Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui seadme ainuke hooldaja ja müüja Eestis ei taha koostööd teha seadme probleemide kiireks lahendamiseks?02.01.2013

Ostsin ettevõttele aasta alguses laaduri (traktor), millel on tekkinud tehnilised probleemid. Olen pöördunud müüja poole kirja teel, küsides lisainformatsiooni ja kirjeldades masinal tekkinud vigu. Kui esialgu oli suhtlemine müüjaga mõistlik, siis peale rahulolematuse väljendamist detailide kiire kulumise osas, müüja firma suhtumine muutus. Ka teisi tehnilisi probleeme kirjeldavaid kirju ei peetud vastamisväärseks. Tsiteerides müügijuhti: "Täname teid kirjade eest. Kahjuks ei ole ettevõttel küll võimalust ja kohustust kõikidele kirjadele vastata, mis aga välja mõelda suudetakse". Samuti viidati selgelt masina operaatori ebapädevusele, jättes andmata küsitud lisainformatsiooni. Remondi ajaks pakuti kuupäeva, mis on peale garantii aja lõppu. Mida teha, kui seadme ainuke hooldaja ja müüja Eestis ei taha koostööd teha seadme probleemide kiire lahendamise osas?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Probleemide kiire lahendamine on subjektiivne hinnang. Seadus ei ütle täpselt, millal garantiikorras ilmsiks tulnud vead tuleb kõrvaldada, seega kui ka garantii tingimustes seda ei ole välja toodud, tuleks vead parandada mõistliku aja jooksul. Oluline on see, et garantii olemus ja täpsed tingimused peavad sisalduma garantii tingimustes. Seadus ütleb, et müügigarantii on tootja või müüja lubadus tagada asja korrasolek, väljavahetamine, parandamine vms. See tähendab esmajärjekorras, et müüja peab asja müümisel väljastama ostjale ka garantiitingimused, kus oleks täpselt kirjas, millele see laieneb ning mis ja kuidas müügigarantiid realiseerida. Asjaolu, et remondi ajaks pakuti aega, mis jääb peale garantiiperioodi lõppu, ei tähenda, et garantiiajal ilmsiks tulnud vigu ei parandata garantiikorras.
Seadus ei näe ette müüjale kohaldatavaid sunnivahendeid ostjaga suhtlemiseks. Kui asja ei ole aga võimalik selle puuduste tõttu kasutada, siis võiksid tulla kõne alla asja müügilepingu mittevastavusele tuginevad muud abinõud, s.h lepingust taganemine. Paraku ei saa ilma asjaoludega täpsemalt tutvumata mingeid konkreetsemaid samme soovitada. Ka asja ostmisest on arvestatav aeg juba möödunud ning muuhulgas viitate ise oma kirjas võimalikule teie enda töötajapoolsele oskamatule asja käsitsemisele.
 

Küsimus: Kas saab midagi eelmiselt omanikult nõuda, kui ostetud korter ei lähe soojaks?21.12.2012

Ostsime korteri, pool maja ehk siis ülemise korruse ja ahiküttega. Korteris on 2 ahju ja 3 tuba. Korteris pidid olema seestpoolt seinad soojustatud ja ahjud korras. Küsisin veel ekstra maaklerilt, et kas korter on soe ja ega talvel külm pole. Pidi soe olema, kuigi seinal olid elektriradiaatorid. Peale ostu-müügilepingu sõlmimist, kui saime võtmed kätte, siis omanik näitas meile, et üks ahjuuks ei käi kinni, sellel polnud nimelt riivi aga see ei pidanud takistama midagi. Nüüd kütmisperioodil selgub, et see ahi jahtub palju kiiremini maha kui teine ahi ja see väga ei pea sooja. Ostmisel aga sellest juttu polnud. Põhiprobleem ongi aga selles, et see korter ei lähe soojaks, mitte kuidagi, kogu aeg on külm. Kütame mõlemat ahju hommikul ja õhtul ja peale kütmist tõuseb kraad vaevu 20 peale, pidevalt on 18 kraadi toas, põrandad on jääkülmad.
Mida peaks sel puhul tegema? Või see pole piisav põhjus, et midagi nõuda? Ongi külm ka kõik?
Tänan vastuse eest!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et aastaringseks elamiseks mõeldud korter peaks olema soojapidav. Kindlasti tuleb soojapidavuse hindamisel võtta arvesse maja vanust ja üldist seisukorda, sest ilmselgelt on uuem ehitis soojapidavam kui vanem. Olenevalt maja vanusest ja seisukorrast on võimalik fikseerida n.ö keskmine oodatav kvaliteet, millele see ehitis peaks vastama (s.h millised peaksid olema soojapidavuse näitajad). Kui müüdud korter jääb oluliselt alla nende keskmiste näitajate (näiteks korteris on erinevate kohtade temperatuuride vahe liiga suur), siis on teil kahtlemata õigus esitada müüja vastu nõue (näiteks asja parandamise, hinna alandamise vms). Minu hinnangul võiksite alustada termouuringutest. See annab teile korteri soojapidavusest hea ülevaate ja saate selle pinnalt järgmised sammud kavandada.
 

