Lepinguõigus

Rendileandjaga võib suhelda ka kirja (sh tähitud kirja) teel, kui e-kirjade kättesaamine rendileandja poolt pole kinnitust leidnud või neile pole vastatud. Samuti võib rendileandja juhatuse liikmega vahetult kohtuda, et tõusetunud küsimusi arutleda. Välireklaami paigaldamise kokkulepe oleks pidanud sisalduma juba sõlmitud lepingus, et sellist olukorda vältida. Praegusel juhul on faktilistest asjaoludest nähtuvalt nõusoleku saamine keeruline ning seda nõusolekut ei pruugi rendileandja anda. Lisaks sellele tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud reklaami eeskirjadest, sest valla- või linnavolikogu määrusega võib kehtestada välireklaami paigaldamise eeskirja, millega kehtestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale. See seab omakorda piiranguid, mida tuleb arvesse võtta. Samas peavad võlasuhtes olevad isikud käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt ja arvestama teise poole põhjendatud huviga. Juhul, kui rendileandja nõusolekut välireklaami paigaldamiseks ei anna, siis selleks võiksid olla objektiivsed ja mõjuvad põhjused, kuigi nõusoleku andmiseks ei saa rentnik rendileandjat kohustada, kui selles pole vastavat kokkulepet.

Küsimusest ei nähtu, et millise ühistuga on tegemist ning milliste eesmärkide saavutamiseks on ühistu asutatud ehk millist rolli siin ühistu täpsemalt mängib. Seega ei saa selles osas seisukoht avaldada. Elektrienergia tarbimiseks sõlmitakse üldjuhul kinnistu omanikuga teenuse osutamise leping ning teenuse osutajalt (Eesti Energia) oleks pidanud küsima, et kas on võlg ning millises ulatuses ja kes on selle eest vastutav. Samuti seda, et millised võimalused on elektrit saada mitmel kinnistul kõrvuti. See ei sõltu üldprintsiibis ju ühistust, vaid selles piirkonnas väljaehitatud elektripaigaldistest ning nende võimalustest.
Juhul, kui Te olete tasunud ära kolmanda isiku võla, siis Teil on tekkinud nõue põhivõlgniku (asjaoludest nähtuvalt ehitaja) vastu, mistõttu võite tema poole vastava nõudega pöörduda.

Asja omanikul on õigus enda vara vabalt käsutada. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Kinkelepingu pooleks mitteoleval isikul (tütrel) ei ole võimalik mõjutada kinkelepingu ja selle eseme tasuta võõrandamise tingimusi. Kinkelepingust ei ole tütrele tekkinud õigusi ega kohustusi ja tütrel ei ole võimalik kinkelepingut kirjeldatud asjaoludel vaidlustada. Vennal ei ole kohustust kinke teel saadud vara oma õele üle anda. Seega sõltub hetkel vara võõrandamine vennalt õele üksnes venna tahtest, sest õde ei saa venda kohustada vara (sh. osaliselt) temale võõrandama ega üle andma. Tütrel puudub isa ja venna vastu ka rahalise hüvitise nõue. Lisaks märgin, et tütar ei saa isa kohustada kinkelepingust taganema ning isegi kui isa sooviks seda vabatahtlikult teha, siis kinkelepingust taganemiseks peab olema isal õiguslik alus, ilma milleta kinkelepingust taganemise avaldus on tühine ehk kehtetu algusest peale ja ei oma õiguslikke tagajärgi.
Veidi teistsugune olukord oleks juhul, kui kinke eesmärk oleks olnud kahju tekitamine lepingujärgsele pärijale ehk kui tütrel oleks enne kinkelepingut sõlmitud isaga pärimisleping (nõutud notariaalselt tõestatud lepingu vorm) ning kingitud vara oleks olnud pärimislepingu esemeks ja pärand oleks tänaseks päevaks avanenud. Pärimisseadus sätestab, et kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale, võib lepingujärgne pärija ühe aasta jooksul pärandi avanemisest arvates nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt. Ka viimati kirjeldatud olukorras tuleks aga tõendada, et kingitus on tehtud eesmärgiga tekitada kahju pärimislepingu alusel õigustatud pärijale.

Tarbijakaitseseaduse kohaselt Tarbijakaebuste komisjon ei lahenda vaidlust, kui kahjunõue tuleneb kehavigastusest või tervisekahjustusest. Need vaidlused lahendatakse kohtus. Seega juhul, kui Te teenuse osutajaga ei saa kahjusumma suuruses ja hüvitamises kohtuvälisele kokkuleppele, siis peate siiski pöörduma nõudega kohtusse. Kohtusse pöördumisel peate tõendama oma väiteid kohtumenetluses lubatud tõenditega. Peate tõendama, et Teile osutatud teenuse ja tekkinud tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos ehk kahju on vahetult tekkinud Teile osutatud teenuse tagajärjel, samuti selle kahju suurust, millist summat Te teenuse osutajalt nõuate.

