Lepinguõigus


Küsimus: Millistel juhtudel oleks võimalik laenulepingut vaidlustada?29.12.2011

Tere,
olin suures hädas - laste isa võlgnes siis ja võlgneb ikka juba üle 20 000.- euro. Seetõttu olin ka ise võlgu. Võtsin kiirlaenu 95 000.- krooni, et refinantseerida võlad. Hüpoteek seati 300 000.- krooni. Enne laenulepingu sõlmimist palusin laenuandjal e-mailiga saata ka tingimused (intress, makse suurus jne.), kuid laenulepingut nägin paar minutit enne notari juurde minekut, siis ei saanud süveneda lepingusse, hiljem avastasin, et viivis päevas on 0,5 % laenusummast, trahv kuni 30 % laenusummast, tasu ühe kirja eest 200.- krooni ilma käibemaksuta, lisaks on laenuandjal õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Ei suutnud laenu tagasi maksta. Asi on kohtutäituri käes. Sain kokkuleppe 300.- eurot kuus viieks aastaks, mis tähendab, 15 000.- eurot + 29.- eurot viivist päevas. Ma ei suuda seda iial ära maksta.
Kas mul on mingi võimalus seda lepingut vaidlustada?
Samuti, kas kohtutäitur oleks pidanud teavitama mind enne vara hindamist, et mul on võimalus kõigepealt võlanõudjaga ise hinnas kokkulepet saavutada proovida?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Alo Pormeister
loe lisaks
Selleks, et hinnata kõiki asjaolusid, on vajalik tutvuda tehtud tehingute üksikasjadega. Kui tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, siis tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Samuti on õigus kohustatud isikul nõuda leppetrahvi või viivise vähendamist, kui need on ebamõistlikult suured. Juhin tähelepanu, et vähendamist ei saa nõuda siis, kui leppetrahv on juba ära makstud. Tasu kirja koostamise ja edastamise eest 200 krooni on ka vaidlustatav, sest selle aluseks peab olema põhjendatud kulu. Võlausaldaja võib nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Võlaõigusseadus sätestab ka tarbijaid kaitsvad erinormid tarbijakrediidilepingu tingimuste kohta, et vältida tarbijate suthes ebamõistlike tingimuste kohaldamist.

Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada täitemenetluse seadustiku §-s 217 sätestatud korras.

Juhul, kui asi on kohtutäiturile antud sundtäitmiseks ja võlgnik leiab, et täidetav nõue ei ole lubatud, siis võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni.