Lepinguõigus

Tere!

Tekkis selline mure, et üürileandja soovis tähtajalise lepingu ennetähtaegselt üles öelda isiklikel põhjustel. Tegemist on üürileandja soovile vastutulek (mitte mõlema poole huvisid kaaludes), sest üürnikule kaasnesid sellega seoses suured rahalised kulutused, et uus elamispind leida. Üürileandja teatas lepingu ülesütlemisest ette kuu aega nagu peab, nagu lepingus kirjas oli. Üürileandjal on eelmise kuu kommunaalide katteks tagastisraha. Üürnik soovib välja kolida varem kui selle teavitatud kuu aja lõpus, mis tal on õigus veel sees elada. Nimelt elab üüriline sees vaid 4 päeva kuna leidis antud üüriturgu arvesse võttes ning finantsvõimalustest tulenevalt sobiva üürikorteri kiiresti ning kolimist ei anna edasi lükata, kuna muidu jääks antud korterist ilma. Küsimus: kas üürnik on kohustatud maksma terve kuu üüri või vaid nende päevade eest, mis ta sees elab selle kuu aja jooksul?

Tere!
Olukord on selline, et korteri omanik on lepingusse pannud kirja punkti, kus tal on õigus nõuda iga viivitatud päeva eest viivist.
Meil on tekkinud olukordi, kus me pole saanud õigel päeval makstud ja oleme need olukorrad ka alati ära põhjendanud ning pole kauem venitanud kui vaid 15 päeva, kuid oleme alati pidanud viivist maksma. Seekord samuti rääkisime olukorra ära ja ta siis telefonis suuliselt ütles, et sellisel juhul seekord ei pea me viivist maksma, kuid nüüd jälle mõtles ümber ja nõuab seda viivitamatult. Kas tal on see õigus üldse olemas, lisaks sellele, et ta nõuab viivist üüri eest, nõuab ta ka kommunaalkulude eest, mille tähtaeg korteriühistu järgi on alles kuu lõpus ja selleks ajaks oleme alati kõik ära maksnud.

Üritan seletada olukorda võimalikult selgelt ning lühidalt. Ehk siis sõlmisime juriidiliste isikute vahel suulise lepingu, milles nähti ette, et üks osapooltest esitab teenust tunniarvestuse põhjal ning esitab igal nädalal osutatud teenuse kohta arve, mis on koostatud töölehtede põhjal, mille on aktsepteerinud igakordse kinnitusega teenuse ostja esindaja poolt.

Olukord ise nägi välja nii, et esitati teenust ja töölehtedele paigutas allkirjad lihttööline (puudus volitus). Teenuse eest esitati kolm(3) arvet, millest esimene ja viimane on tasutud. Esimese nädala keskel tekkis kahtlus teenuse ostjal töötundide õigsuses ning lepiti osapoolte vahel suuliselt kokku, et teenuse osutamisel kasutatud traktormasinale paigaldatakse GPS andmeloendur mis kinnitaks töötunde. Kuna teenuse osutaja ei paigaldanud GPS loendureid, mida oli lubanud, ei tasutud järgmise nädala arvet teenuse ostja poolt. Kolmanda arve tasus teenuse ostja puht südamlikust käitumisest, kuna juriidiliste isikute esindajad tegelevad sarnasel valdkonnal ning puutuvad kokku koosolekutel ning ühistu ühistel tegevustel, kus võib ja tekib konflikte.

Nüüd siis on järg kohtuistungil ja tobedast olukorrast kus oleme tõdenud, et eelmisel aastal konkreetse ettevõtte poolt osutatud teenus ja töötunnid erinevad kolmekordselt selle aasta teise ettevõtte poolt osutatud teenuse suhtes.
Sellest tulenevalt sooviks tõestada kohtus, et vastaspool on lepingut rikkunud ja mitte täitnud kohustusi, lisaks nõuda tagasi tasumist tasutud arvetelt kus puudub volitatud isiku allkiri.

Sellest ka küsimus, kuidas tõestada suulise lepingu kohustusi?

Ettetänades!

Tere, mure selline, et sõlmisime omanikuga 1 kuuks üürilepingu, hiljem selgus, et meie eest oli varjatud, et see korter oli samaaegselt ka müüki pandud. Seetõttu teatasin omanikule, et kolime esimesel võimalusel ära, kuna me ei oleks seda korterit üürinudki, kui oleksime teadnud, et seda müüakse. Omanik oli sellega nõus, ütles, et oleks vist jah pidanud meid olukorrast teavitama. Kui leidsime uue üürikorteri, kolisime ära, sain vana omanikuga kokku, andsin talle võtmed üle ja leppisime kokku suuliselt (kuigi üürileping oli kirjalik) korterist lahkumise kuupäeva ja selle, et olime sees vaid 17 päeva. Omanik oli sellega nõus ja ütles, et kui arved tulevad, saadab mulle ja ma arvutan ise sees oldud päevade eest välja summa, mida peame talle maksma ja mis tema meile tagasi maksab. Lepingu sõlmides olime talle maksnud sulas 150 eurot üüri 150 eurot tagatisraha.
Kui arvete klaarimise aeg oli kätte jõudnud, teatas ta, et ei maksa meile tagasi tagatisraha, vaid võtab terve kuu üüri, kommunaali ja elektri, kuna me ei lõpetanud lepingut kirjalikult. Mina aga sain aru, et saime suuliselt kokkuleppele siis, kui andsin võtmed omanikule üle ja ta sel hetkel ei protesteerinud kolimise vastu ja oli nõus, et maksame 17 sees elatud päeva eest.
Kas mul on mingit õigust tagatisraha tagasi saada? Kas suuline kokkuleppe oli tühine? Kas pean maksma täis üüri, kommunaali, kui ma ei saanud seda korterit mitte 30 päeva kasutada vaid 17 päeva?

