeval 11.00-16.00 ei tohi müügibokse sulgeda ka ajutiselt. Kuna tegu väikeste boksidega, siis korraga tööl ainult 1 müüja, tualeti kasutamiseks peab ta paratamatult boksi ca 10-ks minutiks sulgema. Rendilepingus ja töölepingutes sellised punktid puuduvad, "Rendileandja" väidab, et tegu uute majasiseste sisekorraeeskirjadega. "Kaupmehed" ei taha aga "Rendileandjaga" probleeme, kuna rendihuvi antud kaubanduskeskuses suur.
Samuti nõuab "Rendileandja", et kõikides boksides peavad müüjad valdama vene keelt, kuna on esinenud kaebusi venekeelselt klientuurilt, et neid ei mõisteta nende emakeeles.
Kas ja milline on "Rendileandja" uute nõudmiste/sisekorraeeskirjade seaduslikus?
Kes ja kuidas saab neid vaidlustada?

Tere! Minu kusimus on selline: Kas üürileandja võib anda üürile ruumi elamiseks, mis ei ole registreeritud eluruumiks? Kui ei, kas siis üürileping on algusest peale tühine?

Tere
Leppisin üürnikuga kokku e-maili ja sms-i vestluse teel, et lõpetame üürilepingu (meil on tähtajaline leping 1 aasta lõpp 20. sept).
Mina sain meie kokkuleppest nii aru, et tema oli asjaga nõus, mispeale mina lasin paigaldada korterile veel lisaluku ja informeerisin üürnikku sellest luku paigaldusest.
Infos oli kirjas veel, et kui ta tahab oma asju kätte saada, siis andku teada ja organiseerin asjade kättesaamise.
Tema võttis endale advokaadi ja nüüd süüdistavad mind selles, et mina tungisin korterisse ja rikkusin üürniku privaatsust ja nende arvates pole üürnik üürilepingut lõpetanud.
Vaatamata minu viidetele kirjadele ja sms-idele süüdistavad nad mind rikkumises ja omavolis ja üürnik tahab väidetava rikkumise eest kompensatsiooniks elada korteris nüüd ilma rahata üüriperioodi lõpuni.
Kas see on seaduslik ja kas ma saan ikkagi üürilepingu lõpetada varem (kuna üürnik tekitab oma nõudmisega suure rahalise kahju mulle) kuna kahjuks pean neile vastama oma otsusest juba 28.05.12, siis on vist palju palutud teilt enne selle tähtaja saabumist mind aidata.
Ette tänades

Maksin igakuiselt samas summas Eesti Energiale. Summa oli üsna kopsakas. Siis avastati mingi kontrollnäidu vaatamise käigus, et kahe aastaga on tekkinud suur võlgnevus. Pärast pikka kirjavahetust võlahalduriga jäin siiski endale kindlaks ning lasin vooluarvesti saata kontrollimisele. Siis oli tükk aega vaikust ning lõpuks tuli lihtsalt arve. Seejärel pöördusin uuesti küsimusega, et milline oli kontrolli tulemus ning seejärel saadeti protokoll, mis kinnitas, et arvesti oli korras. Ehkki kohapeal arvestit eemaldav elektrik juba ütles, et tema arvates pole kõik korras. Tegi ka fotod. Seejärel vaidlesime tükk aega võlagraafiku üle. Selle jooksul muutus mu majanduslik olukord veelgi kehvemaks ning nüüd kui ma peaksin võlagraafikule alla kirjutama oleksin ma ka juba graafikujärgse makse võlgu. Mis moodi sellest välja rabeleda? Samas sisaldab võla tasumise kokkulepe klausleid, mida saaks minu vastu hiljem kasutada - nõustumist oma võlaga. Lisaks nõutakse 10% aastaintressi selle võla käsitlemise eest. Niipalju tuldi vastu, et kahe aasta jooksul tekkis võlg, kahe aasta jooksul võin tagasi maksta, kuid toimetulekutoetuste arvestamisel võlgadega ju ei arvestata, seega ei jää elamiseks suurt midagi. Minna kohtusse, mille eest? Nõiaring.

Kuidas tuvastatakse suulise lepingu sisu?
Tellija andis "ümbrikupalgalisele" lihtsalt ülesande töö teostada ja küsis tehtava töö mahtu. Töö teostaja teatas telefonitsi oletatava ajalise töömahu, saates hiljem tellijale kirjaliku töömahu kalkulatsiooni, mille tellija võttis vaikides vastu ja kiirustas töö teostamisega enne külmade tulekut möödunud aastal.
Täna eirab tellija talle saadetud kalkulatsiooni ja omaalgatuslikult hindab töötasu, mis on 1/5 Eesti keskmisest pakutavast töö hinnast. Kas siinjuures saab kohaldada VÕS § 28 lõige 2?
Tehtava töö eest vastutust ja garantiid kokku ei lepitud. Kas töö teostaja vastutab kvaliteedi eest? Töö teostati tellija juures ja tellija pakutud oludes.