Poolte vahel sõlmitud lepingut (ka suuliselt sõlmitud lepingut) saab muuta poolte kokkuleppel, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidluse korral lepingu tingimuste üle peab kumbki pool tõendama tingimusi, milles väidetavalt kokku lepiti.
Eeldatakse, et üürileandja võib tähtajatu üürilepingu korral tõsta üüri ja kinnisasja üürimise puhul iga kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Eluruumi üürileandja peab teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama. Teates tuleb selgelt märkida:
1) üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus;
2) mis ajast üür suureneb;
3) üüri tõstmise põhjendus ja arvestus;
4) üüri tõstmise vaidlustamise kord.
Üüri tõstmine on tühine, kui üürileandja ei teata sellest nimetatud viisil ja vormis või hoiatab üürnikku, et üüri tõstmise vaidlustamise korral ütleb ta üürilepingu üles.
Seega, kui tegemist oli tähtajatu üürilepinguga ja seaduses sätestatud kirjalikku teadet üüri tõstmise kohta üürileandja üürnikule ei edastanud, siis selline üüri tõstmine on tühine ehk kehtetu algusest peale ning üürileandjal ei ole õigust nõuda kõrgema üüri tasumist kui poolte vahel oli kokku lepitud.

Juhul, kui võlgnik rahalist kohustust vabatahtlikult ei täida, siis on võimalik nõude maksmapanekuks pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb esitada hagi või Teie poolt väljatoodud summa osas saab esitada ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse. Kohtumenetluse eesmärk on saada jõustunud kohtulahend, mis on täitedokumendiks, millega saab pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse käigus pööratakse sissenõue võlgniku varale. Juhul, kui võlgnikul ei ole vara, mille arvel Teie nõuet rahuldada ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu, siis isiku püsiv maksejõuetus tähendab tema pankrotti.

VÕS § 222 lg 1 järgi kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid, ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavust jne. Müüja võib parandamise asemel asendada telefoni.

Seega VÕS § 222 lg 1 annab tarbijale (teile) õiguse nõuda telefoni parandamist või asendamist. Samas tuleb sellisel juhul tõendada ja hinnata mittevastavuse olulisust ning muid VÕS § 222 lg-s 1 sätestatud asjaolusid. Kui puudused on olulised ning telefoni kasutamine seetõttu oluliselt ja pidevalt piiratud, võib kaaluda VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel telefoni müügilepingust taganemist.

Seega tuleks antud juhul asjaolusid täpsemalt hinnata ning seejärel saab teha põhjendatud ja kaalutletud otsuse edasise tegevuse perspektiivikuse ja ka otstarbekuse osas.

Arusaadavalt peab nõude esitaja selgitama, et millisel õiguslikul alusel (nt leping) on väidetav nõue Teie vastu tekkinud ja millal sissenõutavaks muutunud ehk millisest kuupäevast alates on võlausaldaja saanud kohustuse täitmist nõuda, samuti esitama vastavad tõendid. Alles pärast seda saaks analüüsida, kuivõrd nõue on olemas ja kas nõue on aegunud. Juhul, kui nõue on sissenõutavaks muutunud aastal 2000, siis on nõue eelduslikult aegunud ning tuleb nõudele esitada aegumise vastuväide, sest kohus kohaldab aegumist üksnes kohustatud isiku taotlusel. Juhin tähelepanu, et kui kohustatud isik on vahepeal nõuet tunnustanud, siis aegumine on katkenud ja alanud uuesti.

Selleks, et hinnata kõiki asjaolusid, on vajalik tutvuda tehtud tehingute üksikasjadega. Kui tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, siis tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Samuti on õigus kohustatud isikul nõuda leppetrahvi või viivise vähendamist, kui need on ebamõistlikult suured. Juhin tähelepanu, et vähendamist ei saa nõuda siis, kui leppetrahv on juba ära makstud. Tasu kirja koostamise ja edastamise eest 200 krooni on ka vaidlustatav, sest selle aluseks peab olema põhjendatud kulu. Võlausaldaja võib nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Võlaõigusseadus sätestab ka tarbijaid kaitsvad erinormid tarbijakrediidilepingu tingimuste kohta, et vältida tarbijate suthes ebamõistlike tingimuste kohaldamist.

Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada täitemenetluse seadustiku §-s 217 sätestatud korras.

Juhul, kui asi on kohtutäiturile antud sundtäitmiseks ja võlgnik leiab, et täidetav nõue ei ole lubatud, siis võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni.

VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üürile maksma kõrvalkulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab üürileandja üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega.

Seega tuleb esmalt selgitada välja, kas üürileandjaga sõlmitud lepingust tuleneb kohustus tasuda üürileandjale elektri eest. Teiseks nõuda arve aluseks olevaid dokumente. Kui üürileandja ei suuda oma nõude alust tõendada, võib üürnikul tekkida alus arve eest tasumiseks keeldumiseks. Samas tuleb meeles pidada, et naaber on teile esitanud tarbitud energia mahuarvestuse alusel arveid, milliste arvete alusel saab üürileandja põhistada teie poolt tarbitud elektri kogust. Eelkirjeldatu eeldab aga samas arvete jõudmise üürileandjani (et oleks võimalik ära näidata kulu tekkimise arvutuskäik - st nõude alus).

Seega esitage esmalt alusetu rikastumise nõue naabri vastu ning nõudke üürileandjalt arve aluseks olevaid dokumente ja täpsemaid arvutusi.