Lepinguõigus

Tere
Lapse huvikooliga on sõlmitud tähtajatu leping. Igal õppeaastal võib esitada 1. septembriks ja 1. jaanuariks linnavalitsusse avalduse, kus soovin, et minu laps vabastatakse 50% õppemaksust. Siiani see süsteem toimis. Sellel aastal esitasin avalduse, andsin Huvikooli direktorile, kes lubas selle linnavalitsusesse toimetada. Laps oli käinud septembri ja oktoobri huvikoolis. Novembri algul saime eelneva perioodi arved. Arve oli koostatud täissummale, st laps oli jäetud seekord 50% ulatuses õppemaksust vabastamata, seda eeldasin arvet nähes. Mingit selgitavad vastust minu avaldusele ei olnud eelnevalt tulnud, et minu lapse avaldust ei rahuldata. Volikogu otsus mitte vabastada oli vastu võetud 5.oktoobril, seda sain teada siis kui esitasin linnavalitsusse järelpärimise. Kas pean nüüd tagantjärgi maksma ikkagi 100% õppemaksu?
Tänan.

Soovime äriidee elluviimiseks kaasata partnereid, kuid tahame nendega sõlmida konfidentsiaalsuslepingu, mis takistaks neil sama ideed rakendamast. Kas on mingi ajaline piirang, mis perioodiks saame lepingus info avaldamise või kasutamise keelu kokku leppida? Näiteks kui sooviksime keelata info kasutamist 3 aasta jooksul.

Tere,

Ostsin juhututtavalt suure hinna eest antiikse kullast amuleti, mis nagu hiljem selgus, oli üle kullatud, mitte kullast ning mitte originaal, nagu tema väitis. Hiljem kui raha tahtsin tagasi, ütles tema aga, et oleme sõlminud suulise müügilepingu ja mina talle raha andes olen esitanud oma tahteavalduse. Mina aga ostsin amuleti teadmises, et see on originaal ning uskusin teda.
Millised seadused mind sel juhul kaitsevad?

Tere

Vanaemale kuulub 1/2 majast. Ta soovib teha kinkelepingut oma tütretütrele. Kas kinkelepingusse saab panna tingimusi, mida kingisaaja peab arvestama nt vanaema võimalus seal elada kuni oma surmani ilma tasu maksmata, aitamise kohustus, mitte müüa ega pantida ja välja üürida kingitud majaosa. Juhul kui kingisaaja ise ei ela seal, lubada kasutada antud pinda tasuta oma vennal, emal (maja teise poole omanik). Maja on üks tervik st üks sissekäik ja ühine köök ja sanitaarsõlm.

Ette tänades

Tere!
Omandasin kohtutäituri müügilt tähtajatu üürilepinguga korteri, kuhu soovin ise sisse kolida. Mis võimalused on mul kehtiva üürilepingu lõpetamiseks, mis on tehtud eelmise omaniku poolt 10-ks aastaks ja üüriga 1 euro kuus.
Kui üürnik keeldub peale lepingu lõpetamist väljakolimast ja korterit üleandmast, siis mis võimalused on mul oma korter kätte saada (politsei, kohtutäitur vms)?
Tänud ette!

Kas korraga võib töölisel olla firmas samade tööülesannete kohta kehtiv tööleping ja käsundusleping?

Jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel loetakse kõik kinnistud liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates eelnimetatud korra kehtestamisest omavalitsuse territooriumil.
Nii ka minu maal asuva suvemaja prügiveo asjus hakkas arveid tulema minu Tallinna aadressil. Prügiveofirmale teatasin, et ei vaja nende teenust ja mina isiklikult ei ole mingit lepingut sõlminud ega kedagi volitanud selleks. Prügiveofirma soovitas vallavalitsusse pöörduda, kuna leping oligi nendega tehtud. Vallavalitsuses pakuti ajutist lepingu peatamist talveperioodiks. See mind ei rahuldanud, kuna soovisin säilitada staatust, et ma ei ole mingeid prügiveo lepinguid sõlminud.
Leidsin, et kõige lihtsam tee on prügiveo arveid mitte maksta: arve lõpus oli märge, et teenuse osutamine peatatakse, kui esineb pikaajalisi võlgnevusi.
Nüüd on inkasso minu poole pöördunud nõudega: kogusummas 7,59EUR, sellest 6EUR inkasso teenus.
Kas selliste väikeste võlanõuete korral on õigus minu pangakontot arestida, et nõuet kätte saada?
Kas konto arestimisel on võlgnevuse piirsumma millest alates saab arestimist korraldada? Või on teisi piiranguid konto arestimiseks?
Hiljuti sain teada, et JääTS § 69 lõige 4 alusel saaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada... kuid minuni jõudnud kohtupraktika näitab, et see on vaid teoreetiline võimalus ja kliendi huve üldjuhul eiratakse, ehk ei peeta "põhjendatuks".
Kui teil on värskemaid paremaid andmeid, olen tänulik mind informeerimast.
Minu küsimus on:
kas praegune prügiveo arvete ignoreerimine on parim lahendus pääsemaks sellest teenusest? või on välja pakkuda paremaid prügiteenusest loobumise viise?

