Lepinguõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas tasustatakse töövõtulepinguga töötamine pühade ajal?25.05.2012

Soovin teda, kuidas tasustatakse pühade ajal töövõtulepinguga tehtud tööd?
Ette tänades

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Töövõtuleping ei ole tööleping, mistõttu töövõtulepingu alusel pühade ajal tehtud tööle ei kohaldu töölepingu alusel töötavatele töötajatele mõeldud eriregulatsioon ja tagatised.
 

Küsimus: Kas üürileandjal on õigus korterit müüa ilma üürnikule teatamata?21.05.2012

Tere.
Kas üürileandjal on õigus korterit müüa ilma üürnikule teatamata?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Üürileandjal on õigus korterit müüa ilma üürnikule teatamata, sest üürniku nõusolekut korteri võõrandamiseks ei ole vaja. Kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.
 

Küsimus: Kas laenulepingu osas saab veel midagi muuta, kui tagasi tuleks maksta 300%?08.05.2012

Tere
Kunagi 2006. aastal, mil ei teadnud ma pangandusest, finantssektorist jms. midagi, sai sõlmitud laenuleping. Minu kuiv matemaatika ütles, et 10% sajast on ikka 10, 20% on 20 jne...
Seda meeletut jutuvada ma ei mäleta - küllap oli oma lollus seda kõike üldse ilma kellegiga konsulteerimata allkirjastada. Minu finantssektoris töötav tuttav on seda lepingut lugenud ja ta suu vajus lahti, sest "kuidas sa said seda teha - sa oled ju arukas inimene..."
No ju siis pole. Võlga sai võetud 48 000 krooni, sest sõiduki hävinemisega seoses oli vaja soetada uus ja väga kiiresti, kuna tegemist polnud liiklusõnnetusega, siis kindlustuselt ma sentigi ei saanud.
Tänaseks olen ma maksnud tagasi juba kokku kroonides 100 395, ehk eurodes 6415,23 suuruse summa, mis laenatut üle 2x ületab. Selgus ka see, et ma ei ole võlga nagu tagasi maksnudki - vaid ainult intresse ja lähitulevikus peaksin hakkama ka võlga tasuma.
Kas ma siis nagu pole võlga üldse tagasi maksnud? Kas sarnane leping on üldse kehtiv? Lõppkokkuvõttes maksan tagasi võla ja lisaks veel kolm korda samasuure summa.
Ma tõepoolest ei saanud aru, kuidas see minuga juhtus. Igasugune loogika nagu ei peaks laskma inimesel sellist tehingut, ehk lepingut sõlmida, sest isegi kriminaalses maailmas on selline "laenuprotsent" (300% kokku) midagi mõistusevastast.
Kas on võimalik see leping vaidlustada, korrigeerida vms?
Lepingu teise poole näol on tegemist end pangaks nimetava finantssektori osaga, kes juba kirja eest lihtpostikirjana oskab küsida 12,78 eurot.

Kena kevadet

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Lepingu vaidlustamise võimalusi ilma lepinguga tutvumiseta ning analüüsimiseta ei ole võimalik kahjuks teha.
Riigikohus on asunud seisukohale, et ainuüksi ebaproportsionaalselt kõrgele laenuintressile tuginedes ei saa lugeda vähemalt üldjuhul laenulepingut tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Samuti on Riigikohus leidnud, et lühiajalise tagatiseta laenu puhul ei saa pangalaenudega võrreldes suuremat intressimäära pidada iseenesest selliseks, mis annaks aluse lugeda tehingu tehtuks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja mis võiks seetõttu olla lähtekohaks tehingu tühistamisele. Üldpõhimõttena on pooled siiski vabad leppima kokku, kuidas ja millest lähtudes nad intresse arvestavad ja millistes tingimustes kokku lepivad, kuid nagu öeldud, siis ilma lepinguga tutvumata on raske täpsemat seisukohta avaldada.
 

