Lepinguõigus

Tere,
mida teha, kui laps on kasutanud enda isiklikul mobiiltelefonil suuremas mahus mobiilseid teenuseid (võimalik, et ka enda teadmata)? Millised on lapsevanema võimalused vältida mobiilioperaatorile suurte summade tasumist, kui kokkuleppele ei ole võimalik jõuda?

Tere.
Probleem järgmine: lahutatai abielu ja jagati ühisvara. Kuna omavahelisele kompromissile vara jagamises ei saadud, jagas vara maakohus. Otsusega tehti lahend nii vara kui kohustuste jaotuseks. Minule hagejana jäi 2/3 kohustustest ja eksabikaasale kostjana 1/3 kohustustest. Lisaks kinnisvara mõlemale poolele. Hetkel enamus kinnisvarast minu nimel ning uued kanded veel tegemata.
Kuna eksabikaasa ei ole juba aasta aega ametlikult tööl käinud (eesmärgiga, et pank ei saaks laenukoormust jagada), siis ei ole pank nõus meie abielu ajal võetud laenukohustust jagama, kuna temal kui kaastaotlejal puudub kindel sissetulek.
Eksabikaasale otsustas kohus jagada kinnisvarana ühe maja ja minule teise maja. Lisaks erinevate väärtustega maaüksused mõlemale poolele. Hetkel mõlemad majad minu nimel.

Kuidas peaksin toimima, et kohustada kaastaotlejat maksma 1/3 osa tema laenumaksetest ja intressidest, võttes arvesse, et eksabikaasa ei ole alati enda maksekohustust täitnud (omavahelise kokkuleppe kohaselt on ta 1/2 laenusummast seni maksnud minu arvele, kuna laenumakse pangale läheb igakuiselt maha minu arveldusarvelt)?
Kas peaksin selleks sõlmima eraldi lepingu eksabikaasaga?

Nõuannet oodates ja ette tänades.

Vallasasi rikuti. Rikkuja võttis asja enda kätte müügiks ja lubas tasuda selle eest teatud summa. Koostasime võlatunnistuse maksegraafikuga, mille alusel sain raha vaid esimesel kuul. Kas mul on õigus nõuda ainult rahasumma tasumist või ka asja tagasi ja viivist rahalise kohustuse viivitamise tõttu?

Sooritasin, 6 kuud tagasi, ostu Internetikauplusest, millel on Inglismaa domeen ning aadress. Kaubaks olid paar auto varuosa, mida ma siiani pole kätte saanud. Internetikaupluse haldaja väidab, et ei suuda mulle neid tooteid saata, kuna tal neid laos enam ei ole. Raha ta ei taha tagastada ja väldib minuga sellel teemal suhtlemist.
Olen pöördunud tarbijakaitsesse, kuid ainus, mis nad teha saavad, on suhtekorraldus. Paraku pole sellest abi olnud.
Kuidas saab mind seadus aidata ja kuidas ma saan seda rakendada? Kuhu ma peaks pöörduma, mida tegema?

Tere!
Minuga sõlmiti üürileping 30.09.2012. Korra oli öörahurikkumine ja omanik tahab, et hiljemalt neljapäevaks tagastan talle korteri. Kuna oli sünnipäev ka eelmine kuu, siis rahvast käis
läbi siit umbes nädal, sest kõik ei saa samal ajal tulla. Laupäeval omanik ütles, et ma võtaksin asjad korterist ja lahkuksin, aga mina ütlesin talle, et päevapealt asjad ei käi sedasi ja kutsusin politsei, kes vastas, et päevapealt ei saa lepingut lõpetada jah. Nüüd siis alates eilsest kolme tööpäeva jooksul ehk siis neljapäeval peaksin välja kolima ja kas see
on sellistel asjaoludel üldse võimalik omaniku poolt. Kas minul, kui peangi nüüd ära kolima, on õigus nõuda ka tagatis- ja maakleritasu tagasi?
Lepingus on selline punkt: Ühepoolselt katkestada käesolev leping juhul, kui Üürnik mitmekordselt rikkus üht või mitut käesoleva lepingu punkti või ületas ühekordselt lepingus fikseeritud maksetähtaegu enam kui 5 tööpäeva. Sel juhul saadab Üürileandja Üürnikule teatise nõudega vabastada üüriruumid kolme tööpäeva jooksul koos materiaalse kahju kompensatsiooni nõudega.
On olemas veel punkt: Jälgima ühiselu reegleid
Need kaks viimast lauset lähevad kokku.
Palun andke nõu minule, et kas peangi nüüd välja kolima ja kas on variant, et saan osa raha tagasi?
Tervitades

