Lepinguõigus

Ilma lepinguga tutvumata ei ole kahjuks võimalik vastust anda, kuid üldjuhul kehtib lepingulistes suhetes lepinguvabaduse põhimõte, s.t et pooled võivad lepinguga mistahes tingimustes kokku leppida. Kui soovite, et praegu lepingutasuna kajastatud summa oleks kajastatud maakleritasuna ja teine pool sellega nõustub, siis saate lepingusse vastava muudatuse sisse viia.

Liitumisega seotud teenuseid ja teisi võrguühenduse loomise või muutmisega seotud toiminguid saab tellida ainult kinnistu omanik või tema poolt volitatud isik, mis on otseselt välja ka toodud EE koduleheküljel kataloogi Küsimused ja vastused: Leping all https://www.energia.ee/et/kkk?faqSearch= leping#faq-portlet.
Kuna Teie ei ole seda lepingut EE-ga sõlminud, siis sellest lepingust ei teki Teile õigusi ega kohustusi. Kinnistu võõrandamist see leping iseenesest ei takista.
Küsimusest jääb selgusetuks see, et kuivõrd EE keeldub Teiega lepingu sõlmimisest selle lepingu tõttu või mitte, sest kui EE ei keeldu Teiega lepingu sõlmimisest ja teenuse osutamisest Teile, siis saate teenust osta ja olemasolev leping ei tohiks teid nö segada. Kuigi jah, aktsepteerida ei saa toiminguid ilma omaniku nõusolekuta ehk ka lepingu olemasolu, mis on sõlmitud ilma omaniku nõusolekuta. Kui EE aga keeldub lepingu sõlmimisest ja teenuse osutamisest, siis tuleb esitada kaebus EE-le ja kui EE ei soovi asja lahendada, siis pöörduda Tarbijakaitseameti poole.
Nagu eespool öeldud, siis EE sõlmib lepingud ikka omanikuga ja erandjuhuks on olukord, kus kinnistu omanik on andnud nõusoleku (nt. üürilepinguga vms. kasutuslepinguga) kasutajal leping sõlmida.
Seega pöörduge ametliku kirjaliku pöördumisega/kaebusega uuesti EE poole ja paluge selgitust ning nende ettepanekuid asja mõistlikuks lahendamiseks. Juhul, kui EE keeldub Teiega lepingu sõlmimisest ja Teile teenuse osutamisest kinnistu omanikuna, siis pöörduge Tarbijakaitseameti poole.
Küsimusest ei selgu ka see, et kuivõrd kolmas isik asja kasutab. Kui kinnistu koos selle oluliste ehitistega on Teie valduses, siis peaks olema hoopis lepingu sõlmija huvitatud EE-ga lepingu lõpetamisest, sest vastasel juhul tulevad kõik arved temale.

Rahalise kohustuse täitmiseks makstav raha peab olema tasumise ajal kehtiv riigis, mille vääringus makse tehakse. Leping tuleb sõlmida ikka selgete tingimustega ja kui kehtivaks vääringuks, milles rahalist kohustust täidetakse, on euro (eesti kroon enam ei kehti ja Rootsi kroonis tõenäoliselt samuti makseid ei tehta, kui Eesti äriühingud teevad omavahel tehinguid), siis tuleb seda lepingus ka selliselt kajastada, et maksed tehakse eurodes. Samuti tuleks kõik muud olulised lepingu tingimused omavahel läbi rääkida ja kajastada lepingus poolte vahel kooskõlastatud tekst.
Juhul, kui üürileandja ei nõustu ilmseid ebatäpsusi parandama ja muutma, siis on tal tõenäoliselt soov vaidluse korral tugineda sellele, et summas 5000 leppisite küll kokku ja see summa on tegelikult eurodes, kuid "ekslikult ja vanast harjumusest" on kroonid sisse jäänud. Seega, tegemist on otsese võimaliku vaidluse allikaga. Soovitan lepingu tingimused (sh. summad ja maksmise vääring ning üüritasu jne) sätestada selliselt, et need oleksid selged ja üheti mõistetavad, et vältida vaidlusi tulevikus ning kui Te tingimustega ei nõustu, siis kindlasti lepingut mitte allkirjastada.

Juhul, kui Teie ja MTÜ vahel on sõlmitud müügileping, millest tulenev rahaline kohustus on sissenõutavaks muutunud, kuid mida MTÜ nõuetekohaselt ja vabatahtlikult ei täida, siis on Teil õigus esitada MTÜ vastu hagi kohtusse müügilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõudes. Selleks peate vormistama hagiavalduse seaduses sätestatud korras ja esitama kohtule vajalikud tõendid müügilepingu oluliste tingimuste (sh. rahalise kohustuse suuruse) tõendamiseks. Hagi esitamisel tuleb tasuda seaduses sätestatud riigilõiv.