Küsimus: Kas on olemas võla sissenõudekulu summa piir, mida inkassofirma saab võlgnikult nõuda?04.05.2012

Kas on olemas ajaline piirang, ehk mis aja jooksul saab firma esitada võlanõude inkassofirmale, et inkassofirma saaks võla võlgnikult välja nõuda? Kas on olemas võla sissenõudekulu summa piir, mida inkassofirma esitab võlgnikule? Kas see sõltub võla summast?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Nõude loovutamise tähtaega kolmandale isikule ei ole seadusega määratud, kuid ilmne on, et see peaks toimuma nõude aegumistähtaja sees, sest vastasel juhul ei ole võimalik nõude saajal nõuet võlgniku vastu maksma panna. Nõude aegumise korral kohaldab kohus aegumist kohustatud isiku nõudel. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on üldjuhul 3 aastat. Võlaõigusseaduse § 113 lg 5 sätestab, et võlausaldaja võib nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Milline on mõistlik sissenõudmiskulu, tuleb hinnata igal üksikjuhtumil eraldi ning see on sõltuvuses kindlasti ka nõude suurusest. Üldiselt hüvitatakse siiski üksnes kohtumenetluse kulud, seal hulgas hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja lepingulisele esindajale tasutud õigusabikulu õigusaktides sätestatud ulatuses.
 

Küsimus: Kuidas kaitsta end korteri ostmisel selle eest, et ma ei saaks kaasa seal praegu elavaid üürnikke?03.05.2012

Tere,

Soovin osta korterit, kuid hetkel on seal üürnikud sees. Väidetavalt on tegemist suulise üürilepinguga ja üürnikud kolivad välja kahe nädala jooksul, kui vormistame tehingu. Kes garanteerib mulle selle, et need üürnikud sealt ikka välja kolivad? Kuidas saan mina iseennast sellises olukorras kaitsta?
Kui ma panen ostu-müügilepingusse kirja, et ostan ilma üürniketa ja mingiks kindlaks kuupäevaks peab korter tühi olema, kas see on piisav argument?
Kui asi võtab teise pöörde ja üürnikud keelduvad välja kolimast, on mul õigus tehingust peale lepingu sõlmimist taganeda?
Kas tohin ostu-müügilepingusse lisada punkti, kus müüja on kohustatud maksma mulle kahjutasu mingi kindla summa väärtuses (mis võib kuluda mul tehingust taganemisega seotud kulutuste peale, näiteks panga nn leppetrahvid), kui vastav punkt jääb lepingu järgi täitmata (ehk siis üürnikud ei koli välja)?

Ette tänades,

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Juhul, kui on sõlmitud üürileping, siis Üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada.
Kui müügilepingus on kokkulepe, et korteri otsene valdus antakse ostjale üle ilma üürniketa konkreetsel kuupäeval, siis see on müüja kohustus tagada selle kohustuse täitmine. Samas ei ole aga garantiid, et üürnikud õigeks ajaks välja kolivad, mistõttu soovitan müügilepingus sätestada müüjale leppetrahv asja otsese valduse ilma üürnike olemasoluta ostjale üleandmise kohustuse täitmise tagamiseks. Leppetrahv võiks olla sätestatud konkreetse summana iga korteri otsese valduse üleandmisega viivitatud päeva kohta ning leppetrahvi tuleks arvestada kuni kohustuse täitmiseni. Leppetrahvi summa peaks olema mõistlik, sest ebamõistlikult suurt leppetrahvi võib kohus kohustatud poole taotlusel vähendada. Eraldi võib sätestada ka müügihinna tasumise selliselt, osa müügihinnast tasutakse pärast korteri otsese valduse üleandmist ja juhul, kui seda kohustust ei täideta, siis maksmata summa või osa sellest jääb leppetrahvina ostjale. Samaaegselt saate esitada isikute vastu, kes on Teie poolt ostetud korteris ilma õigusliku aluseta (nt. üürileping on lõppenud, mistõttu asja kasutamise õigus puudub), hagi asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
Juhul, kui peate valduse üleandmata jätmist niivõrd suureks rikkumiseks, et soovite lepingust taganeda, siis selles osas peaks kindlasti lepingus eraldi kokku leppima ning vastava asjaolu ka lepingust taganemise alusena lepingus ette nägema, et näiteks juhul, kui müüja ei anna korteri, mis oleks vaba koormatistest, otsest valdust üle teatud perioodi jooksul, siis on ostjal õigus taganeda lepingust.
 

