Lepinguõigus

Sõlmisin üürilepingu tähtajaga kuni 10.06.2013. Üürnik pole täitnud kaks kuud kohustust ja tasunud üüri ja kommunaaltasusid. Kas mul on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada ühepoolselt (vahetada lukk välja ja ise sisse kolida) või on vaja pöörduda kohtu poole?

Kas vastab tõele, et korteri omanik ei tohi käsutada üürniku poolt talle tagatiseks jäetud rahasummat? Et omanik peab tagatisraha üürnikule lepingu lõppedes tagastama, kui üürnikul on kommunaal teenuste eest arveldatud, ega tohi teha tagatisrahast mahaarvestusi, millega üürnik nõus ei ole vaid pöörduma siis näiteks kohtusse, kui omavahelist lepet ei saavutata? Et ei tekiks olukorda, kus lepingu lõppedes selgub, et omanik on tagatiseks jäetud suuremast summast osa ära kulutanud ja hakkab otsima põhjuseid, kuidas üürnikule vähem raha anda ja vaene üürnik, kes on oma rahaga arvestanud, ei tea lõpuks kuhu pöörduda.

Kas vend saab osta õe nimele korterit makstes ise pangale laenumakseid?

Abielu kestel meil oli ostetud uus auto, võtsime liisingusse. Mina olen käendaja, aga nüüd juhtus nii, et me lahutame. Ja laenuvõtja nüüd otsustas, et enam ei taha maksta, et mulle kui käendajale lihtsalt jama kokku keerata, kuigi ta käib ametlikult tööl ja saab ametlikult palka. Kui laenuvõtja on maksevõimeline ja lihtsalt ei taha maksta, kas ta on siis puutumatu või pank esmalt hakkab temalt raha nõudma või kohe pöördub käendaja poole? Ja kui tema ikka ei hakka maksma, mida siis mina, kui käendaja pean tegema, et tõestada, et ta on suuteline maksma?

Kui tähtajalises üürilepingus on kokku lepitud, et seda saab kuuajalise etteteatamisega igal ajal lõpetada, kas selline kokkulepe on seadusega kooskõlas või on see tühine? Kui üks lepingupool soovib lepingu üles öelda sisuliselt ilma põhjuseta, siis kas on võimalus teda siiski sundida lepingu tähtaja lõpuni oma kohustusi täitma?

Andsime korteri tagatiseks poja perele, et nad saaksid osta endale soovitud korteri. Nüüd on meil soov, et meie korter vabastataks tagatiseks olemise seisust. Millest peame alustama, kuhu pöörduma, kui poja pere ei ole sellega nõus, kuid me soovime siiski tagatiseks olemisest loobuda.

Olen liisingu käendaja (sõiduauto kasutusrent). Liisingleping lõppes veebruaris. Kas liisinguvõtja edasistest otsustest peab pank teavitama ka käendajat. Hetkel ma ei tea, kas liisinguvõtja annab auto tagasi, liisib edasi või ostab välja.
Liisinguvõtjaga kontakti ja suhtlemist mul pole. Teatud juhtudel ju lõpeks ka käendusleping. Kas ma peaksin teadma, mis edasi saab - liisinglepingu lisadele laieneb ju ka minu käendusleping.
Kas mulle teatamine on kohustus ja kui on, siis millised on tagajärjed, kui mind ei teavitata?

