Lepinguõigus


Küsimus: Kas majahaldur saab üürnikule tagantjärgi arveid esitada, kui tarbitud elektri kogust ei ole võimalik mõõta? 29.12.2011

Tere. Selline lugu juhtus: rendin äriruumi ja nii rendileandja kui ka majahalduri teadmisel saime elektri läbi naaberruumi, kes on omakorda energiafirma klient. Naabriga leppisime kokku, et maksame arved pooleks (ta esitas selle kohta arve). Viimasel ajal arvesummad tunduvalt kasvasid ja palusin viimased energiafirma arveid näha, naaber keeldus. Tellisime kohale tehniku, kes tegi kindlaks, et meie elekter ei tule läbi naabri, vaid otseselt majast. Olukord nabriga enam vähem selge - alusetu rikastumine, tuleb tagasi maksta. Mis õiguslikud alused on siis majahalduril eelmise aja eest arvete esitamiseks? Ja kas saab ta neid mulle, kui üürnikule esitada? Lisan veel, et tarbitud elektri kogust on kindlaks teha võimatu.

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üürile maksma kõrvalkulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab üürileandja üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega.

Seega tuleb esmalt selgitada välja, kas üürileandjaga sõlmitud lepingust tuleneb kohustus tasuda üürileandjale elektri eest. Teiseks nõuda arve aluseks olevaid dokumente. Kui üürileandja ei suuda oma nõude alust tõendada, võib üürnikul tekkida alus arve eest tasumiseks keeldumiseks. Samas tuleb meeles pidada, et naaber on teile esitanud tarbitud energia mahuarvestuse alusel arveid, milliste arvete alusel saab üürileandja põhistada teie poolt tarbitud elektri kogust. Eelkirjeldatu eeldab aga samas arvete jõudmise üürileandjani (et oleks võimalik ära näidata kulu tekkimise arvutuskäik - st nõude alus).

Seega esitage esmalt alusetu rikastumise nõue naabri vastu ning nõudke üürileandjalt arve aluseks olevaid dokumente ja täpsemaid arvutusi.