Küsimus: Kas on alust üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kui üürileandja ei asenda rikki läinud köögitehnikat?02.05.2012

Tere!

Üürisin korteri, kus tähtajatu lepingu järgi olid minu kasutada ka kodumasinad, seadmed, mööbel. Kui töötamast lakkab näiteks pliit, siis mul ei ole võimalik sööki valmistada ning korteri omanik keeldub uut pliiti hankimast. Samas üürisin ma ju korteri koos selle juurde kuuluva tehnikaga. Kui mul ei ole võimalus kasutada seadmeid, mis mulle võimaldati üürile võtmise hetkel, kas sel juhul on võimalik leping erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda? Ikkagi maksan ma eluaseme üüri ju ka nende seadmete eest, mis mulle kasutada anti.
Teine nüanss on see, et omanik keeldub telefoni teel suhtlemast ning kokku ka saada ei taha. Samas peaks olema see mõjuv põhjus erakorraliseks lepingu ülesütlemiseks.
Lepingus ei ole eraldi sätet selle kohta, et omanik peaks tagama seadmete toimimise, kuid kui üürile võtmise hetkel on üürnik arvestanud kodumasinate olemasoluga üüritaval eluruumil, siis peaks see ju tähendama seda, et ise oma asju rendipinnale ostma ei hakata? Kuna sai üüritud täismöbleeritud korter, siis pliidi puudumisel ja selle mitteasendamisel pean mina seda korterit endale vastuvõetamatuks. Samas ei ole üürilevõtmise hetkel tehtud ühtegi pilti korteri inventarist ega ka loendit korteri juurde kuuluvast.
Küsimus: kas minul, kui üürnikul, on õigus üürileping erakorraliselt üles öelda?

Ette tänades

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Juhul, kui üürilepingu oluliseks osaks on ka üüripinna sisustus, sh. tehnika, siis on üürileandja kohustatud kõrvaldama esinevad rikked. Enne üürilepingu erakorralist ülesütlemist tuleb anda üürileandjale mõistlik tähtaeg oma kohustuse täitmiseks ning juhul kui ta kohustust ei täida ning üüripinna kasutamine kohustuse rikkumise tõttu on võimatu või oluliselt piiratud, siis saaks lepingu erakorraliselt üles öelda vastava ülesütlemisavalduse tegemisega üürileandjale.
 

Küsimus: Kas üürnikul on õigus nõuda kõrvalkulusid tõendavaid dokumente, näitusid jne?25.04.2012

Elan üürikorteris (linnalt saadud), lepingus on kirjas üür ning loetletud ära kõrvalkulud. Kõrvalusid tõendavate dokumentidega pole võimalik tutvuda, elektriarvesteid ei näidata, seega pean maksma, mis arvel/teatises kirjas. Siiani olen kõik ära maksnud nii üüri kui ka kõrvalkulud ja see on kestnud nii juba üle aasta. Kas pean maksma kõrvalkulusid nii nagu küsitakse?

Kõrvalkuludesse on kirjutatud veel Teenused. Kuid mingisuguseid teenuseid minule tehtud ei ole, kuid raha pean maksma.

Sain haldaja käest teada, et teenuste alla kuuluvad maja remonditööd, suuregabariidilise prügi äravedu ja ats häire. Kas sel juhul pean maksma ka teenuste eest?

Kõrvalkulud on lepingus loetletud järgmiselt: tasu üldotstarbeks kasutatava elektrienergia eest, prügiveo eest, soojusenergia eest, vee soojendamine, elamu ümbruse ja üldkasutavate pindade koristuse eest, tasu muude kommunaalteenuste elektrienergia varustamine jms ja teenuste eest, kui neid teenuseid vahendab üürnikule üürileandja, maamaks ja kulutused hoonekindlustusele.
Tänud ette!

