Lepinguõigus

Kui omavahelistes suhetes olete kokku leppinud, et ühisvaraks oleva rahalise kohustuse eest abikaasade vastastikustes suhetes vastutab Teie abikaasa, siis kaaslaenutaotleja staatusest lahtisaamiseks on Teil vaja hoopis panga nõusolekut, mistõttu pöörduge selles osas panga poole.

Üürilepingu võib sõlmida ka suuliselt. Kui ta maksis panga kaudu ettemaksu selgitusega, et see on üürilepingu ettemaks, siis aitab see kindlasti lepingu sõlmimist tõendada. Ka kirjavahetus aitab kokkuleppe olemasolu tõendada, kuid sellest peaks nähtuma summa ja see, mille eest võlgu ollakse - et ikka üürileping.

Kui tegemist on notariaalse võlatunnistusega, saate pöörduda oma nõude sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kui tegemist on lihtkirjaliku võlatunnistusega, peate pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole ja nõudma võlgnevuse tasumist.

Garantiinõue on põhimõtteliselt loovutatav nõue, st nimetatud nõue saab minna lepinguga Teile kui arvuti ostjale üle.

Erialakirjanduses on märgitud, et müügigarantii puhul võtab üks isik (müüja) endale lepingulise kohustuse, et ta täidab teise isiku (ostja, tavaliselt aga ka isik, kellele ostja hiljem ostetud kauba võõrandab) nõudel garantii sisuks oleva kohustuse. Tark oleks seejuures garantiist tulenevate õiguste üleminek siiski omavahelises kirjalikus müügilepingus fikseerida.

Arvuti edasimüümise korral jääks esialgse müüja müügilepingust tulenevate nõuete (sh tasu maksmise nõue) eest vastutama isik, kellelt arvuti ostate. Need on edasimüüja kohustused ja Teile arvuti ostmise korral üle ei lähe. Seega ei saa ka esialgne müüja keelduda garantiist tulenevate kohustuste täitmisest viitega edasimüüja kohustuste rikkumisele. Hea on kui Teil ongi sellel hetkel näidata leping, millega arvuti ostsite ja millest nähtub garantiist tulenevate õiguste üleminek.

Lisaks on garantiil ka abstraktne iseloom, mis tähendab, et nimetatud kohustus on sõltumatu müügilepinguliste kohustuste täitmisest. Müügigarantiist tulenevaid nõudeid saab esitada garantiis endas sätestatud tingimuste esinemise korral ning sõltumata sellest, kas müügilepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid saab kasutada (ka ainuüksi sellele viidates ei saaks garantii järgi kohustatud isik keelduda garantiikohustuse täitmisest põhjusel, et nõuetekohaselt pole täidetud müügilepingut).

Ilma materjalidega täpsemalt tutvumata ei ole kahjuks võimalik nõu anda. Kui kõigist arvetest on midagi tasutud, siis ei tohiks sissenõudmisega probleeme tekkida. Samas oleneb ka, millised dokumendid teil tööde teostamise ajast on säilinud.

Seadus ütleb, et üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Kui üürnik on kasutanud asja tavapäraselt (näiteks pliiti toidu valmistamiseks, mitte toa kütmiseks jms), siis on selle normaalse kulumise korral kohustatud üürileandja katki läinud asja samaväärsega asendama.

See, et elukaaslane ei ole huvitatud ka laenu kahepeale tagasi maksmisest, näitab pigem seda, et ta ei taha tagasi maksta, mitte ei ole asi rahas.
Ega teil ei olegi midagi teha kui laenu ise edasi maksta, kui majast ilma ei taha jääda. See ei oma tähtsust, kas saite laenust mingi osa või mitte. Kui laenulepingut ei täideta, siis realiseeritakse laenu kättesaamiseks tagatis. Lohutuseks ehk niipalju, et kui asute laenu ise maksma, siis saate hiljem vähemalt oma endiselt elukaaslaselt neid summasid tagasi nõuda. Iseasi, kas tal siiski raha on ...

Remondi alustamine lepingust taganemist ei mõjuta, kuid ilmselt peaksite taastama remondieelse olukorra. Kui majas on korteriühistu, siis peab uus omanik vana omaniku poolt tasumata võlgnevuse KÜ-le ära maksma. Seejärel tekib uuel omanikul õigus võlgnevus vanalt omanikult sisse nõuda. See, kas saaksite maakleri vastu nõude esitada, peaks selguma maakleriga sõlmitud lepingust.

Võlaõigusseaduse § 288 lg 1 kohaselt võib üürnik anda asja kolmandale isikule (allkasutus) üksnes üürileandja nõusolekul. Seega kui leping allkasutuse (allüürile andmise) välistab, pole üürnikul seaduse järgi õigus ruume allüürile anda ning vastavaid lepinguid kolmandate isikutega sõlmida. Üürileandja nõusolekuta võib majutada eluruumi üksnes abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, va juhul, kui pooled on kokku leppinud, et see lubatud ei ole.

Seega, ilma üürileandja nõusolekuta üürnikupoolne üüritud asja allkasutusse andmine kujutab endast üürileandjaga sõlmitud üürilepingu rikkumist, mis võib sõltuvalt asjaoludest anda üürileandjale üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluse. Seega riskite ruumide allkasutusse andmisel sellega, et üürileandja ütleb Teiega sõlmitud lepingu üles.

Peaksite eeltoodud riske ja norme arvestama olukorra puhul, kus üürileandjal õnnestub tõendada eluruumide allkasutusse andmine.

Raske öelda, milliseid õigusi te silmas peate. Ilma kinkelepinguga tutvumata ei ole siin võimalik hinnangut anda.