Lepinguõigus

Juhul, kui üürilepingus on tagatisraha maksmine kokku lepitud ja üürileandja ei tagasta pärast üürilepingu lõppemist põhjendamatult tagatisraha kokkulepitud tähtajal, siis on üürnikul õigus nõuda viivist tagastamata tagatisraha summalt kuni selle tagastamiseni. Kui viivisemäär on kokku lepitud üürilepingus ja see hõlmab sellist olukorda, siis kohaldatakse lepingus sätestatud viivisemäära. Kui seda aga üürilepingus kokku ei ole lepitud, siis kohaldub sellele seadusest tulenev viivisemäär (VÕS § 113 lg 1, § 94).

Antud küsimus kuulub pärimisõiguse valdkonda.

Samas märgin:
Kuivõrd kirjeldatud asjaolud ei võimalda teha ühest järeldust, soovitaksin pöörduda konsultatsiooniks notari poole, kes tuvastab, kas on sooritatud kõik vajalikud toimingud pärimismenetluses, kes on õigustatud isikud ja seejärel saab otsustada kas ning kuidas on kinnistu võõrandamine võimalik.

Hagi esitamisel esimese astme kohtusse ei ole määratud minimaalset rahalist nõuet, millest väiksemad nõuded jääksid menetlusse võtmata. Seega kohus peab asja menetlema mistahes rahalise nõude puhul, kui hagi on esitatud seaduses sätestatud korras ning sellelt on tasutud riigilõiv. Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Juhul, kui Teie nõue jääb vahemikku kuni 319,55 eurot, siis peate kohtusse hagi esitamisel maksma riigilõivu 63,91 eurot. Seega, kui nõue on väike (nt 10 eurot), siis kerkib küsimus, et kuivõrd otstarbekas on majanduslikult kohtusse pöördumine, sest algsed menetluskulud osutuvad suuremaks kui nõue ise. Kas oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöörduda või mitte, otsustab arusaadavalt iga isik ise.

Küsimusest ei nähtu, et millise tehinguga on tegemist ning millisel põhjusel tehing on tühine. Sellele vaatamata märgin, et kui tehing on tühine, siis tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tühist tehingut ei saa lõpetada, sest sellisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi.
Kui tegu on aga tehinguga, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, siis selline tehing ei ole automaatselt tühine, vaid selle võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada ka muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.
Tehingu võib tühistada:
1) ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas;
2) pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest.
Tehingut ei või tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Kui tehingu tühistamise aluseks on ähvardus või vägivald, pikeneb see tähtaeg kümne aastani.
Kuna faktilised asjaolud ei ole teada, siis ei ole võimalik täpsemat seisukohta avaldada, kuid kui tehing on tühine, mistõttu ei oma õiguslikke tagajärgi, siis selline tehing ei saaks teiste tehingute tegemist üldprintsiibis takistada.

Riigi õigusabi on võimalik saada riigi õigusabi seaduse alusel. Muu hulgas on võimalik riigi õigusabi saada isiku esindamisel tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, samuti õigusdokumendi koostamisel ja isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise korral. Riigi õigusabi osutab advokaat advokatuuriseaduse alusel.
Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
Riigi õigusabi andmine otsustatakse isiku taotluse alusel. Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi läbivaatamine. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.
Eeltoodust tulenevalt tuleb teil esitada kohtule taotlus riigi õigusabi saamiseks koos selgitusega, millist õigusabi vajate ning esitada kohtule ka tõendid enda varalise seisundi kohta, et teil puuduvad võimalused tasulist õigusabi tellida.

