Lepinguõigus

Töövõtuleping ei ole tööleping, mistõttu töövõtulepingu alusel pühade ajal tehtud tööle ei kohaldu töölepingu alusel töötavatele töötajatele mõeldud eriregulatsioon ja tagatised.

Üürileandjal on õigus korterit müüa ilma üürnikule teatamata, sest üürniku nõusolekut korteri võõrandamiseks ei ole vaja. Kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.

Lepingu vaidlustamise võimalusi ilma lepinguga tutvumiseta ning analüüsimiseta ei ole võimalik kahjuks teha.
Riigikohus on asunud seisukohale, et ainuüksi ebaproportsionaalselt kõrgele laenuintressile tuginedes ei saa lugeda vähemalt üldjuhul laenulepingut tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Samuti on Riigikohus leidnud, et lühiajalise tagatiseta laenu puhul ei saa pangalaenudega võrreldes suuremat intressimäära pidada iseenesest selliseks, mis annaks aluse lugeda tehingu tehtuks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja mis võiks seetõttu olla lähtekohaks tehingu tühistamisele. Üldpõhimõttena on pooled siiski vabad leppima kokku, kuidas ja millest lähtudes nad intresse arvestavad ja millistes tingimustes kokku lepivad, kuid nagu öeldud, siis ilma lepinguga tutvumata on raske täpsemat seisukohta avaldada.

Nõude loovutamise tähtaega kolmandale isikule ei ole seadusega määratud, kuid ilmne on, et see peaks toimuma nõude aegumistähtaja sees, sest vastasel juhul ei ole võimalik nõude saajal nõuet võlgniku vastu maksma panna. Nõude aegumise korral kohaldab kohus aegumist kohustatud isiku nõudel. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on üldjuhul 3 aastat. Võlaõigusseaduse § 113 lg 5 sätestab, et võlausaldaja võib nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Milline on mõistlik sissenõudmiskulu, tuleb hinnata igal üksikjuhtumil eraldi ning see on sõltuvuses kindlasti ka nõude suurusest. Üldiselt hüvitatakse siiski üksnes kohtumenetluse kulud, seal hulgas hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja lepingulisele esindajale tasutud õigusabikulu õigusaktides sätestatud ulatuses.

Kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Juhul, kui on sõlmitud üürileping, siis Üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada.
Kui müügilepingus on kokkulepe, et korteri otsene valdus antakse ostjale üle ilma üürniketa konkreetsel kuupäeval, siis see on müüja kohustus tagada selle kohustuse täitmine. Samas ei ole aga garantiid, et üürnikud õigeks ajaks välja kolivad, mistõttu soovitan müügilepingus sätestada müüjale leppetrahv asja otsese valduse ilma üürnike olemasoluta ostjale üleandmise kohustuse täitmise tagamiseks. Leppetrahv võiks olla sätestatud konkreetse summana iga korteri otsese valduse üleandmisega viivitatud päeva kohta ning leppetrahvi tuleks arvestada kuni kohustuse täitmiseni. Leppetrahvi summa peaks olema mõistlik, sest ebamõistlikult suurt leppetrahvi võib kohus kohustatud poole taotlusel vähendada. Eraldi võib sätestada ka müügihinna tasumise selliselt, osa müügihinnast tasutakse pärast korteri otsese valduse üleandmist ja juhul, kui seda kohustust ei täideta, siis maksmata summa või osa sellest jääb leppetrahvina ostjale. Samaaegselt saate esitada isikute vastu, kes on Teie poolt ostetud korteris ilma õigusliku aluseta (nt. üürileping on lõppenud, mistõttu asja kasutamise õigus puudub), hagi asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
Juhul, kui peate valduse üleandmata jätmist niivõrd suureks rikkumiseks, et soovite lepingust taganeda, siis selles osas peaks kindlasti lepingus eraldi kokku leppima ning vastava asjaolu ka lepingust taganemise alusena lepingus ette nägema, et näiteks juhul, kui müüja ei anna korteri, mis oleks vaba koormatistest, otsest valdust üle teatud perioodi jooksul, siis on ostjal õigus taganeda lepingust.

Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Juhul, kui üürilepingu oluliseks osaks on ka üüripinna sisustus, sh. tehnika, siis on üürileandja kohustatud kõrvaldama esinevad rikked. Enne üürilepingu erakorralist ülesütlemist tuleb anda üürileandjale mõistlik tähtaeg oma kohustuse täitmiseks ning juhul kui ta kohustust ei täida ning üüripinna kasutamine kohustuse rikkumise tõttu on võimatu või oluliselt piiratud, siis saaks lepingu erakorraliselt üles öelda vastava ülesütlemisavalduse tegemisega üürileandjale.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Tasuma peab üksnes kõrvalkulude eest, mille tasumises on kokku lepitud. Suvaliste teenuste eest, mida tegelikkuses osutatud ei ole ja mille hüvitamises ka üürniku poolt kokkulepitud ei ole, tasuma ei pea ning need arved on vaidlustatavad.
Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega (VÕS § 292 lg 2). Seega on üürnikul õigus nõuda üürileandja poolt üürnikule esitatud arvete aluseks olevate kõrvalkulude dokumente ehk arveid jms. dokumente, mille alusel toimub üürileandja poolt tasumine otse teenuseosutajatele.

Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Lepinguline esindaja võib kohtus olla:
1) advokaat;
2) muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi;
3)üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel;
4) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa.
Hea tuttav ei saa olla esindajaks, kui tal puudub seadusega nõutav õigusalane haridus. Ka kõik perekonnaliikmed ei saa olla esindajaks, välja arvatud ülaltoodud erandid.
Volituse andmine esindatava poolt on vajalik ning see vormistatakse kohtu jaoks lihtkirjalikult volikirjana, kus muu hulgas on määratud ära esindaja esindusõiguse ulatus (nt. esindatava esindusõigus konkreetses tsiviilasjas), volituste tähtaeg ning volikirja allkirjastamise kuupäev.

Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kui teenuse osutamise eesmärk on kokkulepitud tulemuse (töö) saavutamine, siis oleks tegemist töövõtulepinguga.
Ühes lepingus võivad esineda nii müügilepingu kui ka käsunduslepingu või töövõtulepingu kokkulepped. Kõik sõltub asjaoludest, vajadustest ning poolte kokkulepetest.

Juhul, kui olete sõlminud käenduslepingu ning see ei ole tühine, siis käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ehk võlausaldaja võib kohustuse täitmist nõuda nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt eraldi või kõigilt koos. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
Kompromisskokkuleppeid on alati võimalik sõlmida, kui selleks avaldavad pooled vastavat tahet. Vaidluste vältimiseks tuleks kokkulepped kindlasti kirjalikult vormistada ning kui on käimas kohtumenetlus, siis on võimalik teha kohtulik kompromissileping, mis esitatakse kohtule kinnitamiseks.