Küsimus: Kas võlad võivad takistada mind riigist lahkumast?21.12.2012

Tere,
Kui mul endal paar laenu ja järelmaksu tasumata ja asjad võivad minna kohtutäiturile, kas võib juhtuda nii, et kui ma näiteks tahan sõita puhkusele, võib piiril probleeme tekkida?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Minge puhake ennast välja, ei teki teil piiril mingeid probleeme. Need probleemid tekiksid ikka eelkõige siis, kui olete politsei poolt tagaotsitav vms.
 

Küsimus: Kui külma tõttu ei ole võimalik selles üürikorteris elada, kas siis pean enne lepingu lõpetamist ikkagi kuu aja eest maksma?20.12.2012

Tere,
oleme elanud praeguses üürikorteris pea kolm kuud ja külmaga on välja tulnud tõsiasjad, et korter ei hoia sooja ja korteris on rotid. Nendest asjaoludest me enne lepingu sõlmimist ei teadnud, korteriomanikult sai üle küsitud, kas korter läheb ilusti soojaks ja tema vastus oli jaatav. Soovime lepingu lõpetada, kuid etteteatamisaeg on 1 kuu. Kas oleme tõesti kohustatud maksma selle ühe kuu eest, kui me ei saa siin külma ja rottide tõttu lihtsalt edasi elada (lastel külmast tervisehädad, ise kardan rotte)?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda (erakorraline ülesütlemine), kuid kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib üldpõhimõttena lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Üksnes erandkorras võib lepingu üles öelda ilma etteteatamata. Kui korter on niivõrd külm, et see on ohuks inimese elule ja tervisele ning seda puudust pole võimalik kõrvaldada, siis võib olla tegemist erandolukorraga, et leping üles öelda. Rotid oleks eelduslikult võimalik kõrvaldada mõistliku aja jooksul ning see ei pruugi olla selliseks puuduseks, mille tõttu lepingut lõpetada.
Küsimuses märgitud lepingu ülesütlemise etteteatamisaeg 1 kuu on eelduslikult seotud korralise ülesütlemisega, mis on võimalik ilma mõjuva põhjuseta. Kokkulepitud üüri tuleb tasuda kuni üürilepingu lõppemiseni.
 

Küsimus: Kellelt on õigus nõuda võla tasumist, kas osaühingult kui korteri omanikult või tööliselt, kes maksmata jättis?17.12.2012

Korter kuulub osaühingule, kes paneb oma töölisi sinna elama. Kui nüüd tööline korterist lahkub ja jätab maha võlad, kas siis on õigus nõuda võla tasumist osaühingult kui korteriomanikult? Osaühing väidab, et nemad tasuma ei pea, kuna neil oli töölisega sõlmitud leping, mille kohaselt pidi tööline kõik maksud maksma.

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Kommunaalkulusid on õigus nõuda korteriomanikult. Korteriomandiseaduses on sätestatud, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused.
 

Küsimus: Kas maakler võib üürilevõtjale lihtsalt arve esitada, kui reklaamkuulutuses ega ka üürilepingus mingit märget maakleritasu kohta ei ole?16.12.2012

Kas on võimalik, et maakleritasusid mingi seadus ei reguleeri? Et kinnisvara omanik palkab maakleri, kes toimetab tema kasu silmas pidades (toonitan, et ei kuulutuses ega ka üürilepingus mingit märget maakleritasu kohta ei ole, läbirääkimistel teemat ei puudutatud), kuid maakler esitab lihtsalt arve üürilevõtjale?

Millise seaduse alusel saab nõuda arve maksmist, kui mina pole maaklerit palganud ja ta ei tegutse minu huvides (isegi vastupidi, kuulutuses oli minule kahjulikke valeandmeid, mis selgusid muidugi alles hiljem) olen lihtsalt leidnud tema poolt üles pandud kuulutuse. Sama asja puudutab ka küsimus, kas inkassofirmal on õigus selline nõue vastu võtta viidates, et maakleri sõnutsi olevat olnud suuline leping.