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Tasuma peab üksnes kõrvalkulude eest, mille tasumises on kokku lepitud. Suvaliste teenuste eest, mida tegelikkuses osutatud ei ole ja mille hüvitamises ka üürniku poolt kokkulepitud ei ole, tasuma ei pea ning need arved on vaidlustatavad.
Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega (VÕS § 292 lg 2). Seega on üürnikul õigus nõuda üürileandja poolt üürnikule esitatud arvete aluseks olevate kõrvalkulude dokumente ehk arveid jms. dokumente, mille alusel toimub üürileandja poolt tasumine otse teenuseosutajatele.
 

Küsimus: Kes võib tsiviilhagi menetluses kostjat esindada ja kuidas see esindus vormistada?25.04.2012

Tere!
Kui kostjal pole võimalik tsiviilhagi menetlusel kohtus viibida, võib teda esindada esindaja (kui ma olen sellest õigesti aru saanud). Kes võib kostjat esindada - kas ilmtingimata juriidilise haridusega isik, pereliige või muidu hea tuttav, keda kostja usaldaks?
Kas volitus on vajalik? Kuidas ja kus seda vormistada?
Tänan vastuse eest!

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Lepinguline esindaja võib kohtus olla:
1) advokaat;
2) muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi;
3)üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel;
4) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa.
Hea tuttav ei saa olla esindajaks, kui tal puudub seadusega nõutav õigusalane haridus. Ka kõik perekonnaliikmed ei saa olla esindajaks, välja arvatud ülaltoodud erandid.
Volituse andmine esindatava poolt on vajalik ning see vormistatakse kohtu jaoks lihtkirjalikult volikirjana, kus muu hulgas on määratud ära esindaja esindusõiguse ulatus (nt. esindatava esindusõigus konkreetses tsiviilasjas), volituste tähtaeg ning volikirja allkirjastamise kuupäev.
 

Küsimus: Kui ettevõte hakkab osutama müügi- ja turundusteenust, millist tüüpi leping on kõige sobilikum?19.04.2012

Kui üks ettevõte hakkab osutama teisele ettevõttele müügi- ja turundusteenust, siis millist tüüpi leping oleks kõige sobilikum vormistada?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kui teenuse osutamise eesmärk on kokkulepitud tulemuse (töö) saavutamine, siis oleks tegemist töövõtulepinguga.
Ühes lepingus võivad esineda nii müügilepingu kui ka käsunduslepingu või töövõtulepingu kokkulepped. Kõik sõltub asjaoludest, vajadustest ning poolte kokkulepetest.
 

Küsimus: Kas tasub minna seda teed, et leppida panga suulise kokkuleppe?19.04.2012

Tere! Olin käendaja tuttavate firma nimele võetud laenule. 2 ülejäänud käendajat olid firma onamikud, abikaasad, firma ja nemad on praegu pankrotis. Pank on andnud asja kohtusse, nõuab minul kogu summat ja intersse. Kuna minu sissetulek ei ole rohkem kui 600 eurot ja väljaminekud sama suured, ei ole mul üldse raha, midagi maksta. Korter samuti laenuga ostetud ja maksab praegu vähem kui laen ise on. Pakkusin pangale maksa 100 eurot kuus. Nemad ütlesid, et saavad minuga suulise kokkuleppe sõlmida, aga paberitel seda ei tehta, sest minu sissetulekud ei luba kompromissilepingut sõlmida. Kas neil on üldse õigus midagi minult nõuda, sest tegelikult see pole ka minu võlg otseselt. Minu sissetulekutest ei ole midagi võtta. Ja mida tähendab suuline kokkuleppe? On vaja ikka, et oleks kokkulepe paberil, et tulevikul ei oleks probleeme?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Juhul, kui olete sõlminud käenduslepingu ning see ei ole tühine, siis käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ehk võlausaldaja võib kohustuse täitmist nõuda nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt eraldi või kõigilt koos. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
Kompromisskokkuleppeid on alati võimalik sõlmida, kui selleks avaldavad pooled vastavat tahet. Vaidluste vältimiseks tuleks kokkulepped kindlasti kirjalikult vormistada ning kui on käimas kohtumenetlus, siis on võimalik teha kohtulik kompromissileping, mis esitatakse kohtule kinnitamiseks.