Lepinguõigus

Tere!
Ostsin detsembris Tallinna ühistranspordi 10 sõidu piletid. Ei olnud kioskis ühtegi silti ega ka müüja ei vihjanud, et jaanuarist need enam ei kehtiks. Ka piletitel endal pole peal kuskil kehtivusaega.
Jaanuari alguses sõitsin piletitega neid komposteerides, kuid nüüd on kompostrid bussidest-trammidest eemaldatud. Samas pole ei transpordis ega ka peatustes ühtegi silti, et piletid oleksid kaotanud kehtivuse. Suurem osa 10 piletist on mul veel järgi.
Kui transporti ilmuks kontrolör ning sooviks mulle trahvi teha, kas mul on seaduslik alus seda vaidlustada (mul on ostetud sõiduõigus ning pilet, mille kohta pole mingit märget, et see ei kehti... kuid mida ei ole, on komposter)?

Või kas peaksin Transpordiameti käest välja nõudma, et nad mu sõiduõigused välja vahetaksid või tagasi ostaksid (kuigi mulle tundub, et nad ütlevad lihtsalt, et ei saa)?

Kas siis kui kioskid ja teised juriidilised isikud said oma edasimüümata jäänud piletid Transpordiametile tagasi müüdud (ma ei tea, kas said), oleks mul ja igal teisel füüsilisel isikul õigus täpselt samasugust kohtlemist nõuda?

Tere
Soovisin kaubanduskeskusest osta lõikelilli. Müüjal mulle paberit pakkimiseks anda ei olnud. Pakuti väikseid kilekotte. Kas mul on õigus kaubast loobuda, kui kardan et lilled transportimisel külmuvad? Autot mul ei olnud.

Tervist.
Müüsin korteri. Nüüd väidab ostja, et korteril on varjatud puudused. Saime kokkuleppele, et maksan korteri ostjale teatud summa nende puuduste likvideerimisks.
Küsimus: kui kirjutame käsitsi kokkuleppe, et mina olen neile maksnud summa varjatud puuduste likvideerimiseks, kas see käsitsi kirjutatud leping on juriidiliselt kehtiv või peaks selle siiski vormistama notari juures?
Kas ma võin lepingusse sisse kirjutada punkti, et rohkem nad pretensioone ei esita?
Kas peale sellise lepingu allkirjastamist on neil veel õigus kohtusse pöörduda, kui nad leiavad järgmised asjad, mis neile korteri juures ei meeldi? Kuidas oleks õige käituda?

Tere
Äkki te saaksite aidata seoses küsimusega, mis puudutab selliseid e-poode, mis vahendavad müüjate pakkumisi. Ehk:
A - ostja
B - müüja
C - e-pood, kes haldab veebikeskkonda ja vahendab müüjate pakkumisi

Poe tingimustest loen, et müügileping sõlmitakse A ja B vahel, raha tuleb kanda aga C arvele. Äkki saate täpsustada, et kui mina maksan kauba eest C-le, kuidas tema siis ikka müügilepinguga seotud ei ole ja (tingimuste järgi) millegi eest ei vastuta? Ja kuidas saan olla kindel, et C minu raha ikka edasi B-le (müüjale) kannab?

Kuna mul on e-poodidega olnud mitu kurba kogemust, siis tahaksin olla täiesti kindel, et minu ostmine sel korral kurvalt ei lõpeks :)

Ette tänades,

Tere,
telefon käis hoolduses. Sain tagasi, tehti tarkvarauuendus. Nüüd viisin jälle tagasi. Täna sain kätte, öeldi, et vahetati sisu jne ära. Oli hea meel, et korda sai. Kodus avastan, et telefonil pole mitte midagi vahetatud, vaid uus telefon täiesti. Minu kurvastuseks on see toodetud Hiinas, mitte Ungaris, nagu esimene. Mina ei ole kunagi soovinud Hiinas toodetud tehnikat endale. Kas on mul mingit õigust lepingut lõpetada või nõuda toote asendamist? Leping on tähtajaline ja telefon saadud tasuta.

Tere!
Kas tsiviilasjas võivad kohtus tunnistajateks olla ema, isa, lähisugulased, kes võtavad protsessist osa?

Ette tänades vastuse eest

Tere!
Mõni aasta tagasi sain eraisikult laenuks raha (7000 kr). Kirjalikku lepingut ei ole. Olen laenu tagasi maksnud ja selle kohta teinud märkmeid. Laenu andja aga nõuab veel 140 €. Temal on see summa kirjutatud lihtsalt vihiku servale. Mõnitab avalikult ja lubab ära tappa. Olen pöördunud politseisse ja ka juristi poole. Jurist vastab, et kui lepingut ei ole, ei saa kumbki pool midagi tõestada. Politsei vastab, et kuritegu pole veel toimunud. Aga ta nõuab kogu aeg seda raha ja mõnitab avalikult. Mida teha asja lahenemiseks? Kas tõesti lihtsalt maksta, et rahu saada?
Ette tänades

Tere!
Soovin müüa oma korterit ilma maaklerita, seega palun abi broneerimislepingu koostamisel. Nii palju olen infot leidnud, et broneerimisleping ei pea olema notariaalselt tõestatud ning kohustab müüjat hoidma broneerijale korterit kokkulepitud aja jooksul, ega tohi seda kellelegi kolmandale müüa. Samas ei tohi leping sisaldada ostu- ega müügikohustust kummalegi osapoolele ega ostu-müügi hinda. Vastasel juhul muutuvat broneerimisleping vormieeskirja rikkumise tõttu õigustühiseks. Kas olen asjast õigesti aru saanud?
Kas on veel midagi, mida broneerimisleping sisaldada ei või? Eelkõige huvitab märge, et juhul kui ostu-müügi tehing toimub, siis broneerimistasu arvestatakse pärast korteri hinnast maha - kas seda võib kirja panna?
Kas broneerimistasu võib maksta ka sularahas (olles nii ainult ostja ja müüja vaheline tehing) või peab olema rahade liikumine nähtav ja teostatud pangaülekandega?
Üritasin otsida internetist mingit näidist broneerimislepingu kohta, kuid ei leidnud midagi, kas oskate soovitada, kust sellise näidise saaks?
Tänan!

Hiljuti ringles meedias jutt, et alates novembrist 2012 muutub võlaõigusseaduses mingi säte, mille kohaselt nüüdsest peavad hakkama korterit üürile andvad inimesed ise tasuma maakleritasu, kuna nemad reaalselt kasutavad maakleriteenust. Ometigi kui praegu üüriturul ringi vaadata, on absoluutselt kõigis üürikuulutustes tingimus, et maakleritasu tuleb kanda üürilevõtjal. Kas selline muudatus jõustub lähiajal või oli tegu ainult valeinfoga? Või on üürileandjad lihtsalt oskuslikult sellest kohustusest kõrvale hiilinud?

Mu pereliige on jõudnud ummikseisu, kus ta võtab järjest kiirlaene oma teiste laenude tagasimakseteks. Tema nimi figureerib järjepidevalt maksehäirete registris, kuid kiirlaenu firmad annavad siiski jätkuvalt uusi rahasüste.

Kas on võimalik kuidagi piirata maksehäiretega inimese õigusi sõlmida laenulepinguid firmadega või astuda alternatiivseid võimalusi takistamaks firmasid talle laenu andmast?