Võite maaklerilt küsida, kuid ta võib ka mis iganes põhjusel keelduda. Sellisel juhul saaksite vajaliku dokumendi temalt kohtu kaudu välja nõuda.

Taganemine on põhjendatud eelkõige juhul, kui auto puudused on auto vanust ja üldist seisukorda hinnates keskmisest tõsisemad. Ei saa eeldada, et kasutatud auto seisukord on nagu uuel, kuid see peaks olema tehniliselt normaalses seisukorras. Seda juhul, kui nii on välja reklaamitud. Kuna kindlaid hindamiskriteeriume ei ole, võiks lähtuda näiteks auto tehnilisest ülevaatusest. Kindlasti on vaieldav see, kas avastatud puudused annavad aluse müügilepingust taganemiseks või pigem oleks põhjendatud hinna alandamine või puuduste kõrvaldamine. Nagu öeldud, sõltuvad konkreetsemad nõuded auto vanusest jm asjaoludest. Pretensioon tuleks kindlasti esitada taasesitamist võimaldavas vormis ehk e-kiri või tavapost, kuid seejuures tuleks saada kinnitus, et kiri ka kätte saadakse. Pretensiooni sisuks ei peaks olema mitte viited seaduse paragrahvidele vaid probleem, mida pretensiooniga ette heidetakse ja lahendada soovitakse.

Tarbijakrediidilepingu korral kohaldub ebapiisavate maksete korral VÕS § 415 lg 2 põhimõtted, mille kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse:
1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks;
2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks;
3) kolmandas järjekorras intressi katteks;
4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
Eeltoodust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 421). Kuna tarbijakrediidilepingute puhul on VÕS § 415 lg 2 eriregulatsioon ja VÕS § 88 lg 8 on tarbijale kahjulikum, siis VÕS § 88 lg 8 tarbijakrediidilepingute puhul ei kohaldata. See ei sõltu lepingu ülesütlemisest. VÕS § 88 lg 8 kuulub kohaldamisele teiste võlasuhete puhul, mis ei ole tarbijakrediidilepingud. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Karistusseadustiku § 344 lg 1 kohaselt karistatakse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Karistusseadustiku § 345 näeb ette kuni kolmeaastase vangistuse võltsitud dokumendi kasutamise eest.

Rahvakeeles nn võltsimine tähendabki sisuliselt kellegi allkirja järeletegemist seotult mõne dokumendiga, millega soovitakse omandada õigusi ja/või vabaneda kohustustest. Juhul, kui mingitel dokumentidel (nt lepingud pangaga) on Teie allkirja võltsitud ja kriminaalmenetluses läbiviidav allkirjaekspertiis tuvastab, et dokumentide allkirjastajaks polnud teie, siis on teil õigus vaidlustada nimetatud dokumendi kehtivus. Samuti saate kriminaalmenetluses nõuda kahju välja vastava rikkumise toime pannud isikult.

Kuna teil kirjalikku lepingut ei ole, siis tuleb lähtuda sellest, et teie ja üürniku vahel on sõlmitud tähtajatu üürileping. Selle võib üles öelda, teatades teisele poolele sellest kolm kuud ette. Olenemata sellest, et olete üürnikele suuliselt lepingu üles öelnud, peaksite saatma neile kirjaliku teatise lepingu lõpetamise kohta.
Suuremamahulise remondi tegemisest peate üürnikele vähemalt kaks kuud ette teatama. Kuna üürnikud on asunud pahatahtlikult käituma, siis peaksite kõik oma toimingud tegema nii, et neid oleks võimalik hiljem tõendada ehk siis saatma kirjad tähitult jne. Majja sisenemise lubatavuse üle võib asjaoludest olenevalt vaielda, mistõttu siin ei saa ühest seisukohta öelda.

Põhimõtteliselt on selline tingimus võimalik kinkelepingusse panna, kuid tuleb eristada, et asja üleandmise leping ei saa tingimuslik olla. Kui lepite kokku, et kohustuse täitmata jätmisel tekib õigus kinkelepingust taganeda, siis selle õiguse realiseerimisel te automaatselt asja omanikuks tagasi ei saa. Asja tagasisaamiseks peaksite eraldi vastavasisulise nõude esitama. Samuti, kinkelepinguga ei saa te piirata kingisaaja õigust asja edasi võõrandada juhuks, kui kingisaaja näeb, et ta oma kohustust täita ei suuda...