Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mulle saadeti teated võlgnevuse kohta e-postile, mida ma mõnda aega ei ole kasutanud - kas oleks pidanud mind ikka posti või telefoni teel teavitama?30.08.2012

Tere,
Kas võlgnevusest teavitamisel piisab e-kirjast? Kas inkasso peaks saatma tähitud kirja, et olla kindel, et klient on teatise kätte saanud? Lühidalt: Tekkis võlgnevus tasutamata arvelt, saadeti e-kirju aadressile, mida ma ei kasuta enam, võlgnevus edastati inkassole, kes saatis edasi e-kirju samale aadressile. Ühendust ei võetud ei tavaposti ega telefoni teel.
Kahjuks ei olnud võlgnevusest üldse teadlik ja nüüdseks on kogunud 3 kuud viivist ja lubavad lisada maksehäireregistrisse.

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Viivise nõudeõigus ei sõltu üldjuhul võlgnevusest teatamisest, vaid sellest, 1) kas teenust on kliendile osutatud ja 2) kas selle kohta on väljastatud arve ja 3) kas nõue on muutunud sissenõutavaks ja tasutud kokkulepitud tähtajal. Kui arve ei ole tasutud kokkulepitud ajal, siis on võlausaldajal üldjuhul viivise nõudeõigus olemas. Ainult erijuhtudel saaks viivis olla hea usu põhimõttega vastuolus. Põhisummat ületavat viivist saab võlausaldaja nõuda üksnes siis, kui ta tõendab kahju olemasolu põhisummat ületava summa ulatuses. Kindlasti peaksite vaatama, millist viivisemäära rakendatakse ehk kas poolte vahel oli kokku lepitud lepingus viivisemäär või mitte. Kui lepingus oli viivisemäär kokku lepitud, siis kohaldatakse lepingust tulenevat viivisemäära. Kui lepingus viivisemäära kokku lepitud ei olnud, siis kohaldatakse seadusest tulenevat viivisemäära, mis üldjuhul on oluliselt madalam lepingus sätestatud viivisemäärast.
Võlgnevusest teatamiseks piisab ka e-kirjast, kui isik on andnud selle aadressi suhtlemiseks võlausaldajaga ning ta seda aadressi kasutab. Inkasso ei pea saatma tähitud kirja, kuid vaidluse korral peab ta olema võimeline tõendama, et nõuded ja teated on võlgnikule kätte toimetatud.
 

Küsimus: Kas võin alluvalt minu allkirja võltsimise eest hüvitist nõuda?27.08.2012

Tere,

Olen firmas raamatupidaja. Üks minu alluvatest võltsis minu kui raamatupidaja allkirja haigekassa haiguslehel, et saada haigusrahasid, milleks tal üldse õigus polnud.
Milliseid hüvitisi võin nüüd antud töötaja käest nõuda?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Võltsija peab tagastama süüteo toimepanemise tagajärjel saadud hüvitised riigile ja tööandjale. Kahjuks peab aga märkima, et allkirja võltsimise eest ei saa isik, kelle allkirja võltsiti, kahjuhüvitist võltsijalt nõuda, sest Eesti kohtupraktika kohaselt on moraalse kahju hüvitamise võimalused vägagi piiratud, mistõttu sellisel nõudel suurt perspektiivi ei ole.
 

Küsimus: Kui lepingu sõlmimiseks on vajalik abikaasa nõusolek, kuid seda ei ole antud, kas siis leping on tühine ja kuidas endine olukord taastada?22.08.2012

