Lepinguõigus

Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Seega, kui olete laenulepingu sõlminud, siis peate seda ka täitma. Kui Te olete saadud raha välja laenanud, siis saate nõuda selle tagastamist isikult, kellele Te raha edasi laenasite. Lepingust "vabaneda" ilma mõjuva põhjuseta ning kohustuse täitmiseta ühepoolselt ei ole võimalik. Laenulepingu tingimusi, laenulepingu alusel võetud kohustuse üleminekut jne. on võimalik muuta üksnes poolte kokkuleppel.

Kahjuks on olukord selline, et korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Kõnealuse sätte eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta (vt. Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-48-11, p 12).

Kui Te olete võlgnevuse korteriühistu ees tasunud, siis tekib Teil nõudeõigus tasutud summa ulatuses eelmise omaniku vastu.

Üldpõhimõttena tuleneb seisukoht Riigikohtu 15.06.2011 lahendist nr 3-2-1-48-11 (p 12), et korteriomandi omandajale lähevad kohustused korteriühistu seaduse § 51 ja § 7 lg 3 alusel üle. Kogu kohtulahendite andmebaasi alusel ei ole analüüsi tehtud ning seetõttu on teadmata, kas sarnast lahendit on tehtud ka täitemenetluse kaudu müüdud korteriga seoses. See on vaidlusalune küsimus, et kas korteriühistu omab seadusest tulenevat sisuliselt nö. pandiõigust, mis ei lõpe enampakkumisel müügi korral või mitte. Seega vaidluse korral kohtulahend ei ole ette teada. Enne korteriomandi soetamist on alati aga võimalik korteriühistust üle küsida, et kuivõrd on osta soovitava korteriga seoses võlgnevusi korteriühistu ees.

Kõik sõltub sellest, kuidas Te üürilepingu pikendamise ja üüri tõstmise kokkuleppes kokku leppisite. Kui kokkuleppes on sätestatud, et kõrgemat üüri hakatakse arvestama teatud kuupäevast, siis enne seda kuupäeva kõrgemat üüri nõuda ei saa. Kui kokkuleppes on üüri tõstmine kokku lepitud kokkuleppe allkirjastamisest alates, siis saab ka kokkuleppe sõlmimisest alates kõrgemat üüri nõuda.

Küsimusest ei selgu, kas tegemist on kasutus- või kapitali liisinguga. Sellest sõltub, kas lepingu alusel tasutud maksed on tehtud vara omandamiseks või kasutamiseks. Esimesel juhu võiks lahutamisel tulla kõne alla lepingu objektiks oleva vara jagamine, teisel juhul mitte. Samuti on edasiste kohustustega, kuna kasutusliisingu korral ei ole tegemist vara omandamisele suunatud tehinguga.

Küsimusest ei selgu, kuidas te selle korteri omandasite, ega ka see, kas korteri omandamisel oli mingeid kokkuleppeid võlgnevuse tasumise osas. Seadus küll sätestab, et vana omaniku võlad lähevad korteri võõrandamisel üle, kuid kohtupraktika on selline, et tuleb iga kulutuse juures siiski hinnata, millal see on tekkinud ja kes vastavat hüve on tarbinud.

Teil on õigus isiku vastu, kes valdab Teie asju ilma õigusliku aluseta, esitada asjade ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõue. Nõude vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral saate nõude esitada kohtusse.
Juhul, kui uus omanik omandas heauskselt Teile kuulunud vallasasjad üürileandjalt, sh teadmata, et üürileandja ei ole asjade omanik ning tal ei ole õigust asjade omandit uuele omanikule üle anda, siis on Teil asjade väärtuse osas hüvitisenõue üürileandja vastu.
Juhul, kui asjad on varastatud, siis saab esitada kriminaalasja algatamise avalduse politseile.

Sellise üleandmise akti koostamine on hea mõte vältimaks tulevikus võimalikke vaidlusi kommunaalteenuste jms tasumise ja tarbimise, kuid samuti korteril ilmnenud puuduste osas. Lisaks, üldjuhul fikseeritakse notariaalses lepingus ka ära, et valduse üleandmisel vormistatakse lihtkirjalik üleandmise akt, ka selleks, et fikseerida korteri üleandmise ja vastuvõtmise kohustuse täitmine.

ARK kanne ei tõenda ega muuda omandiõiguse tekkimist. Selleks, et asi tagasi pöörata, peaksite müügilepingust taganema. Ainuüksi see, et auto oli kindlustusseltsi poolt hävinenuks tunnistatud ilmselt teile taganemise alust ei anna. Küsimusest ei selgu auto väljalaske aasta ega ka seisukord, kuid kasutatud autot ostes ei pruugi avarii läbitegemine midagi erilist tähendada. See on pigem mõistetav. Nagu aru saan, siis ei ole teile teada ka see, kui suure avarii see auto oli teinud. Ei ole välistatud, et purunenud olid sellised osad, mille vahetamine oli auto väljaostuhinda ja hilisemat müügihinda aluseks võttes majanduslikult ebaotstarbekas (kindlustusseltsi poolt vaadatuna). Kui masin on korralikult remonditud, siis jääbki sellest avariist ainult teadmine. Müügilepingust taganemiseks peaksid autol esinema mingisugused tõsised puudused. Kui teeksite autole põhjaliku tehnilise kontrolli, siis võivad need puudused ka ilmneda. Kuid taas tuleks hinnata, kas need puudused on auto väljalaske aastat, läbisõitu jms hinnates normaalsed või on põhjustatud just suuremast avariist.

Ainus pädev asutus, kelle abiga te võiksite raha kätte saada, on kohus ning seejärel, kui kohtulahend käes, kohtutäiturid. E-kirjad ja SMS-id on kohtus oma nõude tõendamiseks täiesti kõlblikud tõendid.

Eraisikust laenuandjana on nõudest osaline loobumine võimalik. Äriühing peab arvestama mõningate võimalike maksuõiguslike tagajärgedega.

Samas ei ole teil kohustust nõudest loobuda kuivõrd saate maksekäsu kiirmenetluse ülempiiri ületavas osas esitada hagiavalduse võlgniku vastu ning nõuda võlgnevuse tasumist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-30-10 märkinud - olukord, kus hageja esitab sama tehingu alusel esmalt hagi osa võlanõude ning seejärel ülejäänud võlanõude rahuldamiseks, ei ole kohtule sama haginõude esitamiseks. Hagejal on õigus ise määrata, kas ta nõuab hagis kogu oma materiaalõigusest tuleneva rahalise nõude rahuldamist ühekorraga või teeb seda ositi.

Seega on teil võimalus maksekäsu menetluse piirmäära ületav summa nõuda sisse hagimenetluse korras.