Ette tänades

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Maaklerilepingut, s.h tasu maksmist, reguleerib võlaõigusseadus § 658 jj. Maakleritasu on kohustatud maksma see, kes maakleri palkab. Üürileandja võib leppida üürnikuga kokku, et lisaks üürile maksab üürnik ka maakleritasu (vastavalt kokkuleppele kas üürileandjale või otse maaklerile), ilma sellise kokkuleppeta ei ole üürnik kohustatud maakleritasu maksma. Kindlasti ei ole maakleril õigust hakata iseseisvalt, ilma ühegi kokkuleppeta, üürnikult oma tasu nõudma, kuna leping, s.h ka maaklerileping, saab tekitada õigusi ja kohustusi ainult lepingupooltele. Mis puutub arve esitamisse, siis tasumise kohustust ei tekita mitte arve, vaid kokkulepe mingisuguse rahasumma tasumiseks - arve esitatakse alati mingisuguse kokkuleppe alusel ning arvel märgitud summa väljendab kokkulepitud kohustust. Kui ei ole kokkulepet, siis ei ole ka kohustust arve tasumiseks. Inkassofirma võib igasuguseid nõudeid vastu võtta ja teile ka nõudekirja esitada, kuid ka see ei tähenda, et oleksite kohustatud selle nõude täitma, sest nagu ütlesin, saaks käesoleval juhul tekkida kohustus ainult kokkuleppe alusel. Paljas viide sellele, et teil oli suuline leping, ei tekita samuti kohustust, sellise kokkuleppe olemasolu tuleb teisel poolel tõendada.
 

Küsimus: Kas vale odomeetri näit võib olla aluseks müüjalt kahju väljanõudmiseks, kui 7 kuud pärast ostmist oli vaja autol mootor vahetada?16.12.2012

Ostsin füüsilise isikuna 4,5 aastat vana auto, odomeetri näiduga 130000 km. See on fikseeritud ka auto hindamisaktis, mis on ostu-müügi lepingu lisaks ja müügikuulutuses. Müüjaks oli ettevõte, kes tegeleb autode impordiga ja müügiga. Sain autoga sõita 7 kuud, kui tekkis mootoririke, mille tõttu tuli autol vahetada mootor kuna see oli rahaliselt mõistlikum kui vana mootori remont. Vea tuvastamisel selgus, et antud rike ja mootori üldine kulumine ei vasta odomeetril olevale läbisõidule. Esindusest uurides sain teada, et 2 aastat enne auto ostmist oli läbisõit Prantsusmaal 195000 km. Tehas on nõus "good will" juhtumitega seoses tegelema autodega, mille läbisõit on kuni 150000 km. Seega puudus tehase poolse kompensatsiooni lootus. Kas minul on õigus nõuda remondikulude hüvitamist auto müüjalt? Kas müüjal on kohustus minule kulud hüvitada?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Fikseerisite auto üleandmise-vastuvõtmise aktis odomeetri näidu, mitte auto läbisõidu. Küsimusest ei selgu, kas automüüja on garanteerinud mingil viisil odomeetri näidu vastavuse auto tegelikule läbisõidule. Kasutatud autode müüjad seda tavaliselt ei tee, v.a mõned üksikud. Antud juhul oleneb aga sellest, kas auto vastas selle üleandmise hetkel lepingule või mitte - s.t, et kas müüja poolt avaldatud info on tõene või mitte. Asjaolu, et odomeetri näit ei vasta auto tegelikule läbisõidule, iseenesest teile mootori remondi hüvitamiseks õigust ei anna.
 

Küsimus: Kui nõustun uute üürihindadega, kas on võimalik nõuda vana lepingu mittetühistamist?16.12.2012

10 aastat kehtinud äriruumide tähtajatu rendileping läks oksjonitingimuste järgi üle uuele kinnistu omanikule. Tehti rendileandja poolt otsus (vastavalt lepingus olevale) kehtiv leping tühistada 2-kuulise etteütlemisega selleks, et teha uus leping samadele ruumidele. Uus leping on väga segane ja mitmeti tõlgendatav, samuti väga kallis ja minu jaoks rusuvalt karm, sest tahetakse, et maksaksin ka hoone renoveerimiskulud vastavalt kasutuses oleva pinna protsendile. Uus leping oma keerukuse ja mõistetamatute reeglitega tekitab ahistamise tunde. Olen seotud hoonega, sest kasutan ruume avaliku teenuse pakkujana, kus on kasutusel hoone põrandasse paigaldatud eriseadmed. Kas on võimalik nõuda vana lepingu mittetühistamist nõustudes uute üürihindadega?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Asjaoludega täpsemalt tutvumata ei saa kahjuks arvamust avaldada. Millistel asjaoludel oksjon korraldati (täitemenetluses vm), millised olid oksjoni tingimused, millele viitate, millised olid varem sõlmitud lepingu tingimused jne.
 

