Lepinguõigus

Üüritud asja omaniku vahetumisel võib ostja nõuda üürnikult üüri maksmist omandi ülemineku kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. Omandamine toimub kinnistusraamatusse kande tegemisega, mitte tehinguga. Üür varasema aja eest tuleb maksta senisele üürileandjale. Seega sõltub kinnistusraamatu kandest, kes septembri üüri endale saab. Kui kanne tehakse augustis, siis on septembri kuu üüri saamise õigus uuel omanikul, kui ei tehta, siis jäävad mõlemad üürisummad vanale omanikule.

Omaniku vahetumise korral on uuel omanikul õigus üürilepingu üles öelda kolme kuulise tähtajaga. Kui vana omanik ütles lepingu üles tulenevalt lepingus fikseeritust, milles on etteteatamise tähtajaks 2 kuud, siis sellest tähtajast tuleb ka lähtuda. Reaalselt ei ole teil võimalik inimesi korterist välja tõsta. Korteri vabastamiseks peaksite esmalt lepingu üles ütlema ning seejärel nõude esitama. Ilmselgelt ei jõua ükski instants teie nõuet 23 päevaga läbi vaadata. Seetõttu ei ole muud võimalust, kui leida 23 päevaks alternatiivne lahendus.

Kingi teel omandatud asja on võimalik kohe võõrandada (sh. müüa) ja kinkija õigus kinkelepingust taganeda seda ei takista.

Taganemine tähendab seda, et taastatakse lepingu sõlmimisele eelnenud olukord. Peale teise lepingupoole surma ei ole teil võimalik lepingust taganeda, sest teil ei ole vara kellelegi tagastada. Taganeda ei saa kellegi kasuks. Kui soovite, et maja kuuluks vaaremale, siis peaksite selle talle kas müüma või kinkima uue lepinguga. Selleks peaksite koos notarisse minema ja vastava lepingu sõlmima. Üksi sellist lepingust teha ei saa, mõlemad peavad nõus olema.

Aegumine algab hetkest, kui nõue muutus sissenõutavaks. See tähendab, et tuleks eelnevalt selgitada, millal õppelaenu leping üles öeldi. Asjaolu, et teie käendajana ei ole pahatahtlikult käitunud, teie kohustust käendajana ei muuda. Vastuväite esitamisel oleks mõtet eelkõige juhul, kui näete edasisel vaidlusel perpektiive. Kahjuks ei saa ilma materjalidega tutvumata põhjalikumat vastust anda.

Kui kinnistu on jagatud mõttelisteks osadeks, siis ei saa te väita, et ülemine osa kuulub teile või kellelegi kolmandale, sest mõttelised osade suurused väljendatakse murruga, mitte asukohaga. Mõttelise osa kasutamist reguleerib kinnisasja kasutuskord, mis teil näib olevat seatud selliselt, et teie õepoja kasutuses on ülemine korrus, teie ja teie venna kasutuses aga alumine korrus.

Lepinguga ei ole võimalik seada kinnisasja käsutamise (müüa, kinkida, pantida jne) keeldu. Seega jah, teie seatud tingimused välistavad igasuguse kinnistu käsutamise - kuid seda teie enda poolt, sest teil ei ole võimalik kinnistut nii võõrandada, et tegelikult jääb kogu kinnistu käsutusõigus teile edasi (seda te ju sisuliselt soovite).

Oma soovide realiseerimiseks võiksite kaaluda oma osa pärandamist soovitud isikule. Sellisel juhul jäävad teile kõik õigused, kuid teatud aja möödumisel omandab need õigused teie poolt määratud isik. Pärimisel kaitseb poolte õigusi kõige paremini pärimisleping - kui testamendi saate igal ajal ümber muuta, siis pärimislepingut te ilma teise osapooleta reeglina muuta ei saa. See annab nii teile kui õepoja pojale suurema kindluse, et lepingusse kirjutatud tulemus ka realiseerub.

Kui soovite siiski oma osa maha müüa, siis soovitan kaaluda eelnevalt enda kasuks isikliku kasutusõiguse seadmist - sellega tagate enda elukoha säilimise, kuid kinnistu pantimist, müümist, osalist väljaüürimist vms te siiski sellega takistada ei saa. Isiklik kasutusõigus seatakse tavaliselt õigustatud isiku surmani.