Ette tänades,

Tere!
Pöördun Teie poole seoses oma pensionärist isa murega. Nimelt oli ta aastatel 1999-2003 ühe OÜ juhatuse ainuliige. OÜ tegevus on lõppenud ning OÜ-t enam ei eksisteeri. OÜ-l oli hulgiladu, kus töötas kodanik T. Nimetatud kodanik T. kuritarvitas minu isa usaldust ning tekitas laost kauba varastamisega OÜ-le üle 100.000 krooni suuruse kahju. Asi läks 1999.a. ka kohtusse, kus kodanik T tunnistati süüdi nimetatud kahju tekitamises. Varguse tõttu tekkis
OÜ-l võlg panga ees nimetatud summas.
Asi jäi pärast seda soiku - isa ei esitanud T.-le mingit nõuet, ma ei oska öelda, miks, ning keegi ei küsinud ka temalt mingeid rahasid.
Nüüd, aastal 2012 novembris sai isa kohtutäiturilt kirja, et hakatakse tema vanaduspensionist (mis on ca 400.- eurot) võlamakseid kinni pidama.
Küsin:
1. Kas siin ei ole võimalik kohaldada aegumist?
2. Kas on mingi võimalus, et kodanik T. ikkagi hakkaks enda tekitatud kahju hüvitama?
3. Al. 2002.a. on isa pensionär, kuid maksab oma pensionist tagasi võlga eraisikule ning seda igakuiselt kuni praeguseni. Olemas lihtkirjalik laenuleping, maksekorraldused. Kas täitur saab teisele võlausaldajale minevast summast kinni pidama hakata hoopis eelpoolmainitud panga summasid?
Palun nõu, mida teha. Tegelikult peaks ju võlga maksma T. kui kahju tekitaja?

Tere.
Parkija ja parkla valdaja vahel sõlmiti aastane kasutusleping. Parkla (osaliselt parkija kulul ehitatud) asub linna maal, mis anti tasuta rendile korteriühistule. Enne lepingu tähtaja lõppu esitas parkija tähtaja pikendamise taotluse, kuna tervislikel põhjustel on tal vajalik parkimisvõimalus elukoha läheduses. Parkla valdaja ei vastanud taotlusele enne lepingu tähtaja lõppu, vaid teatas 2 nädala möödudes keeldumisest. Kas lepingu asjus kirjadele vastamata jätmine on mingil määral kohustuse rikkumine, mis annab teisele poolele õigust kohustusest osaliselt/ajutiselt keelduda või lepingust taganeda (nt vastavalt võlaõigusseaduse §-le 101 jt)? Parkija on veendunud, et parklakohtade eraldamise kriteerium peab olema parkijatele läbipaistev, avalik ja mittediskrimineeriv ning palus keeldumist põhjendada (tuginedes võrdse kohtlemise seaduse §-le 1 ja 7). Kas parkijal on õigust kasutada parklat nii kaua, kuni asjakohase selgituse saabumiseni parklavaldaja poolt (või kohtuotsuseni, kui kasutustähtaja pikendamise küsimus vaidlustatakse maakohtus)?
Aitäh soovituste eest

Ettevõte müüs oma sõidukid teisele ettevõttele. Vormistati ka müügileping ja vara üleandmise-vastuvõtmise akt. Ostja ettevõte on hädas, kuna sõidukid olid remondis ja sõidukõlbmatud, siis ta ei kiirustanud neid ümber registreerima. Mõne aja möödudes aga kohtutäitur pani sellele varale peale müügitõkendi. Kuidas peaksime käituma, meil on paberid, aga ümber registreerida ei saa? Millised võimalused meil on?