Lepinguõigus

Tere
Soetasime 2006. aastal kinnistu koos majaga. Lisaks on kinnistul samal ajal püstitatud saun (viimasest hindamisaktist nähtub ta u 30 m2 abihoonena). Selline palksaun tõstaks kinnistu väärtust, kahjuks ei ole sellel väikeehitisel ehitisregistri numbrit, kuigi toona kehtinud ehitusseaduse järgi pidanuks KOV selle ehitise ehitisregistris arvele võtma. Tehes järelpärimise KOV ehitusspetsialistile vastava lao väljastamiseks väideti, et sellist luba ei eksisteeri. Kas minul heauskse ostjana on õigus selle väikeehitise registrisse kandmist nõuda eelmiselt omanikult või on selle eest vastutav KOV?
Tervitades

Elukaaslasega juhtus üliraske õnnetus ja ta on hetkel liikumisvõimetuna haiglas. Ees seisab puude taotlemine, pensioniametis asjaajamised. Kas mina, tema elukaaslane, saan teha tema eest toiminguid ja kuidas? Kas vajan volitust, millist (elukaaslane ei saa hetkel allkirja anda!)?

Maksin ühele telefonifirmale takkajärgi kuutasud ära, aga nemad hakkasid nõudma mingit lisamenetluse tasu, umbes 150 eurot. Vaidlesin nendega, kuna nad selle raha eest ei olnud midagi teinud. Pärast mõningast meilivahetust andsid nad asja inkassosse. Mind huvitab, kuivõrd tõsine see asi on, kas inkassofirma tõesti saab mingi 150 euro pärast minu vastu kohtusse minna või nad ainult ähvardavad? Ise nad muidugi panevad summat juurde, nõudekulud jms. Aga kui suure võlaga kohtuasju algatatakse?

Tere!
Selle aasta juunikuus sõlmisin ühe suurima kütusemüüjaga krediitkaardi lepingu kütuse ostmiseks. Leping ettevõtte nimel. Kuu alguses sain ka esimese arve, mis mind ebameeldivalt üllatas.
Arve esitaja on lisanud arvele kunagi 2007. aastal tekkinud võlgnevuse, mille sissenõudmiseks ei ole viimane teinud mitte midagi.
Kas minul on õigus 2013.a. viidates nõude laekumisele loobuda kohustuse täitmisest?

Tere,

kas on olemas mingi seadus, millest lähtudes inkassofirmad oma nõudekulu arvutavad või vaadatakse seda nö "õunte pealt". Jäin ühe lepingu eest võlgu, kuid maksin raha ära, kuid nüüd soovib inkassofirma, kuhu vahepeal asi jõudis, pea sama suurt summat veel endale.

Vanemad andsid rendile 15 ha põllumaad, mis oli suhteliselt võsastunud. Rendilepingu sõlmimise käigus lepiti rentnikuga suuliselt kokku, et mahavõetava võsa, mille hulgas oli ka juba päris korralikke puid, saavad vanemad endale. Lepingus endas võsa mahavõtmist jms nimetatud ei ole ja leping käsitleb vaid põllumaa rendile andmist. Rentnik võttis võsa rendileandjatele teatamata maha ning ladustas põllu veerele, millest vanemad tegid ka fotod. Nüüdseks on rentnik nimetatud puidu realiseerinud. Minu küsimus on, kas rentnik käitus õigesti ning kas minu vanematel on õigust nõuda selle materjali eest hüvitist? Kui jah, siis kuidas seda peaks lahendama? Missugused on minu vanemate õigused? Jääb mulje, et rentnikul oli algusest peale plaanis vanainimesi petta.

Kas pangal on õigus hoida enda käes liisingulõpetamise dokumente seni, kuni on tasutud teised võlad pangale, viidates VÕS paragrahv 110? Liisingu lõpetamisearved on tasutud, (tasus lepingu käendaja ja auto vormistatakse käendajale), kuid klient on pangale võlgu veel krediitkaardi eest. Nüüd pank ei väljasta liisingulõpetamise akti, kuigi tegemist on täiesti erinevate lepingutega.

Tere.
Käisin eelmise suvel elisas omale kõnepaketti(mida nägin internetis reklaamina) valimas ja lepingut vormistamas. Siis anti üks leht, kus olid kirjas kõik paketid. Sai küsitud iga paketi kohta küsimusi. Lõpuks soovisin paketti millel on tasuta 1000 minutit ja soovin just seda, seda rõhutasin ka teenindajale, et mulle oleks see parim. Kõik oli korrektne. Huvi pärast paar päeva hiljem vaatasin internetist ja sama pakett oli muudetud 100 minutiliseks ja oli vist päev hiljem kui nad üldse kaotasid ära selle. Mina ei tundnud muret sellepärast, sest mul oli leping enne seda tehtud ja polnud vastavat teadet ka tulnud, et paketti muudetakse. Kuu aega oli möödas ja tuli arve, nähes arvet, siis arvasin, et näen valesti. See 1000 minutit ei olnud tasuta. Loomulikult võtsin kohe elisaga ühendust ja nõudsin neilt asjade ülevaatamist. Alguses ei vastanud nad kohe, vaid peale mitme korra nendega ühenduse võtmist. Maksin siis ära vahepeal selle summa, mille oleks pidanud maksma ja keeldusin maksmast 1000 minutit. Kui sain ühendust lõpuks nendega, siis jäi mulje, et mingisugune eksitus nende poolt, aga jutt muutus hiljem ja klienditeenindus muutus väga vaenulikuks. Hakkas siis pihta vaidlus, mis siiani kestab. Nemad väidavad, et me pole sellist paketti tellinud (tegelikult oli paketti lihtsalt muudetud ja seda oli näha alguses internetis ja hiljem polnud sellest enam jälgegi, nemad seda ei tunnistanud). Peale selle, kirjutas teenindaja mu kontaktandmed valesti lepingusse ja seda tegi ka pärast uuendamist 3 korda. Lõpuks hakkasid saatma üldse nõudeid minu perekonnanimega inimeste aadressidele. Vaidlus ei jõudnud mitte kuskile välja ja saatsid otse inkassosse, kes hakkasid nõudma hiigel summasid.
Minu küsimus, mis teha? Kas on mõtet kohtusse anda elisat ja süüdistada neid kliendi petmises ja eksitamises?

Kas maakleril on õigus üürilepingu pikendamisel tasu küsida, kui leping on sõlmitud korteri omanikuga?

Tere, selline lugu siis, et jäin kunagi kiirlaenufirmale võlgu ja nad hakkasid küsima utoopilisi summasid, mida keeldusin maksmast. Asi jõudis välja kohtuni, nimelt maksekäsuni, millele esitasin vastuväite ja kohus otsustas, et minu vastu suunatud hagi võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta menetlusse võtmata. Küsimus ongi siis selles, et mis nüüd edasi saab. Kas ma pean midagi maksma või mitte. Kiirlaenufirma saatis mulle uue kirja, milles nõuab ikkagi mingit tasu, kuigi kohus otsustas, et võlgnevus tuleb jätta menetlusse võtmata.

lugupidamisega