Kas eluasemelaenu käendaja surma korral läheb kohustus üle tema lastele?
Tänades

Tere,
Soovin nõu, kuidas käituda. Sõlmisin üürileandjaga tähtajalise üürilepingu. Olen tasunud tagatisraha ja igakuiselt korrektselt üürisumma + kõrvalkulud. Soov lahkuda tuleneb
1) Elan omanikuga samas majas, minu korteris pole eraldi elektri- ega veearvesteid. Minu kõrvalkulude summa saadavat lahutades konkreetse kuu üldistest kõrvalkulude summast omaniku pere konkreetse kuu keskmised kulud. Olin sisse kolides teadlik hinnangulisest kõrvalkulude suuruse vahemikust, mida kinnitas omanik ka vahetult enne üürilepingule alla kirjutamist. Olin teadlik, millest minu kõrvalkulud koosnevad. Leping ütleb *) üürnik on kohustatud lisaks üüritasule tasuma kõikide Üürikorteri kasutamisega seotud kõrvalkulude eest, sealhulgas: elektrienergia, vesi- ja kanalisatsioon, prügivedu, ja muud hoonet haldava korteriühistu või haldusfirma poolt esitatud arved. Probleem ilmnes, kui sain esimese arve, mis oli rohkem kui 1,5 korda suurem kui üürile võtmise eel räägitu. Kõnealune kuu oli varakevadine ning ühtlasi ei viibinud ma vähemalt 10 päeva ulatuses konkreetses korteris, st ei tarbinud ka elektrit ega vett. Kirjutasin omanikule kirja, kus avaldasin muret ülemäära suure elektriarve kohta ning soovisin näha täpsemat ülevaadet. Vestlus sel teemal toimus kahjuks suuliselt, mistõttu konkreetset tõendit pole - viisakast järelepärimisest kasvas mulle ootamatult välja väga ebameeldiv dialoog. Selgus ka, et eelmainitud elektriarve sisaldab keskkütte tasu, mille suurusjärk on mul siiani teadmata (üürileandja mainis vestluse käigus summasid, mis erinesid kahekordselt) ning mis ei kajastu ka kõrvalkulude dokumendis. Üürilepingut allkirjastades polnud niisugusest kulust vähimatki juttu, rääkimata kirjalikust ülestähendusest. Olin teadlik, et majas on osaliselt keskküte. Küsides üürileandjalt vahetult enne lepingu allkirjastamist (maakleri juuresolekul), kuidas on lood kõnealuses korteris keskküttega, vastas omanik, et siia see ei ulatu, see on ainult all, omaniku pere korteris ning siin korteris saab kütta elektri ning korteris oleva vana ahju abil. Nüüd, kui mul arve käes oli, põhjendas omanik niisugust varjatud kulu sellega, et soe kerkib üles ning tänu nende keskküttele on ka minu korteris soojem. Kuna olin just maksnud maakleritasu ning kolinud ühest linnast teise, neelasin selle olukorra alla ning maksin kõrvalkulud ära, samas tärkas tugev sisemini alarm. Nagu ütlesin, keskkütte kulu ei kajastu jätkuvalt korteri kõrvalkulude arve dokumendis, seega otsest tõendit sest pole. Küll aga on olemas e-kirja kujul minu esmane mureavaldus üürileandjale, meie vestluse järgne kiri talle selgitamaks oma järelpärimise põhjusi ning ühtlasi hiljutine kiri temalt, kus ta teatab, et nüüd kütet enam pole.
2) Olen pidanud taluma üürileandja peeneid solvanguid ning üleolevat suhtusstiili. Hiljuti lakkas töötamast ka siinne elektriseade, mis polnud täie tervise juures juba minu sissekolimise päeval. Omanik pole kordagi üles näidanud soovi see välja vahetada. Pole ise söendanud ka teemat kergitada, kuna kardan, et olukord pööratakse minu vastu. Soovin kolida sinna, kus tunnen end turvaliselt.
Küsimus 1: millised on minu võimalused üürilepingu lõpetamiseks? mida soovitaksite? Eelistaksin seda teha kärata osapoolte kokkuleppel, aga omaniku iseloomu tundes kahtlen selle õnnestumises. Lepingus ütleb *) üürileping lõpeb punktis x sätestatud tähtaja möödumisel, ennetähtaegselt poolte kirjalikul kokkuleppel või muudel VÕS sätestatud alustel ja tingimustel. *) üürnikul on õigus üürileping ennetähtaegselt lõpetada, kui üürikorter muutub kasutuskõlbmatuks asjaolude tõttu, mille eest üürnik ei vastuta ning muudel VÕS sätestatud juhtudel.
Küsimus 2: Kas omanik võib tagatisraha jätta tagastamata põhjusel, et leping lõpetatakse varem? Lepingus vaid *) üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole 2 kuu jooksul pärast käesoleva lepingu lõppemist teatanud oma nõudest Üürniku vastu. *) lepingus reguleerimata küsimustes rakendatakse VÕS sätteid.
Suur suur tänu abi eest

Olen sõlminud kindlustusfirmaga kohustusliku liikluskindlustuslepingu (JAH poliis), maksmine on toimunud 2 korda aastas, mille kohta on firma mulle arve esitanud. Kätte saabus järjekordne uus kindlustusperiood ning avastasin, et kindlustus on varasemast 23 eurot suurem. Esitasin järelpärimise kindlustusele ja sain vastuse, et neil jah mingid hinnad natukene tõusid. Vahepeal olin auto vormistanud firma nimele, kuid ise olen vastutav kasutaja olnud algusest peale. Uurisin ka võimalust leping lõpetada, sest ilmselgelt on 23 eurone kindlustusmakse tõus poolaastas väga kõrge. Vastuseks sain, et pean info meilile avalduse saatma ning siis saadetakse mulle arve kasutatud päevade eest ning edasi võin mõne muu firmaga lepingu sõlmida. Siit tekkiski mul küsimus, et kui kinldlustusperiood algas 17.05 ja arve ning poliis saadeti e-postile samal päeval, siis ma olen nagu sundseisus selle poliisi kasutatud päevade eest maksma kõrgemat hinda, kuna sain samal päeval teada, et summa niipalju suurenenud on. Kas JAH kindlustuslepingut omades on kindlustusfirmal õigus saata arve ja poliis samal päeval kui see kehtima peaks hakkama? Millised on minu õiguslikud võimalused lepingust taganeda ja leping ilma suuremate lisakulutusteta lõpetada?