Küsimus: Kas üürikorteris avaldunud ventilatsiooni ja niiskuseprobleemid on aluseks tähtajatu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks?16.12.2012

Tere!
Üürisin omale korteri tähtajalise lepinguga. Olen korteris elanud 2 kuud ja on ilmnenud on tõsised ventilatsiooni ja niiskuse probleemid, lisaks üks sein hallitab. Enne lepingu sõlmimist mind sellest probleemist ei teavitatud, tagantjärele on omanik möönnud, et need probleemid on varasemast ajast. Kas sellised probleemid liigituvad eluruumide terviseohtlikkuse alla, mis võimaldaks erakorralise lepingu ülesütlemise ilma ette teatamata? Lepingus on kirjas ennetähtaegne lõpetamine, milleks on 2 kuud. Kas lepingu erakorralise ülesütlemisega peab omanik tagastama ka tagatisraha ja ettemaksu?
Ette tänades!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Korteri hallitamine võib olla küll lepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks, sest on üldteada, et hallitus on tervisele kahjulik. Seda enam, et korteriomanik on möönnud, et ta oli probleemist teadlik, kuid jättis sellest teavitamata. Siinjuures tuleks aga lisada, et seaduse järgi võib lepingu erakorraliselt üles öelda ka ilma etteteatamistähtaega järgimata, kui üürnik ei saa üüritud asja kasutada. Olenevalt probleemi tõsidusest saaksite põhimõtteliselt lepingu ka enne kahe kuulise tähtaja möödumist üles öelda.
Tagatisraha on mõeldud üürniku poolt tasumata jäetud üüri jm kulude katteks. Lepinguga tutvumata on raske ettemaksu ja tagatisraha kohta täpset seisukohta anda, kuid üldiselt on mõlema eesmärgiks tulevikus tekkivate kohustuste katmine juhuks, kui üürnik ise neid mingil põhjusel eirab. Kui teil lepingu lõppedes mingisuguseid kohustusi ei ole üles jäänud, siis ei ole üürileandjal ka põhjust tagatisraha tagastamata jätta.
 

Küsimus: Mida teha kohtutäiturilt ostetud korteris olevate asjadega, mille omanik on välismaal ja asjadele järgi ei tule?16.12.2012

Tere

Kas korteri üleandmise-vastuvõtu akt tuleb sõlmida mõlema korteriomanikuga (tegemist ühisomandiga) või piisab ühe omaniku allkirjast? Mis saab, kui see üldse sõlmimata jätta?
Olukord järgmine. Sai ostetud enampakkumisel olev korter kohtutäituri käest. Endised omanikud on lahutatud abielupaar, kes omavahel enam ei suhtle. Naine on andnud oma nõusoleku võtmete üleandmiseks ja oma asjade ära viimiseks korterist (korteris ei ela kedagi). Korteris on samuti ka mehe asjad, kellega ei ole võimalik kontakti saada, kuna ta ei viibi Eestis, telefonile ei vasta ja meiliaadressi ma ei tea.
Kas võib sõlmida lepingu ainult ühe omanikuga, tõsta teise omaniku asjad kokku (asju on iseenesest vähe, enamasti vana seisma jäänud kola, tehnikat ega midagi väärtuslikku pole) silme alt ära, neid seejuures loomulikult kahjustamata ja igaks juhuks kõik üles pildistades, ja saada valdus enda käsutusse? Või peab teise omaniku ära ootama? On teada, et teine omanik saabub Eestisse lähiajal, ent kas see info vastab tõele, kas ta tuleb oma asjadele järele või ei, selles ei saa kindel olla. Samuti ei saa kindel olla selleski, kas ta on üldse teadlik korterimüügist.

Tänud vastuse eest ette!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Eelkõige peaks selle vastuse teile kohtutäitur andma. Täitemenetluses ostetud korteri peaks teile kohtutäitur üle andma. See, kas sõlmite endise omanikuga üleandmise akti või mitte, midagi olulist ei muuda. Endise omaniku asjad oleks jah, mõistlik kokku panna ja neid säilitada, kuni õnnestub need omanikule tagastada.