Paraku ei keela korteri üürimine selle müümist. Üürileping läheb üldjuhul uuele omanikule üle, ta saaks nõuda teilt korteri vabastamist, kui tal on korterit endal vaja.

Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab.
Asjaolu, et kinnistu on eksabikaasa nimel, ei tähenda, et tegemist ei oleks ühisvaraga ja Teil puuduks õigus nimetatud kinnisasja suhtes. Teie positsioon saaks olla see, et üürilepingud ei ole kehtivad, sest Teie pole nõusolekut andnud ega anna ja üürnikud peaksid kinnistu valduse üle andma. Kui nad vabatahtlikult seda ei tee, siis ootab Teid ees jällegi vaidlus. Kui Teie eksabikaasa on saanud kinnistute väljaüürimisest tulu, siis on ka Teil õigus osale sellest tulust. Soovitan Teil võimalusel kohtuväliselt ühisvara ära jagada, et edaspidi selliseid situatsioone ei tekiks. Kui kokkuleppel kohtuväliselt ei ole ühisvara võimalik jagada, siis olete sunnitud ühisvara jagamise nõude esitama kohtusse.

Selgitan, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguste rikkumise korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Saan aru, et olete sellise panga nõude saamise korral ärritunud, kuid mittevaralise (moraalse) kahju nõuet panga vastu võite küll esitada, kuid kui pank vabatahtlikult kohtuväliselt ei soovi Teile midagi hüvitada, siis selle nõude rahuldamine kohtus on kahjuks ebatõenäoline.

Korteri vabastamine enne üürilepingu lõppemist ei vabasta üüri tasumise kohustusest. Kui teile kuuluvad asjad on ära varastatud, siis peaksite politseisse vastavasisulise avalduse tegema.

Kõiki kinkelepingust taganemise võimalusi ei jõua siinkohal välja tuua ning ilmselt pole need ka asjakohased (seonduvad peamiselt ülalpidamisega jms). Olulisim ja ilmselt ka tõenäolisim alus, millele nad taganemisel tugineksid, on väide, et olete näidanud kinkija või tema lähedase suhtes üles jämedat tänamatust. See ei ole lihtsalt ükskõikne suhtumine või suhete jahenemine, vaid peaks väljenduma aktiivses tegevuses ning hoiakutes nende isikute suhtes. Kui te abikaasa vanematele midagi halba ei ole teinud, siis võiks õigustada taganemist teie käitumine oma abikaasa suhtes - olenevalt asjaoludest, mille tõttu teie suhted on halvaks läinud (näiteks teie enda initsiatiiv või ebakohane käitumine), võiks ilmselt teatud juhtudel taganemine isegi õigustatud olla, kuid nagu öeldud, ei ole asi kindlasti nii lihtne, et kui enam läbi ei saa, siis võib kohe taganeda. Tegemist peab olema ikkagi tõsise eksimusega konventsionaalsete tõekspidamiste vastu.

Taganemise protsess näeb välja selline, et tehakse teile notariaalne (näiteks notar ise saadab) avaldus ning palutakse ilmuda notari juurde, et kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusolek saada. Kindlasti ärge sellisele kutsele reageerige! Seejärel peavad taganeda soovijad algatama kohtuvaidluse, kus kohus otsustab, kas taganemine on põhjendatud või mitte. Kuid kordan veelkord, et üldjuhul ei piisa kinkelepingust taganemiseks pelgast väitest, et olete halvasti käitunud. Kuid täpsema seisukoha saab kujundada alles peale taganemisavalduse põhjendustes toodud asjaolude analüüsimist.

Abielu lahutamine või lahutamata jätmine mõjutab kinkelepingust taganemise asjaolusid vähe. Eelkõige näitab see seoseid teie ebakohase käitumisega (kui see peaks nii olema) ning põhjendab seeläbi taganemist, kuid lahutamine ise, eraldiseisvana, taganemist ei õigusta. Kui valisite ühisvara, siis teoreetiliselt kuulub teile pool abikaasa kaasomandist ning abikaasale kuulub poolt teie kaasomandist. Enne ühisvara jagamist ei saa te oma osa ilma abikaasa nõusolekuta müüa (seda nii abielu ajal kui peale selle lõppemist).
Kui näiteks kohus leiab, et taganemine on õigustatud, siis ei ole teil taganemise tagajärel tekkinud kahju hüvitamise nõudmiseks õigust. Samas muid nõudeid seadus ei välista.