Lepinguõigus


Küsimus: Kuidas tõestada kohtus suulise lepingu olemasolu ja kohustusi?03.10.2013

Üritan seletada olukorda võimalikult selgelt ning lühidalt. Ehk siis sõlmisime juriidiliste isikute vahel suulise lepingu, milles nähti ette, et üks osapooltest esitab teenust tunniarvestuse põhjal ning esitab igal nädalal osutatud teenuse kohta arve, mis on koostatud töölehtede põhjal, mille on aktsepteerinud igakordse kinnitusega teenuse ostja esindaja poolt.

Olukord ise nägi välja nii, et esitati teenust ja töölehtedele paigutas allkirjad lihttööline (puudus volitus). Teenuse eest esitati kolm(3) arvet, millest esimene ja viimane on tasutud. Esimese nädala keskel tekkis kahtlus teenuse ostjal töötundide õigsuses ning lepiti osapoolte vahel suuliselt kokku, et teenuse osutamisel kasutatud traktormasinale paigaldatakse GPS andmeloendur mis kinnitaks töötunde. Kuna teenuse osutaja ei paigaldanud GPS loendureid, mida oli lubanud, ei tasutud järgmise nädala arvet teenuse ostja poolt. Kolmanda arve tasus teenuse ostja puht südamlikust käitumisest, kuna juriidiliste isikute esindajad tegelevad sarnasel valdkonnal ning puutuvad kokku koosolekutel ning ühistu ühistel tegevustel, kus võib ja tekib konflikte.

Nüüd siis on järg kohtuistungil ja tobedast olukorrast kus oleme tõdenud, et eelmisel aastal konkreetse ettevõtte poolt osutatud teenus ja töötunnid erinevad kolmekordselt selle aasta teise ettevõtte poolt osutatud teenuse suhtes.
Sellest tulenevalt sooviks tõestada kohtus, et vastaspool on lepingut rikkunud ja mitte täitnud kohustusi, lisaks nõuda tagasi tasumist tasutud arvetelt kus puudub volitatud isiku allkiri.

Sellest ka küsimus, kuidas tõestada suulise lepingu kohustusi?

Ettetänades!

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Suulise lepingu olemasolu saab tõendada kohtus tunnistaja ütlustega. See, et aktile allakirjutanud töötajal ei olnud kirjalikku volikirja ette näidata, ei tähenda, et ta ei olnud volitatud töid vastu võtma. Seadus näeb sellistel puhkudel ette n.ö talumisvolituse, s.t lühidalt seda, et kui allakirjutanu oli selle ettevõtte töötaja ja tegeles muuhulgas ka mingite tööde vastuvõtmisega, samuti kui tema poolt allkirjastatud akti alusel maksti kas üks või rohkem arveid ära, siis järelikult oli see isik volitatud töid vastu võtma, st tal oli kehtiv volitus olemas.
Kuigi tööde täpne sisu küsimusest ei selgu, arvan siiski, et ainuüksi selle põhjal, et teine ettevõte tegi käesoleval aastal mingit tööd efektiivsemalt, ei saa veel väita, et eelmine partner oleks oma töö tegemata jätnud.