Lepinguõigus

Tere,
Käsundisaaja on kirjalikult esitanud lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, sisuga, et ütleb lepingu erakorraliselt üles alates 1. maist. Kas sellele avaldusele peab käsundiandja vastama (käsundiandja nõustub ja pretensioone avalduse kohta ei ole), et nõustub esitatud avaldusega ja ei vaidlusta seda vms? Või kuidas see tuleb vormistada, kas siis tuleb vormistada lepingu lõpetamise akt, kus fikseeritakse, mis on tagajärg, kellele kuuluvad asjad, kui need üle antakse, fikseeritakse seisukord jne. Või ei ole kohustust antud ülesütlemise avaldusele vastata, lihtsalt loetakse 1. maist võlasuhe lõppenuks ja fikseeritakse olukord.
Suured tänud ette abi eest!

Tere! Kas 1996.a. sõlmitud lihtkirjalik, st. mitte notariaalne laenuleping, (millega laenasin raha, mille tähtaeg on möödas ning milles sätestatud võla summat ja intresse ei ole tasutud) on veel kehtiv ning kehtivuse korral, missugused on antud võla tagasisaamise võimalused ja viisid?

Kinkeleping on vormistatud 2007 a. Nende aastatega olen valduses toimetanud ja probleeme pole kinkijatega olnud. Kinkijad on üle 80 a vanad ja nende juures käib sotsiaalhooldaja abistamas mitmed aastad. Käesoleval aastal sain taganemise avalduse:
2.3 kingisaaja on viimastel aastatel oma käitumisega näidanud üles jämedat tänamatust kinkijate vastu, mis väljendub nii moraalses kui füüsilises vägivallas. Samuti on kingisaaja kui ka tema hõimlased ja pereliikmed käitunud ebahumaanselt ja solvavalt. Veel on kingisaaja ähvardanud kinkijaid elule ja tervisele ning ka nende varale ohtliku vägivallaga.
2.4 lisaks eeltoodule on kingisaaja ähvardanud võtta kinnisasja tagatisel laenu ja/või kinnisasi üldse võõrandada isikutele, kellega kooselu võib kinkijatele osutuda võimatuks.
2.5 kinkijad on elatanud inimesed, kelle tervis ja närvid ei pea sellises olukorras vastu ning nad soovivad saada tagasi kingitud kinnistu omandiõiguse ja täies ulatuses valduse.
Kuidas saan sellises olukorras ennast kaitsta?

Tere

Küsimus oleks teemal üürilepingu osapooled, solidaarne vastutus.
Isikud: omanik ehk üürileandja, üürnik, üürniku elukaaslane.

Tihtipeale sõlmitakse üürileping ainult kahe isiku vahel (omanik ja üürnik). Omanikku teavitatakse ka näiteks üürniku elukaaslase sissekolimisest üüripinnale (näiteks fikseeritakse juba üürilepingus).

Kui üüripinnale asub elama rohkem kui üks isik, on üürilepingus enamasti ka punkt a'la "üüripinnal elajad vastutavad solidaarselt tekkinud võlgnevuste/kahjustuste eest".

Küsimus võlgnevuse tekkimise kontekstist lähtuvalt:
1. kui üürnik jääb omanikule võlgu, siis kas viimane saab võlga sisse nõuda ka üürniku elukaaslaselt kui solidaarselt vastutajalt?

Otseselt on lepingupooleks siiski üürnik ja kui üürniku elukaaslane pole kuhugi oma allkirja andnud, siis justkui poleks tema näol tegemist lepingu osapoolega. Lähtuvalt sellest ei saaks ka siis solidaarsuspunkti kasutada.

2. Solidaarsuspunkt ei oma üürilepingus mingisugust jõudu ja targem oleks üürilepingu osapooltena näidata kõik üüripinnale elama asujad (s.t ühelt poolt omanik ning teiselt poolt üürnik ning üürniku elukaaslane)?