Jaanuaris 2012a. oli lahutus kohtu kaudu. Aprill 2012a. oli kohtulik varajagamine. Kohtumenetluse käigus selgus, et eksabikaasa oli sõlminud 2010a. ühisvarale (sõiduk) kaks lepingut:
1.sõiduki ostu-müügilepingu (ark-s sõiduk ümber vormistamata) ja
2.laenulepingu st. võttis laenu sõiduki tagatisel. Minule kui abikaasale oli tehing teadmata ja minu nõusolek puudus. Lepingus on eksabikaasa märkinud, et sõiduk "ei kuulu ühisvarasse", mis üksiti tõendab minu nõusoleku puudumist. Varajagamisest on olemas kohtumäärus, milles sõiduk jäi eksabikaasa ainuomandisse ja minule on määratud hüvitis, mis täna täitmisel kohtutäituri käes. Kohtutäitur arestis sõiduki ark-is. Kas nimetatud lepinguid saab taotleda õigustühiseks ja millest tuleks alustada ning kelle pööle pöörduda?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Uus 2010 juulis jõustunud perekonnaseadus sätestab, et kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kui tehing ei olnud tehtud perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja nõusolekut ei olnud, siis abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Hageja võib esitada kohtusse hagi õigussuhte puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
 

Küsimus: Mida teha, kui üürileandja ei lepi minupoolse ruumi taastamisega ega tagasta tagatisraha?17.08.2012

Tere! Soovin abi ja nõu. Rentisin oma salongi jaoks üüripinda. Kuna mul olid vaheseinad siinidega lakke kinnitatud, oli mul kohustus peale lepingu lõpetamist lagi korda teha. Nii ma tegingi, kuid omanik ei ole rahul. Kinnitan, et minu poolt on tüübli augud pahteldatud ja kogu lagi 3 korda üle värvitud. Omanik leidis aga suure prožektoriga lage üle vaadates paar väikest silmaga mitte märgatavat kühmukest ja keeldub mulle tagatisraha tagasi maksmast. Nõuab, et ma lae teeksin korda. Olen kutsunud ehitusalaseid spetsialiste vaatama, ei leia keegi sealt mingeid vigu, kuid üürileandja ajab vaid oma joru. Ma sooviks küsida, et mis on minu õigus, lepingus on kirjas, et pean ruumid tagastama samas olukorras arvestades tavalist kulumist. Siin on ilmselgelt tegemist minu kiusamisega, ma võin lasta seda lage kasvõi 10 korda värvida, kuid talle see ikka ei sobi. Kas ta võib lõpmatuseni minu poolt tehtud remondist keelduda või peab tal ka olema nt.pildid esialgsest laest, millega ta praegust seisukorda võrdleb.
Ma tunnen, et olen kiusamise ohvriks langenud. Palun andke mulle mingigi sugust nõu!

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Üürileandja ei või oma õigusi kuritarvitada. Juhul, kui Te olete endise olukorra taastanud ning lae korralikult ära värvinud, siis tehke selle tõendamiseks kindlasti pildid ja võimalusel võtke ehituseksperdi arvamus, et lagi on endises (ja tõenäoliselt paremas) seisundis taastatud. Seejärel esitage üürileandjale nõue tagatisraha tagastamiseks, kui vastav kohustus ürileandjal on tekkinud, ning kui ta vabatahtlikult seda ei tagasta, siis esitage hagi tagatisraha tagastamiseks üürileandja vastu kohtusse. Lisaks sellele esitage viivisnõue tagatisraha mittetähtaegse tagastamise kohta.
 

Küsimus: Kui teine lepingupool ei ole tähtaegselt töid teostanud, kas siis meil on ebamugavuste tõttu õigus neilt midagi nõuda?13.08.2012

Tere
Mul on selline mure, et sõlmisime veevärgiga lepingu, et liituda veevärgi ja kanalisatsiooniga. Lepingus oli kirjas, et peale maksmist 1 kuu jooksul teevad lubatud töö ära. Makstud sai 13 juuni, tänaseks 12. august pole midagi tehtud. Enda õigustuseks ütlesid, et miks te ei helistanud, kui arve tasutud oli. Veevärk lubas septembrikuus ära teha, kuna töömeestel pole aega praegu. Küsimus siis selline, kas meil oleks õigus nõuda, et nad teeksid nüüd suurema osa tööst ära, kui algselt plaanitud oli või maksaksid meile kahjutasu, et oleme nii kaua ootama pidanud? Kuna 20. augustil sünnib meie perre laps, on see olukord palju ebamugavust tekitanud. Kas meil on õigus nõuda midagi?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Tühja koha pealt ei teki teil õigust neilt suurema töö mahu tegemist nõuda, seda ka olenemata sellest, et nad on töödega viivitanud. Võite seda neilt küsida ja loota, et nad tulevad vastu oma viivitamise tõttu jne, kuid otsest nõudeõigust teil selleks pole. Teoreetiliselt saaksite nõuda nende otseste kulude hüvitamist, mis teil tekkisid veevärgiga ühendamata jätmise tõttu ning ka moraalse kahju hüvitamist, mis tekkis seoses teile põhjustatud hingepiinadega. Samas peate arvestama, et nii tõendamis- kui põhjendamiskohustus lasub teil.
 

Küsimus: Kas pean vastutama juhul, kui olen kinkelepingu alusel korteri kaasvaldaja ning teine kaasvaldaja peaks õnnetuse põhjustama?07.08.2012

Tere, Hr. Saks!

Vanaema kinkis mulle kinkelepinguga enda korteri. Lepingus on kirjas, et korter on meie kaasvalduses ning vanaemal on korterit õigus kasutada surmani.
Mina korteris ei ela, seda kasutab ainult vanaema. Viimasel ajal on tekkinud suuri probleeme vaenaema psüühikaga ning tekkinud on ka alkoholiprobleem. Kuna tegu on puumajaga, kus veel mitmeid kortereid, kardan väga juhtuda võivaid õnnetusi ning tahaksingi täpsustada, kas vastutaja olen mina? Lepingus on ka punkt, kus kirjas: lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad kingisaajale üle käesoleva lepingu sõlmimisega.
Korter ei ole kindlustatud kuid soovin seda kindlasti teha - samas kindlustusandja ei korva alkoholijoobes põhjustatud õnnetusi, mida ma just kõige rohkem kardangi.
Olen üsna nukras seisus ning ei oska ennast kuidagi kaitsta selles olukorras - mida Teie soovitaksite ette võtta?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Saan aru, et korter on teie omand, kuid lepingus on määratud vanaemale isiklik kasutusõigus. Olenemata korteri omanikust ei ole te otseselt korteris elava inimese poolt põhjustatud kahjude eest vastutav. Samas, kui te täna sellist ohtu oskate aimata ning te midagi ette ei võta, siis võiks teatud juhul ka nõude teie vastu suunata. Pean silmas kahju põhjustamist naabritele. Kindlustus korvab teie enda korteri kahjud juhul, kui midagi peaks juhtuma - sellisel juhul tuleb küsimuse alla kindlasti ka kahju põhjustamise asjaolud (kas joobes vms). Lepingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek teile kui korteri omandajale tähendabki seda, et kui midagi peaks nüüd korteriga juhtuma, siis seda riski kannate teie ise. See ei välista aga nõuete esitamist kahju põhjutanud isiku vastu. Samas, ma ei ole kindel, kas vanaema poolt maja põlema panemine oleks vaadeldav korteri juhusliku hävimisena, kui te seda juba praegu oskate ette näha ...
Kahjuks ei oska ma teile midagi head soovitada - kui ehk haige vanaema paigutamist vastavasse asutusse professionaalide hoole alla.
 