Müüsin auto 19 okt. Uus omanik kirjutas selle enda nimele. Anti raha ning täna 5 nov helistavad, et mootor on nüüd katki (ei tea kas segi lastud siis või mis) ning nõuavad raha tagasi.
Kas tagastus pole 14 päeva? Pärast mida enam tagastusõigust pole?
Mina ei soovi autot tagasi näiteks segi lastud mootoriga. Auto tagastamisel peab ju olema täpselt samas seisus, mis müügikuupäeval oli? Kuidas täpselt on seadused kasutatud auto müügiga? Mis tingimused peavad täpselt täidetud olema, et olen kohustatud auto tagasi võtma?

Tere,

Palun veidi selgitada käenduslepingu sisu. Nimelt, soovin teada, kui laenusaaja sureb enne laenulepingu lõplikku täitmist, siis kas kohustus läheb täielikult üle käendajale või siis pärib kohustuse laenusaaja pere?
Millal läheb kohustus laenutagastamise osas üle käendajale ehk siis kas näeb seadus ette mingi tähtaja võlgnevuse osas, et nõue pöördub käendaja täita?

Tere
Sai sõbra nimele ostetud auto, kuna endal puudus võimalus. Sõber võttis selle oma liisingusse. Esimene makse oli 40 000 krooni, siis liisingu tavakuumaksed ja nüüd jaanuaris on viimane liisingumakse ning veebruar 2013a tuleb maksta viimane makse 40 000 krooni ehk nüüd eurodes umbes 2600 eurot.
Liisingumakseid aga ei teinud sõber, vaid mina enda firmalt (soetasin vahepeal firma, kuna sõbral on läinud halvasti, tema kinnisvara on arestitud kuid auto eest on makstud ilusti ja sel keelumärge puudub). Nüüd küsimus, ma sooviksin selle auto siiski endale saada, kuna olen seda 3 aastat maksnud. Kas ta saab pangas nö loobuda, et selle väljaostu lõppsumma tasub keegi teine, saab ta selleks volitada mind? Kardan, et kui tema maksab viimase makse, siis autole pannakse arest peale. Kohustuslik makse on see 2600 eurot, siis on nagu auto nn päris sinu oma.
tänan

Tervist,
Otsisin endale korterit, leidsin sobiva kuulutuse ning broneerisin korteri peale selle visuaalset ülevaatust, korteri omandivorm oli märgitud kuulutuses korteriomand, korteri suurus oli märgitud kuulutuses. Peale hindamisakti selgus, et korter on oluliselt väiksem (rõdude arvelt oli pind suuremaks kirjutatud), korteri omandivorm oli mõtteline kaasomand, ehitus- ning kasutusluba puudus. Sellele järgnevalt selgus hiljem, et korteris oli kamin, kuid majale oli tehtud Päästeameti poolt hoiatus kas kamin demonteerida või tagada muul viisil tuleohutus. Koheselt seetõttu tekkisid probleemid ostetava vara kindlustusega, mis on nõutav laenulepingu sõlmimisel. Pakkusin kompromissi langetada hinda või pikendada broneerimislepingut kuni kasutusloa saamiseni, millega ei nõustutud.

Broneerimislepingus oli märgitud leppetrahv kui ostja loobub ostust. Kas mul on õigus taganeda sellisest lepingust ning saada tagasi broneerimistasu täies ulatuses?

KÜ liige kogus korteriomanike allkirju nii, et tekst oli ühel A4 lehel ja allkirjad teisel A4 lehel. Nüüd on selle tekstiga lehe sisu muutunud ja kasvanud ja sisaldab 2 lehekülge A4. Kas selline teksti/allkirjade vormistamine on korrektne?