Lepinguõigus

Kas selline asi on õige ja tohib ja seaduspärane, et liisingufirma, kellele ollakse võlgu, annab oma võla inkassofirmale aga samas saadab iga kuu arveid ja arvele on veel juurde lisatud rida, kus on summa ja kirjas Inkassofirma teenustasu (ehk hetkel rääkides on Inkasso ... teenustasu selle rea nimeks ja summa)?

Tere, meie ettevõttelt telliti rõdupiire. Tellijaks oli OÜ A, kes selle omakorda müüs OÜ-le B. OÜ B esitas A-le reklamatsiooni, et piirdel on tulnud nähtavale roostenired ehk halvasti värvitud.
Kas A-l on õigus arvet meile mitte tasuda, kuna neile on esitatud reklamatsioon?
Enne valmistamist oli A esindajatega ka piirde tsinkimisest juttu, mis oleks taganud roostekindluse. Aga kuna majal olevad vanad piirded ei ole tsingitud siis telliti ka see piire ilma.
Juhul kui A oleks pidanud arve tasuma õigeaegselt, siis kas meil on õigus nõuda ka viivist, kuna arve tasumise tähtaeg on ületatud juba 40 päeva.

Tegin tellimuse tuntud veebipoes väga soodsa hinnaga kaubale. Ütleme, et kauba hind oli koos käitlustasudega 10 eurot. Tegin tellimuse eraisikuna ja tasusin kauba eest ettemaksu koheselt pangalingi kaudu. Eeldatavaks tarneajaks oli tellimusel 6.sept.
Järgmisena sain teate, et tellimuse tarneaeg on muutunud ning uus tarneaeg on 24.sept.
Nüüd tuli uus e-mail online poe klienditoelt. Sõnum e-mailis oli, et tarnija oli eksinud hinna sisestamisel nende online süsteemi ning antud tellimuses oleva toote hind oli vale, tegelik toote hind on ligi 30 eurot+km kõrgem. Mind pandi valiku ette, et kas soovin toodet uue hinnaga või tellimus tühistatakse ja raha kantakse tagasi?

Sooviksin teada millised on minu õigused antud situatsioonis? Kas mul on üldse mingit seaduslikku õigust nõuda selle tellimuse täitmist algse madalama hinnaga?

Millistel tingimustel toimub üürilepingu edasiandmine? Kas üürilepingu edasiandmise taotlemiseks on vajalik sarnaselt üürilepingu lõpetamisele kirjalik avaldus?
Üürileandja avaldas nõusolekut poolte kokkuleppel üürilepingu edasiandmiseks kuid täpsustavat infot ei anna (ei vasta e-mailile, telefonikõnedele). Peaksime välja kolima juba järgmise kuu alguses, kuid usus, et lepingu edasiandmine toimub, ei teatanud me kirjalikult kaks kuud ette. Sellest ka mure?

Samuti maksime üürilepingut sõlmides tagatisraha ja ühe kuu üüri. Kas selle tagasisaamisele on meil õigus pärast üleandmislepingu sõlmimist täies mahus?

Sõlmisin ühe eesti pangaga juulis 2008 rendilepingu sõiduauto rentimiseks, tähtajaga 1 aasta. Rendimaksed said kõik tasutud. Peale rendiperioodi lõppu olin pangaga e-maili teel kontaktis, kus soovisin rendilepingut pikendada. Pank soovis saada kontoväljavõtet ja muid andmeid uue lepingu sõlmimiseks, mille ma ka saatsin.
Peale seda jäin pangalt vastust ootama - et kas nad on nõus lepingut pikendama ja mida selleks teha. Panga poolt minu soovile ei vastatud, ehk siis peale seda kui ma olin e-maili teel uue lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid ja avaldused esitanud, peale seda nendepoolne suhtlus katkes. Pank ei teavitanud mind, kas nad on nõus lepingut pikendama või mitte, seega nad ei koostanud uut lepingut. Samuti ei teavitanud pank mind sellest, kuhu ma peaksin lepingualuse objekti (auto) tagastama. Seega jäi auto minu valdusesse. Lõpuks võttis pank minuga ühendust alles 2011. aasta lõpus ja teavitas mind, et ei soovi minuga lepingut pikendada ja palus auto kas välja osta või tagastada.
Tagastasin auto 22.11.2011. Alates tagastamise päevast -22.11.2011 -pole pank minguga sellel teemal rohkem ühendust võtnud ega teavitanud toimuvast. 03.09.2013 saatis pank mulle nõudekirja kus seisab: "Arvestades, et pooled ei leppinud lepingus kokku sanktsioone sõiduki tagastamiskohustuse rikkumise eest, siis lähtub Pank käesoleva nõude esitamisel võlaõigusseaduse regulatsioonist. Vastavalt VÕS §-le 335 kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri...jne" Juhin tähelepanu, et Panga kirjas mainitakse üürilepingut, kuigi tegemist oli rendilepinguga. Pean ebaõiglaseks Panga poolt esitatud nõuet, sest nad ei vastanud minu kirjadele - kus ma soovisin lepingut pikendada. Pank ei vastanud ei eitavalt ega ka jaatavalt - nad ei vastanud üldse midagi!
Pank ei teavitanud mind kuhu ma peaksin auto tagastama.
Pank viitab VÕS paragr. 335-le, mis reguleerib ÜÜRITUD eseme tagastamist - kuigi tegu oli RENDI lepinguga ... kuigi seal ei ole vist väga suurt põhimõttelist erinevust?
VÕS paragr. 336 ütleb et:
" (1) Üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.
(2) Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. "
Pank ei teavitanud mind ei siis ega hiljem mingitest üüritud asja tagastamisel leitud puudustest. Soovin saavutada Panga nõude nendepoolset tühistamist. Kuna nendepoolne huvipuudus ja suhtluse venimine, või lausa vältimine, tõi kaasa olukorra, kus lepingualuse eseme edasine saatus jäi minu jaoks arusaamatuks, siis ma ei ole nõus tagantjärgi nõutavate rendimaksetega. Kuna leping lõppes 2009 aastal, siis pean kummaliseks ja arusaamatuks pangapoolset nõude esitamist alles 4 aastat hiljem. VÕS paragr. 338 järgi on üürileandjal asja halvendamise eest hüvitamise nõude aegumistähtaeg 6 kuud. Pangal pole minu vastu muid pretensioone, välja arvatud eseme mittetagastamine õigel ajal, siis võiks ju ka mittetagastamist lugeda lepingualuse asja HALVENDAMISEKS - ehk siis asja väärtuse langemiseks? Seega kas võiks VÕS paragr. 338 järgi lugeda nõude aegumistähtajaks 6 kuud ? VÕS paragr. 338 ütleb:
(1) Üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud.
Kõik pangaga vahetatud e-mailid on mul säilinud.
Mida Teie sellest loost arvate? Suured tänud!!
PS.(loomulikult tunnistan ka endapoolseid vigu antud juhtumis).