Sellele küsimusele vastamiseks peaks tutvuma ka poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepinguga ning kuivõrd sisaldas see raamatupidamisdokumentide hoidmise ja tervikliku raamatupidamise ning finantsaruandluse korraldamise ja säilitamise (sh arhiveerimise) kohustust ning vastutust jms.
Iseenesest on raamatupidamiskohustuslaseks Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Raamatupidamiskohustuslased on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Raamatupidamiskohustuslaseks ei ole raamatupidamisteenust osutav raamatupidamisettevõte, mistõttu raamatupidamise korraldamise ja säilitamise eest peab vastutama ettevõtte juhatus. Juhul, kui on näiteks ettevõtte siseselt määratud vastutav raamatupidaja, siis on ka tema vastutav seadusele vastava raamatupidamise korraldamise eest. Raamatupidamise seaduse kohaselt peab raamatupidamise algdokumente raamatupidamiskohustuslane (mitte raamatupidamisteenust osutav ettevõte) säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama samuti seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.
Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Seega, kui osutatakse raamatupidamisteenust ning pärast teenuse osutamise lõppemist antakse aktiga kogu dokumentatsioon ning käsundi täitmisega loodu (sh. failid) üle käsundiandjale ning teenuse osutamise lepingus pole ette nähtud teenuse osutaja säilitamiskohustust ja vastututust, siis ei saaks etteheiteid teenuse osutajale teha, sest raamatupidamisseaduse kohaselt on vastutavaks raamatupidamiskohuslane.
Karistusseadustik sätestab, et raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Selguse huvides paluge, et ametiasutus viitaks konkreetsele õigusnormile või tehingule vms, mille alusel näeb ametnik teil vastutus lasuvat, sest pärast nende õiguslikku põhistust on võimalik asjaolusid täpsemalt analüüsida.

Üürilepingu olemasolu ja selle tingimusi võib tõendada kõikide tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega - seal hulgas poolte kirjavahetus, tunnistaja ütlus, poolte faktiline käitumine (üüri ja kommunaaltasude tasumine igakuiselt jms.). Selleks, et mis nõudeid kumbki pool saab esitada ning kuivõrd on tema ülesütlemisavaldusel õiguslik alus olemas, tuleb hinnata faktilisi asjaolusid.
Juhul, kui tema valduses on teie vallasasjad ning sellel valdusel puudub õiguslik alus (nt kokkulepe asjade kasutamiseks), siis on teil õigus nõuda teile omandiõiguse alusel kuuluvate asjade ebaseadusliku valduse lõpetamist ning asjade otsese valduse üleandmist teile. Juhul, kui ta vabatahtlikult ei ole nõus asju üle andma, siis olete sunnitud vastavasisulise nõude esitama kohtusse. Enne kohtusse pöördumist on mõistlik saata kirjalik nõudeavaldus asjade otsese valduse üleandmiseks, et võimalusel vältida kohtumenetlust. Nõudeavaldus tuleks vastaspoolele saata kindlasti tähitud kirjana, et hiljem oleks võimalik seda kohtus tõendina kasutada.

Töölepingu seadusest tulenevad õigused laienevad isikule üksnes juhul, kui isikul on sõlmitud tööandjaga tööleping Töölepingu seaduse § 1 mõistes.
Küsimusele täpsema vastuse koostamiseks on vaja tutvuda täpsemate asjaoludega ning analüüsida pooltevahelise suhte tegelikku sisu.

Tagatiskokkulepe on dispositiivse iseloomuga, st sõltub poolte kokkuleppest, kuid keskmine praktika on tsiviilkäibes tõepoolest kujunenud selliseks, et tagatise maht on ca 30% suurem kohustuse suurusest.

Antud asjaolude pinnalt võiks asuda seisukohale, et tagatise maht on ebamõistlikult suur. Kas antud tagatiskokkulepet saaks käsitleda tüüptingimusena, sõltub lepingu sõlmimise asjaoludest. Tüüptingimuse mõiste avab VÕS § 35.

Kui antud tagatiskokkulepet saab käsitleda tüüptingimusena (ehk tingimusena, mis oli kasutusel eelnevalt välja töötatud tüüplepingus ning mille üle pooled läbi ei rääkinud), siis võiks tulla kõne alla VÕS § 42 lg 3 p 22 rakendamine. Samas märgin, et VÕS § 41 järgi ei muuda tüüptingimuse tühisus kogu lepingut tühiseks ning tuleb selgeks vaielda, kas tüüptingimuse kasutaja oleks tühise tingimuseta (ehk antud mahus tagatiseta) lepingu sõlminud.

Teie poolt osundatud säte (VÕS § 308) räägib eluruumi üürilepingust, kuid analoogia alusel saaks kokkuleppe puudumisel ka seda antud juhul kohaldada ning asuda seisukohale, et deposiidis olev tagatisraha tuleb tagastada 2 kuu jooksul üürilepingu lõppemisest, kui üürileandja ei ole nimetatud perioodil teatanud oma nõuetest üürniku ehk teie vastu.