Küsimus: Kui telefoni teel nõustusin pakkumisega aga lepingut ei ole allkirjastanud, kas siis saab mulle leppetrahvi määrata?07.08.2012

Mobiilioperaator A pakkus mulle telefoni teel 3-eurost kuumakset kui sai teada, et tahan teise operaatori B juurde üle minna. Ütlesin, et sobib jah ja pandi kohe see 3-eurone asi kehtima ning pidin nädala jooksul esinduses allkirjastama lepingu, mida ma teinud ei ole. Operaator B helistas ja pakkus parema diili. Tegin lepingugi esinduses kohe ära, kuid operaator A saatis sõnumi, et ei tohi poolteist aastat ära minna muidu on 115 eurot trahvi. Ma pole allkirjastanud, mille alusel mind kinni hoitakse? Ütlesid, et neil kõned salvestuvad. Samahästi võis see olla igaüks minu telefon käes. Mis seaduse alusel nad mind kinni hoiavad või trahvivad? On mul pääsu?

Lgp

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Nad hoiavad teid kinni ja trahvivad võlaõigusseaduse ja enda poolt koostatud lepingu alusel. Teil võib pääsu olla küll, kuid seda juhul, kui seda suulist põhimõttelist nõusolekut andes ei olnud teile eelnevalt kõiki olulisi lepingutingimusi tutvustatud. Pean silmas neid tingimusi, mis nägid ette lepingu kestvuseks 1,5 aastat ning ennetähtaegse ülesütlemise korral 115 eurose leppetrahvi tasumise kohustuse. Juhul, kui see nii oli (et ei tutvustatud) siis ei saanuks lepingut sellises vormis antud nõusoleku põhjal sõlmituks lugeda, sest lepingu sõlmimise esmaseks eelduseks on mõlema poole kokkulepe lepingu olulistes tingimustes. Lepingu tähtaeg ning leppetrahvi kokkulepe on kahtlematult lepingu olulised tingimused, milles kokkuleppe puudumine välistaks lepingu sõlmimise tervikuna. Seega, kui teile ei tutvustatud enne nõusoleku andmist kõiki lepingu sõlmimisega kaasnevaid tagajärgi, s.h leppetrahvi tasumise kohustuse asjaolusid, siis ei saa teile leppetahvi määrata.
 

Küsimus: Kui kaua ma olen kohustatud hoiustama endise üürniku asju?07.08.2012

Kas oskate nõu anda, kui kaua olen ma kohustatud hoiustama endise üürniku asju? Üürnik kolis välja detsember 2012, kuid oma asjadele ei ole senini järgi tulnud.

Olen neile helistanud ning sõnumeid saatnud, kuid peale lubaduste ei ole nad midagi teinud. Kokku lepitud kuupäeval ta asjadele järgi ei tule ning ühendust ei võta.
Olen neid sõnumiga hoiatanud, et hävitan nende asjad ära, kuid ka see ei ole neid asjadel järgi tulema pannud. Kas mul on õigus need hävitada või olen kohustatud neid lõputult hoiustama?

Või on ehk mõni koht, kuhu need tasuta hoiule anda?

Lugupidamisega

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kuna asjad kuuluvad teisele isikule, siis ei ole teil lihtsalt niisama õigust neid hävitada. Seadus eraldi sellist olukorda ei reguleeri, mistõttu võiks lähtuda üldisest tehingust ja lepinguvälisest suhetest tulenevate nõuete aegumise tähtajast, milleks on kolm aastat. Teisisõnu, endine üürnik saaks nõuda teilt üürilepingu alusel teie valdusse jäänud asjade tagastamist või asjade arvel alusetult saadud hüvede kinnimaksmist kolme aasta jooksul alates lepingu lõppemisest. Kuigi saaksite sellest summast arvata asjade hoidmise kulud maha, oleks üürniku nõue teatud juhul siiski põhjendatud. Kahjuks ei tea sellist kohta, kus saaksite asju ilma tasuta hoiustada. Enne asjade edasise saatuse otsustamist võiksite kaaluda asjade praeguse väärtuse määramiseks eksperthinnangu teostamist.
 

