Lepinguõigus

Sellele küsimusele vastamiseks peaks tutvuma ka poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepinguga ning kuivõrd sisaldas see raamatupidamisdokumentide hoidmise ja tervikliku raamatupidamise ning finantsaruandluse korraldamise ja säilitamise (sh arhiveerimise) kohustust ning vastutust jms.
Iseenesest on raamatupidamiskohustuslaseks Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Raamatupidamiskohustuslased on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Raamatupidamiskohustuslaseks ei ole raamatupidamisteenust osutav raamatupidamisettevõte, mistõttu raamatupidamise korraldamise ja säilitamise eest peab vastutama ettevõtte juhatus. Juhul, kui on näiteks ettevõtte siseselt määratud vastutav raamatupidaja, siis on ka tema vastutav seadusele vastava raamatupidamise korraldamise eest. Raamatupidamise seaduse kohaselt peab raamatupidamise algdokumente raamatupidamiskohustuslane (mitte raamatupidamisteenust osutav ettevõte) säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama samuti seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.
Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Seega, kui osutatakse raamatupidamisteenust ning pärast teenuse osutamise lõppemist antakse aktiga kogu dokumentatsioon ning käsundi täitmisega loodu (sh. failid) üle käsundiandjale ning teenuse osutamise lepingus pole ette nähtud teenuse osutaja säilitamiskohustust ja vastututust, siis ei saaks etteheiteid teenuse osutajale teha, sest raamatupidamisseaduse kohaselt on vastutavaks raamatupidamiskohuslane.
Karistusseadustik sätestab, et raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Selguse huvides paluge, et ametiasutus viitaks konkreetsele õigusnormile või tehingule vms, mille alusel näeb ametnik teil vastutus lasuvat, sest pärast nende õiguslikku põhistust on võimalik asjaolusid täpsemalt analüüsida.