Lepinguõigus

Seadus otseselt kohtuvälises menetluses tehtud õigusabikulude hüvitamist (ja kulude suuruse määramist) ei reguleeri. See peaks toimuma kokkuleppel vastaspoolega. Kui kokkuleppele ei jõua, on võimalik asi kohtus lahendada.

Müüdav asi peab vastama müügilepingus sätestatud tingimustele. Juhul, kui müüja kinnitas, et müüdav programm ühildub ja töötab Windows süsteemis ilma lisaprogrammideta, kuid see kinnitus ei vasta tõele, siis võib pöörduda müüja poole puuduse kõrvaldamiseks ja juhul, kui puuduse kõrvaldamine ei ole võimalik, siis öelda müügilepingu üles, tagastada programm ja taotleda müügihinna tagastamist.

Viivist saab nõuda rahalise kohustuse täitmata jätmise korral kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kui Te esitate kohtusse hagi võla sissenõudmiseks, siis viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Samas on Riigikohus oma lahendites märkinud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu.

Sisuliselt on tegemist üüri tõstmisega, sest käibemaksu lisamine või lisamata jätmine on lihtsalt viide riigimaksule, mille tasumist lepingupartnerilt vastavalt seadusele nõutakse. Lepingu tasu on see summa, mis käibemaksu ei sisalda. Kui lepingupartner jättis vastavalt seadusele käibemaksu lisamata, siis peaks arve olema selle võrra väiksem. Peaksite nõudma arvete ümber tegemist vastavalt lepingule, kui seda ei tehta, siis tasuma üürimakseid vastavalt lepingule, mitte arvele. Kohustust ei tekita mitte arve, vaid kokkulepe, mille alusel see arve on väljastatud - kui arve ei vasta kokkuleppele, siis tuleks lähtuda kokkuleppest.
Mina ei näe suurt vahet, et mis oleks teisiti kui tagatisraha on füüsiliselt kuidagi eraldatud või mis siis juhtuks, kui seda ei ole tehtud. Oluline on see, et saaksite tagatisraha tagasimaksmisel seaduses ettenähtud intressi.

Teie poolt esitatud küsimusele täpsem vastamine eeldab põhjalikumat portaali „OSTA.ee“ kasutustingimuste selgitamist.

Üldreeglina toimivad kasutustingimused lepinguna. Teie poolt antud info viitab komisjonilepingulaadsele suhtele. VÕS § 692 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme. Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu).

Komisjonitasu maksmist reguleerivad VÕS § 701 lõiked 1 ja 2. Üldiselt tulenevad komisjonitasu suurus ja maksmise tingimused lepingust. Seega tuleb tasumäär ka antud juhul lepingutingimustest. Kui need tingimused lepingus puuduvad või on ebaselged, kuulub maksmisele mõistlik tasu. Seaduse kohaselt tuleb komisjoni tasu maksta, kui kolmas isik (nt ostja) on oma kohustuse täitnud. Komisjonär võib nõuda komisjonitasu ka juhul, kui leping jäi täitmata komitendist tuleneva asjaolu tõttu.

Allakirjutanud pole lepingutingimusi näinud, kuid arvan, et tõenäoliselt pole lepingu täitmise seisukohalt tähtsust sellel, kas olite ise müüdava asja vahendaja või mitte. Asja panite müüki ikkagi Teie ise ning seega kannate vastutust selles osas, kas asja tegelikkuses müüa on võimalik. Müügitehingu ärajäämine põhjusel, et asja tegelik omanik polnud sellega nõus, pole tõenäoliselt lepingu tähenduses selliseks teist mitteolenevaks asjaoluks, mis võimaldaks komisjonitasu jätta maksmata.

Oluline on muidugi ka täpsustada portaali kasutajatingimusi, kas tingimused annavad erisuse antud olukorras käitumiseks.

Seadus ütleb, et üürilepingu võib erakorraliselt üles öelda, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei saa kõiki asjaolusid arvestades eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Lepingu täitmiseks vajaliku raha puudumist võiks pidada selliseks asjaoluks, mis õigustab lepingut ennetähtaegselt lõpetama. Lepingu erakorralisest ülesütlemisest ei ole vaja ette teatada.

Teil on õigus nõuda kahju tekitajalt kahju hüvitamist. Kindlasti fikseerige faktiline olukord ja võimalusel ehitusspetsialisti abiga ning selgitage välja ka kahju suurus, et siis vastav nõue koos tõendusmaterjaliga esitada.

1. Arusaamatuks jääb, mida mõeldakse mõiste "turvaline viis" all laenu andmiseks. Kui siin mõeldakse 100%-i tagatist, et laenulepingut täidetakse ja laen tagasi makstakse, siis laenulepingust üksi ei piisa, vaid tuleb sõlmida laenu tagamiseks näiteks käendusleping või hüpoteegiseadmise leping vms. Ka tagatiste andmise korral ei ole 100% laenu tagastamine tagatud.
2. Kirjalik leping jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt ja selle alusel saab nõuda lepingu täitmist. Tähtsust ei oma kas laen on väljastatud sularahas või ülekandega. Vaidluste vältimiseks tuleb raha üleandmise kohta sularahas kindlasti võtta laenu saajalt allkirjastatud kinnitus sularaha kättesaamise kohta konkreetses summas.
3. Kui laenu tagasi ei maksta, siis on võimalik esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus, kui nõutav summa on kuni 6400 eurot või siis hagiavaldus. Seda juhul, kui laenu ei taga hüpoteek. Kui laenu tagab hüpoteek, siis on võimalik kohustuse rikkumise korral pöörduda otse, ilma kohtule nõuet esitamata, kohtutäituri poole koormatud kinnistu võõrandamiseks.
4. Jõustunud kohtulahendi alusel on võimalik alustada täitemenetlust võla sundkorras sissenõudmiseks ja selleks tuleb esitada avaldus kohtutäiturile, kes arestib võlgniku vara ja müüb need täitemenetluse käigus võlgade katteks. Varaks võib olla nii kinnisvara kui ka vallasvara (nt. sõidukid). Juhul, kui isikul vara puudub, millele sissenõuet pöörata, siis on tegemist keerulisema olukorraga.
5. Laenulepingusse pelgalt sissekirjutamine, et laenuandja vastutab kogu oma varaga, on deklaratiivne sõnastus, mis ei taga midagi. Vajalik on eraldi laenu tagava lepingu sõlmimine - kolmanda isiku käendus (võib olla lihtkirjalik leping) või hüpoteek kinnisvarale (notariaalne tehing) jne.
6. Jah, eraisik võib anda laenu lihtkirjaliku lepingu alusel.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 292 kohaselt peab üürnik kandma üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulusid) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Eeltoodust saab järeldada, et kõrvalkulude suurenemise võimalus tuleb lepingus selle sõlmimisel eraldi kokku leppida. Osundatud üüriepingut nägemata on raske Teile täpsemat vastust antud küsimuses anda. Ka VÕS § 299 lg 4 peab võimalikuks ühepoolselt muuta üürilepingu tingimusi (nt kõrvalkulude kohta), juhul kui see on lepingus kokku lepitud.

Seadus ütleb, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürilepingu järgi võetakse üüri suuruse arvestamisel aluseks kalendrikuu, siis võiks asuda seisukohale, et selle perioodi osalise kasutamise korral lahutatakse tasu kasutamata aja eest kogusummast maha.