Tere,
Kas mul on õigus lõpetada tähtajaline üürileping, kuna mulle on esitatud ebakorrektne kommunaalteenuste arve, otsa on lisatud summa, mida pole märgitud kuskil. Arvel on kontonumber, omanik puudub. Summad ei klapi ja tarbimise maksumus ühe ühiku kohta puudub?

Kas auto soetamisel ostu-müügi lepinguga kehtib ka 14 päeva tagastusõigus? Nimelt probleem järgmine: Sai vahetatud üks auto teise auto vastu, sai elementaarsed vead kontrollitud tuvastatud, nüüd kus autoga olen sõitnud max 90 km selgus tõsiasi, et auto läheb kohapeal keema (kui autosid vahetasime sai ka kontrollitud et õli ja vesi ei oleks segunenud ja et ei tossaks liigselt) nüüd paar päeva hiljem kui autoga poes käies auto u 30 minutit kohapeal töötas, selgus, et tahtis üle kuumeneda. Sõites seda viga ei esine. Eelnev omanik ka selle kohta midagi ei öelnud. Masin on 91 a. väljalase. Seega mina liigitaksin selle vea nn peidetud veaks ning sooviks auto tagasi vahetada enda endise autoga. Millised on minu võimalused ja väljavaated antud juhul?

Ettevõte sõlmis ruumide üürilepingu avatavasse kaubanduskeskusesse. Tasuti tagatisraha ruumi eest, koos vahendus/lepingutasuga. Ehitustööd on veel poolikud, äriruumide üleandmine venib ja venib. Lubatud ruumide üleandmisest on möödas 2 kuud. Lisaks rikutakse juba lepingut, viivitades e-kirjadele vastamisega ja info edastamisega. Minu ettevõttele tekitatakse sellise viivitamisega kahju. Üks võimalus on mul ruumid üles öelda ja saan pool rahast tagasi. Aga kas on ka mul võimalus esitada neile kahjunõue selle eest, et ruumid pole antud õigeaegselt üle ning informatsiooni ei edastata lepingus ettenähtud tähtaja jooksul?

Ostsin korteri, millel oli väike võlgnevus ja vana omanik lubas selle tasuda ära ühistule. Notari lepingus on kirjas, et eelmine omanik peab tasuma oma maksed ära.
Mida saan ette võtta, summa pole küll suur ja päris kohtusse minna ka ei soovi?

Tere,

Aastal 2007 tekkis telefonioperaatorile võlg, teine inimene pidi seda maksma, kuid ei teinud seda, võlast ei olnud ma teadlik mitu aastat. Lepingu koopiat mulle ei anta, ei telefonioperaatori ega inkasso poolt, et saaks kontrollida, kelle nimel see tegelikult on.

Nüüdseks on asi nii kaugel, et 2009. aasta lõpus andis inkasso asja kohtusse, kuid mul ei olnud sellest õrna aimugi, elasin ja töötasin ise välismaal 2009. aastast saati kuni 2013. aasta alguseni, ühtegi meili ega kirja ma ei ole saanud inkassost seoses võlaga, ei omanud ka aadressi Eestis. Nii tehti 2010. aasta märtsis tagaseljaotsus minu vastu, ilma, et keegi oleks teatanud mulle, et kohus toimub. Väideti, et on saadetud kuhugi e-mailile mida ma ei ole saanud kasutada alates 2008, kui lahkusin sealt firmast.

Nüüd tekib küsimus, kas inkassol on see õigus olemas, et inimesele mitte esitada võlanõuet mitte mingil teel ja lihtsalt asi kohtusse anda?

Olen Eestis tagasi sellest aastast ja sain nüüd teada, et summa on kasvanud peaaegu viie kordseks algsummast, on käinud läbi 4 erinevat inkassot ja lõpuks ühe kaudu neist läks kohtusse.

Teine küsimus on see, kas on võimalik teha kohtule kaja, et võlg ei kuulu mulle ja teine inimene, kellele see tegelikult kuulub, kirjutab avalduse maakohtule ja võtab selle enda nime peale ja proovib ise seda asja ajada, isegi kui kohtuotsus on tehtud?

Meil on üürileping 25.11.2012 kuni 25.11.2013. Üürnik ei ole maksnud 2 viimast kuud üüri ja ei kavatsegi maksta. Tean, et, kui kolmas kuu ka ei maksa, võin lõpetada lepingu ennetähtaegselt, aga mis siis edasi saab, kuidas ma selle võla lõpuks sisse nõuda saan? Üüri summa on 230 eurot ja tagatisraha oli ka 230 eurot, kui ta kolm kuud ei maksa, siis jääb ta mulle võlgu 460 eurot, sest ühe kuu tagab tagatisraha. Palun andke abi, sest 460 eurot on lihtinimesele täitsa korralik summa.