Tänan!

Oleme abielupaar elukohaga Rootsi Kuningriik, oma tulumaksud maksame Rootsis. Meil mõlemal on nii rootsi kui eesti kodakondsus. Me omame ühiselt ostetud korterit Eestis. Minu abikaasa soovib oma osa eesti korterist kinkelepinguga mulle kinkida. Kas peame taolise kinkelepingu notariaalselt tegema Eestis või Rootsis?

Mida annaks teha, kui kohtule ei ole kaotsi mineku tõttu esitada kinnistu eest tasutud maksedokumenti. Tegemist on sularahas maksega. Kas on sellisel juhul olemas alternatiiv asja tõestamiseks, sest raha on tegelikuses makstud.

Tere!
Aastal 2006 võttis minu endine elukaaslane minu teadmata kiirlaene minu nimele. Sellest sain teada, kui leidsin tema jope taskust võlanõude minu nimele. Selgitust nõudes, ütles ta, et maksis ära ja nii jäi see asi sinna paika. Üsna varsti peale seda kolisime lahku ja nüüd eelmise aasta detsembris suure üllatusena tulid mulle nende samuste kiirlaenude võlanõuded mille intressid on meeletud.
Kas ma saan selles suhtes midagi ette võtta, et see inimene vastutaks oma tegude eest?
Politseisse tegin ka loomulikult avalduse, aga sealt tuli vastus, et kriminaalmenetlust ei alustata, kuna kuritegu on aegunud.
Kas mõrvareid ei saa ka siis 8-9 aastat peale mõrva avastamist enam kohtusse anda? Olen nõutu ja sõnatu. Kas advokaadi võtmisest oleks mingit kasu või oleks ikka vastus sama?
Ette tänades õnnetu inimene

Tere!
Lõpetasime poolte kokkuleppel üürnikuga lepingu ennetähtaegselt (üürniku soovil). Lepingu lõppemisel mingisugust paberit ei vormistanud, korteri üldisel vaatlusel tundus kõik olevat korras. Peale võtmete üleandmist ilmnesid aga mitmed vead - korteris on tehtud remonttöid (seintel värviparandused), mööbel lõhutud jne. Olen püüdnud üürnikuga e-maili teel ühendust saada, et kulude hüvitamises kokkuleppele jõuda, kuid ta ei vasta. Kas mul on üldse veel mingisugust alust ja võimalust tekitatud kahjude kompenseerimist nõuda? Tagatisrahaga katan kokkuleppel üürnikuga viimase kuu kommunaalkulud ja üüriraha, seega tagatisrahast seda maha arvestada ei saa.

Tere
Selgituseks:
Ligi 3 aastat tagasi kolisin üürikorterisse. Tol hetkel ei osanud ma lepingut allkirjastades tähelepanu pöörata maamaksu reale. Summat lepingus kirjas pole, aga omanik ütles, et aastas 300 krooni. Olin nõus. Aasta hiljem aga maamaks tõusis, nüüd juba 48 eurole aastas (ehk siis 750 kroonile). Leian, et see on liiga suur hinnatõus. Korteri omanik aga kogeleb selle teema peale ja toetub faktile, et ma allkirjastasin lepingu ning olin maamaksu tasumisega nõus.

Küsin siis nii, et kas mina kui üürnik pean ikka kogu maamaksu üksi tasuma? Või oleks mul õigus leping ümber teha ning maamaks omanikuga kasvõi pooleks jagada?
Seda enam, et alles peale sissekolimist ilmnesid korteril suured vead - soojamüür ei lähe kuumaks, seinad-aknad on soojustamata, elektrihind tõusis jne.

Lugupidamisega,

Kas mul on õigus pretensioonile ja garantiile kui originaaltšekk on kadunud, kuid olemas on koopia tšekist. Tehing toimus sularahas ning eraisiku ja kaupluse vahel.