Otustasime endise elukaaslasega 2 aastat tagasi soetada perre sõiduauto, mille liisingu võttis tema enda nimele. Leppisime kokku, et mina tasun auto sissemaksu, lepingutasu ja esimese liisingmakse. Raha sõiduki sissemaksuks (20% auto maksumusest) ja lepingutasu kandsin mina endise elukaaslase arveldusarvele, märkides maksekorraldusele "auto eest" (lisatud oli ka mark) ja tema selle edasi liisingettevõttele. Esimese liisingumakse kandsin otse liisingettevõtte arveldusarvele. Edasi maksis liisingut järgmised 10 kuud minu endine elukaaslane, mina tasusin samal ajal auto hoolduskulud ja liikluskindlustuse eest. Kui lahku läksime, leppisime kokku, et auto jääb minu käsutusse, maksan kõik hoolduskulud ja liisingumaksed, aga liisinglepingut me ei hakka lisakulude tõttu minu nimele ümber vormistama. Nüüd on sellest möödunud aasta, mina olen selle aja jooksul auto eest tasunud korrektselt kõik liisingumaksed (otse liisingettevõttele), kindlustused ja hoolduskulud. Kuna sain liisingettevõttest soodsa pakkumise, siis soovisin sõiduki liisingu enda nimele ümber vormistada. Kahjuks minu endine elukaaslane keeldub saatmast liisingettevõttele avaldust millega soovib lepingu lõpetamist ja mulle üle andmist. Mingit otsest keeldumise põhjust ega ka nõudmist ta mulle ei ole esitanud. Väidab, et praegune olukord talle sobib ja midagi muuta ta ei taha. Olen talle saatnud selgitava meili, kus kirjutasin lahti kõik nii minu kui tema poolt auto eest tasutud summad ja palusin tal kindlaks tähtajaks esitada enda poolne soov, ettepanek või nõudmine olukorra lahendamiseks. Vastust ei tulnud, olen saatnud veel ühe meeldetuletuse, kuid vastus siiani puudub. Ta lihtsalt ignoreerib mind. Minu soov oleks kas sõiduki liising ümber vormistada enda nimele või saada tagasi minu poolt tasutud summa, mille olen auto eest maksnud. Mida ma saaksin antud olukorras ette võtta?

2008. aastal olin võtnud omale järelmaksuga arvuti ja siis tekkis hiljem tagasi maksmisega raskusi. Sellest on möödas kuskil 5 aastat ja nüüd nõutakse läbi kohtutäituri suurt summat koos viivistega. Meili aadress on neil olemas, et nad oleksid võinud varem sissenõude teha, aga nad pole teinud ja nüüd kui on üle viie aasta möödas siis nõuavad järelmaksu raha tagasi. Kas see on loogiline, et varem ei nõuta ja kui viivised on suured siis hakkatakse sisse nõudma?

Tere
Ostsin O2 kategooria haagise, mida on enne selle minu kätte sattumist 2 korda käest-kätte edasi müüdud ilma, et ostu-müüki oleks Liiklusregistri büroos vormistatud. Kui soovisin nimetatud haagist enda nimele vormistada, keelduti Liiklusregistri büroos seda tegemast, kuna jadas esimesel ostu-müügi lepingul puudus sõiduki registrijärgse omaniku isikukood ja hoolikamal vaatlusel osutus see koopiaks. Kokku on mul siis 3 ostu-müügi lepingut, mis on sõlmitud paari aasta jooksul ja haagise registreerimistunnistus.

Korduvatest üritustest hoolimata ei ole mul õnnestunud haagise registrijärgset omanikku üles leida. Internetiotsingu abiga leidsin ühe sellenimelise isiku, kes elab Soomes (nime järgi peaks eestlasega ikka tegemist olema), leidsin ka tema meiliaadressi, kuid minu meilile ta ei vastanud. Ma ei ole suutnud ka tuvastada, et haagis kuidagi registrijärgse omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud on, sest haagist müüdi avalike kuulutusportaalide kaudu, piltidel oli selle numbrimärk selgelt näha ja selle minupoolsest ostmisest on möödunud juba pea aasta, millise aja jooksul pole keegi peale minu enda asja vastu huvi tundnud. Minu hinnangul peaks see kõik vähemalt mingil määral näitama kauba ausust.

Haagise väärtus ei ole just väga suur (500€) ega tasu seetõttu tõenäoliselt mingisugust kohtusse minemist ära, kuid siiski on soov asjad korda ajada, sest tahan haagist edaspidi maanteeliikluses kasutada.