Küsimus: Kui tähtajaline üürileping muutus tähtajatuks, kas etteteatamistähtaeg on siis lepingus kokkulepitu või seaduses ette nähtud?06.08.2012

Tere. Tähtajaline üürileping (1 aasta, sõlmitud kirjalikult) muutus tähtajatuks seoses üürniku poolt üürileandja vara kasutamise jätkamisega, kirjalikult muutust ei ole fikseeritud. Üürilepingus oli sätestatud ülesütlemise etteteatamistähtaeg 1 kuu. Kas lepingu tähtajatuks muutumisel arvestatakse ülesütlemise etteteatamistähtajaks 1 kuu, nagu lepingus, või siis on selleks 3 kuud nagu VÕS-i järgi tähtajatu lepingu lõpetamisel?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Kui on tegemist eluruumi üürilepinguga, siis eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega lühem etteteatamistähtaeg võib olla üürnikule kahjulikum kui seadusest tulenev etteteatamistähtaeg. Võlaõigusseaduses sätestatud tähtajalise üürilepingu korralise ülesütlemise tähtaeg on kolm kuud, kui üüritakse kinnisasja.
 

Küsimus: Millise tehinguga vormistada nii, et maja ja korter saaks laste vahel jagatud?03.08.2012

Tervist.

Mehel 1 laps esimesest ja 3 teisest abielust. Lapsed kõik täiskasvanud.
Varaks korter, mis on teise pere ühine kodu, ja maavaldus.
Kuidas toimetada, et kodu-korter jääks tulevikus kolmele lapsele, maavaldus esimesele lapsele? Nii tundub perele õiglane olevat.

Milline tehing oleks kõigile osapooltele kõige lihtsam? Et ei peaks raiskama aega ega energiat mingitele loobumise vormistamistele ega sundosa nõudmistele kohtus.
Kinkimine praegu isa eluajal?
Või abieluvaraleping 3 lapse emaga, et korter oleks naise, maavaldus mehe oma? Et siis hiljem kumbki pärandab oma vara, kellele soovib?
Või pärimisleping?
Kas on võimalik ka lihtsas testamendis ära jagada, et ühele see asi ja teisele teine asi! Ja kas ka lihtne omakäeline kirjalik testament ajab asja ära, kui pidada kinni 6-kuulisest kehtivusest?

Tänades

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Olete oma küsimuses võimalikud variandid üles lugenud. See, mille te valite, on teie enda otsustada. Kui kingite eluajal vara ära nendele isikutele, kellele soovite, siis ei olegi peale surma kellelgi mingit asjaajamist ega küsimusi sundosade jm nõuetes. Kui soovite kellelegi eluaset tagada, siis saate kinkelepingus selle ära märkida ja kinnistule isikliku kasutusõiguse seada. Samas saan aru, et see ei ole hetkel probleemiks, kuna korter on niikuinii teise pere kodu ning mees seal elamisele ei pretendeeri. Seega oleks vara kohene jagamine ilmselgelt kõige parem variant tagamaks, et kõik need isikud, kellele soovitakse midagi anda, selle ka kätte saab.
Abieluvaralepingu mõte jääb mulle arusaamatuks, kuidas te sellega kahe erineva naise ühisvara kavatsete jagada. Siis tuleks ehk sõlmida pigem ühisvara jagamise leping, juhul, kui mõlemad esemed on erinevate naistega ühisomandis. Sellisel juhul läheks ka hilisem pärimine märksa keerulisemaks, kuivõrd pärida saaks üksnes seda vara, mis mehele kuulus. Abikaasale kuuluv vara jääb temale ja selle pärivad tema pärijad.
Testament on üks variant, ei ole vahet, kas on notariaalne või lihtkirjalik, kui peate kinni 6 kuulisest tähtajast, kuigi lihtkirjalik võimaldab hiljem rohkem vaielda. Seetõttu oleks notariaalne oluliselt selgem, pealegi aitab notar testamendi koostamisel võimalikke vääritimõistmisi vältida. Pärimisleping annab pärimises suurima kindluse, sest seda ei saa hiljem lihtsalt niisama ühepoolselt muuta.