Lepinguõigus

Kevadel soovisin osaleda libedasõidu koolituses. Jäi suuline kokkulepe (allkirju ma kuhugi ei lisanud), et osalen kindlal kuupäeval koolitusel. Raha mult selle eest ei võetud.
Paraku suutsin vahepeal koolitusaja ära unustada ja see tuletati mulle alles meelde paar päeva pärast koolitust, kui hakati nõudma raha, mis on siis 30€. Ma keeldusin sellest. Selle peale öeldi, et nemad kannatasid selle alusel kahju ja kui mina ära ei maksa, antakse nõue üle inkassole.
Eile, so 16.10.2013, laekus minu meili postkasti võlanõue Julianus Inkassolt, kes siis esindab Koolituskeskust. Nõude suurus 72€.
Küsimus selline: Kas ma olen kohustatud seda üleüldse maksma või mitte? Otseselt pole ma teenust saanud, allkirju ma kuhugi andnud ei ole jne.
Küsisin ka dokumentaalseid tõestuseid, mis tõendaksid, et nemad kannatasid otsest kahju, kuid seda mulle ei antud.
Lugupidamisega

Rentisin traktorit, sain rendilepingu, kus oli kirjas renditasu ja transpordikulu 65km eest, sest firma on 32,5km kaugusel ja selge, et tuleb tasuda ka tagasisõit. Nüüd esitati aga arve, kus transpordikulu nõutakse 130km eest, sest treiler ei jäänud mitte minu juurde, vaid sõitis tühjalt tagasi ja järgmisel päeval tuli rendimasina järele. Aga kuna seda pole rendilepingus selgelt kirjas, et maksta tuleb kaks korda edasi-tagasi sõit, ka suusõnaliselt mind sellest ei teavitatud, siis ma pole nõus seda maksma. On mul õigus?

Tere! Kolisime mais uude üürikorterisse kuid mitmete ebameeldivuste tõttu omanikuga, otsustasime ennetähtagselt üürilepingu lõpetada (lepingust tuli kohustus 2 kuud sellest ette teatada, mida oleme ka teinud), leping lõpeb 12. novembril.
Meil on üürilepingusse sisse kirjutatud, et üürileandja kohustub muutma Elioni lepingu internetikiirust limiidile 100mbit, see oli üks tingimus, mille seadsime enne lepingu sõlmimist. Helistasin täna Elioni ning sain kinnitust, et meie korteris oleva interneti kiirus on vaid 50 mbit ning omanik pole seda kunagi muutnud. Millised on minu õigused sellisel juhul kui omanik ei ole enda lepingust tulenevaid kohustusi täitnud?

Suured tänud ette!

Tere!
Ma olen laenule käendaja ning põhivõlgnik ei ole laenu maksnud ja asi on antud nüüd kohtutäiturile. Kohtutäitur nõuab kogu võlga minult kui käendajalt (solidaarne). Kas on selline asi võimalik kuidagi, et kui ma maksan nüüd kogu selle summa korraga täismahus kohtutäiturile ära, kas siis on mul võimalik selle sama summa suuruselt nõue esitada läbi kohtutäituri praegusele põhivõlgnikule, sest ise võlgu kellelegi olla ei taha ja teeks parem nii siis, et kohtutäitur nõuaks põhivõlgnikult seda raha kasvõi terve tema elu jooksult temalt minu kasuks?


Lugupidamisega,

Pool aastat üürisime maja. Maksime üüri 100 eurot kuus. Puudus üürileping. Aprillis pidime välja kolima. Nüüd pool aastat hiljem nõuab üürileandja müstilisi summasid, väidetavalt lõhutud asjade eest, mis on vale. Ähvardab, et pöördub prokuröri poole. On tal üldse õigust midagi teha kui üürilepingut ei olnud sõlmitud? Ja kuidas peaksin mina edasi käituma?

Mis momendist tekib kommunaalkulude tasumise kohustus kui maksetähtaega pole kokku lepitud?
Kas vastavalt VÕS § 82'1 lg 1-le, 30 päeva möödumisel eelneva kuu lõpust (hüve saamisest)? Või vastavalt § 82 lg 5-le, koheselt?
Kas korteriühistu juhatus võib märkida makseteatisele/arvele tasumise tähtaja oma suva järgi kui põhikiri või üldkoosolekute otsused seda ei reguleeri?

Tere! Aastal 2009 võtsin eraisiku käendusel pangalt laenu. Üle kahe aasta tagasi arestiti minu pangakonto kohtutäituri poolt teise, vahepeal tekkinud võla mittemaksmise pärast. Pangalaenu tasusin aga 100% korrektselt igakuiselt edasi, mis aga kanti pangale üle minu käendaja kontolt, kuna enda kontolt seda enam teha ei saanud. Selgituses loomulikult sai kõik vajalik, minu nimi, laenulepingu nr. jne. Asja kooskõlastasin suulisel kokkuleppel isiklikult laenuhalduriga ja siis selles mingit probleemi ei nähtud. Nüüd aga minu suureks üllatuseks sain (teiselt) kohtutäiturilt menetlusteate, et kuna mina ei ole isiklikult täitnud oma laenukohustust, siis on asi antud üle täiturile (millele lisandus täituritasu 700€). Pangalt aru pärides vastati, et nemad sooviksid, et laenu tasuks siiski laenuvõtja, mitte käendaja ega keegi kolmas isik.
Küsimus oleks, et kas panga selline käitumine on õigustatud? Kuna minu ainus sissetulek on töövõimetuspension, siis ei ole mul ilmselt võimalik saada ka juriidilist abi. Kuidas peaksin edasi tegutsema?
Ette tänades!

Kinkisin korteri tütrele 2008.a. augustis. Ta elab selles korteris. Praegu kaalun enda kui füüsilise isiku kohta pankrotiavalduse esitamist. Kas Pankrotiseaduse § 111 lg 1 p 2 nimetatud viieaastane tähtaeg on möödunud ja kinkelepingut ei ole võimalik kehtetuks tunnistada?

Tere,
kui laen tagatakse hüpoteegiga, siis kas notariaalselt tõestamata laenuleping on notariaalakti osa, kuna laenulepingule on notariaalaktis viidatud ning see on notariaalaktiga seotud (TÕS § 9 lg 2)?

Tere Lp. Taivo Saks
Minu majas on allüürnik, kes tunnistati teovõimetuks. Nüüd sattus ta raskemas seisus haiglasse, sotsiaalosakond, kui tema riiklik eestkostja, ei taha üüri tasuda.
Samas 04.10. oli tema eestkoste muudatus, ühe linna alt teise linna alla, kuna sissekirjutus on selles teises linnas. Üürnikul on kehtiv üürileping ja sissekirjutus.
Järgmisel kuul on tal seoses haigusega kohus, ja arvatakse, et ta määratakse sundravile.
Millised on minu õigused ja kohustused? Millised siis, kui ta pikemaks ajaks haiglasse jääb?