Võtsin mehega abielu ajal eluasemelaenu. Tema oli kaastaotleja. Kolisin korterist välja 2a. tagasi olles veel abielus. Maksin meie ühise laenu eest igakuiseid kuumakseid ainult mina. Tegin seda veel ka 1,5 aastat peale välja kolimist. Tänaseks oleme lahutatud ja lõpetasin ka laenumaksete tasumise, kuna mina seal korteris ei ela enam.
Küsimus selline, et kas saan mehelt tagasi nõuda kohtu kaudu pooled laenumaksed selle aja eest kui mina seal korteris enam ei elanud, aga tasusin ikka. Eluasemelaen on kahepeale, seega peaks ju kohustused laenu tasumise osas olema võrdsed.

Tere!
Kas VÕS järgi on õige, et kinnistu, mis on koormatud rendilepinguga, müüakse maha, jääb rendileping kehtima uue omanikuga?

Lugupidamisega

Tere!
Maksekäsu kiirmenetluses on avaldajal kohustus koheselt teavitada kohut, kui võlgnik on võlgnevuse tasunud. Milliseid sanktsioone saab kohaldada, kui avaldaja seda kohustust ei täida, st ei teavita, et võlgnevus on tasutud?
Kes tasub kohtukulud, kui maksekäsu ettepanekut ei ole võlgnikule kätte toimetatud ning võlgnik on enne ettepaneku tegemist võlgnevuse tasunud?

Ostsin tehnikapoest arvuti, mis lõpetas peale u 3 nädalast kasutamist töötamise tehase poolt paigaldatud vigase kõvaketta tõttu (see tuvastati garantiiremondis). Kõvaketas on nii vigane, et sellelt ei saa kõvaketast avamata andmeid kätte. Garantiitingimustes on kirjas, et garantii ei kehti andmetele. Selle lause alusel väidab pood ja garantiiremonti teostav firma, et nemad ei pea tagama kliendile andmete taastamise võimalust. Ehk vigast kõvaketast ei tohi andmete kätte saamiseks avada, kui soovin, et see vahetatakse garantii korras uue töötava vastu (seda tingimust, et kõvaketast ei tohi avada, ei ole mitte kusagil garantiitingimustes kirjas ja seda ei saanud ma enne arvuti ostmist ka kuidagi teada). Lisaks tähendab garantiiremont seda, et vigane kõvaketas koos minu andmetega võetakse ära ja seda ei ole võimalik enam tagasi saada (isegi mitte tagasi osta).
Kuna andmed sellel kõvakettal on konfidentsiaalsed, siis ei saa ma mitte mingil tingimusel katkist kõvaketast ilma sellelt andmeid kustutamata kellelegi anda. Seega mul ei olegi mitte mingil tingimusel võimalik seda katkist uut arvutit garantii korras parandada.
Kas mul on õigus nõuda andmete tõttu kõvaketta endale ostmist ja arvuti garantii korras parandamist? Või kas mul on õigust nõuda kõvaketta avamise võimalust sellelt andmete kätte saamiseks ja nende kustutamiseks ning peale seda nõuda garantiiremonti (kui tagastan vana ketta)? Kas selline garantiitingimus on tõesti seadustega kooskõlas, et pean selles olukorras valima, kas soovin oma andmeid või soovin töötavat arvutit? Mulle tundub, et selline garantiitingimus on vastuolus isiklike andmete kaitsega, sest kõik sellised kõvakettad on teatavasti parandatavad.
Tänan abi eest!

Jäin võlgu lepingu eest, milles oli punkt õigusest võimalik võlg Krediidiinfosse panna. Kahjuks just selline juhtum tekkis ja võlg anti inkassofirmale. Sain võla ära makstud, kuid inkassofirma nõudekulu on senini tasumata. Seoses sellega paar küsimust:
1. kas inkassofirmal on minult üldse õigus midagi lisaks nõuda, kui mingit nõudeõiguse ülemineku dokumenti mina allkirjastanud pole,
2. kas inkassofirmal on õigus minu võlgnevust nõudekulu osas maksehäirete registris hoida, kui lepingujärgne võlg on tasutud?
3. mis seadused üldse reguleerivad võlgnike nimekirjade
avaldamist ja registrite pidamist?
Tänud juba ette