Lepinguõigus

Tere,
sõlmisin üürilepingu (üürileping koostatud maakleri poolt ja tema juuresoleku). Kuu aja pärast tuli kommunaalarve kus oli üleval ka varasem võlg. Muidugi ma polnud nõus maksma. Siis hakkas üürileandja ähvardama, et kui ei maksa, siis ta vahetab korteris lukud, hiljem sain kiri, kus ta tahab lepingu lõpetada. Andsin kohe avalduse üürikomisjoonile. Aga nüüd avastasin (tahtsin end registreerida üürikorterisse), et üürileandja polegi korteri omanik! Kas sellisel juhul leping on kehtiv või ei?

Juhatuse ainuliige (minu eelnev ülemus) sõlmis väidetava RENDILEPINGU teise ettevõttega, milles ta on samuti ainuliige. (Seega nn. leping iseendaga). See toimis justkui korrektselt ja tema kontrolli all.
Olles nüüd 2 kuud tagasi lahkunud esimesest ettevõttest ja kaotanud RENDILEPINGU esimese firma poolse eksemplari, saatis ta rendiarve ca 25% suuremale summale. Mina, kui tegevjuht vaidlustasin selle arve ja palusin saata RENDILEPINGU koopia.
Kuu aja jooksul on ta keeldunud RENDILEPINGU koopiat saatmast ning hoopiski süüdistab mind pahatahtlikkuses ja mittetähtajalises maksmises, mille peale saatis veel viivisarved ja leppetrahvi arve, kus on viited väidetavatelele RENDILEPINGU punktidele. RENDILEPINGUT ta aga ei saada ja intrigeerib meilide teel olukorda!
Kas see oletatav RENDILEPING omab juriidilist kaalu ja kas tal on kohustus saata RENDILEPINGU koopia, mis on konflikti põhjustanud arve nn. aluseks?

Tere. Koostasime eks abikaasaga omavahel kirjaliku laenulepingu, kuhu on lisatud dokumendi numbrid, isikukoodid, makstav summa ja makse tähtaeg. Kuid ta on 3 kuud jätnud maksmata. Kas kohtud aktsepteerivad selliseid omavahel sõlmitud lepinguid?
Tänan

Sai käidud vaatamas ühte sõiduautot ning ka hea hinna pärast see ära ostetud. Viis päeva hiljem selgus aga, et sõidukil on võõrandamiskeeld eelmise omaniku võlgnevuste pärast ja auto peab jääma tema nimele. Müüja telefon ka väljas, seega ei saa temapoolset kommentaari lisada, mida peaksin tegema? Kohtutäitur on nõus auto aresti alt vabastama ainult juhul, kui maksan eelmise omaniku võlad ise kinni. Kas jääb oht, et ükspäev peab maanteel politsei kinni ning konfiskeerib sõiduki, kuna mul on tähtaegselt ümbervormistamata ostu-müügilepingu alusel sõiduk? Või on lootust, et minu ostetud auto siiski saab ka päriselt minu omaks ilma eelmise omaniku võlgnevusi maksmata? Ja kas üldse on õigust mul seda autot kasutada?

Kui korter on abielupaari ühisomandis, sellele on seatud hüpoteek ning omanike laps on saanud kodukapitalilaenu (millega sai refinantseeritud esialgselt abielupaari kodulaen samale kinnisasjale), siis kas ja millistel tingimustel saavad omanikud nimetatud kinnisasja oma lapsele kinkida?

Kolisime novembris uude korterisse, mille omanik ise viibib välismaal ning teda esindas volituse alusel tema sõber.
Lepingus on kirjas, et omanik soovib lepingule mõlema üürniku (meid on 2) allkirja. Esialgu taheti seda teha digitaalselt, kuid ühel meist ei olnud neid ID koode, mida selleks vaja on, et digitaalselt allkirjastada. Esialgu tehti siis nii, et võeti ainult ühe allkiri (et oleks kindel, et me alt ei hüppa) ning jäi jutt, et sissekolimisel anname mõlemad pabereksemplarile allkirja.
Üks meist kolis varem ning talle andis võtmed üle hoopiski selle volitatud sõbra naine (kellel meie teada pole volitust). Allkirja ta meie eksemplarile ei andnud ka. Teine meist kolis hiljem ja siis pidime lepingu lõplikult allkirjastama. Kirjutasime korteriomaniku volitatud sõbrale, kuid ta ei vastanud ning pole siiamaani huvi ilmutanud.
Kas see tähendab, et leping on tegelikult kehtetu, st sõlmimata ja me võiksime kohe välja kolida? Või loeb see üks digitaalne allkiri siiski midagi? - kuigi lepingus on mustvalgelt kirjas, et vaja on mõlema üürniku allkirja.

Tahaksime kohe välja kolida, aga kas me jääme siis ilma tagatisrahast, kuna me pole 30 päeva ette teatanud nagu leping nõuab?

Kuna korteris on väga külm (väideti, et on väga soojapidav) ning naaber suitsetab pidevalt oma korteris ja meie korter on ka seetõttu suitsuhaisu täis, siis meile ei ole sobilik ega ka tervislik keskkond, kus elada.
Samuti ei olnud lepingus kirjas, et meie peame korteri remondifondi tasuma, kuid KÜ arvel on see kirjas ja seda nõutakse meilt.
Kas see ei lähe erakorralise ülesütlemise alla?

Tere!

Loen juba mitmendat korda Võlaõigusseadusest § 630. Tähtajatu käsunduslepingu korraline ülesütlemine ja § 631. Käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine.
Ei saa aru, mis vahe neil siis on. Et kui tahan käsundiandjana tähtajatu maaklerilepingu lõpetada, siis kumma alla mu tegevus kvalifitseerub?
Palun seletage, mis on erakorralise ja korralise ülesütlemise vahe? Ja kas siis käib lepingu lõpetamine kuidagi teisiti, korralise puhul minnakse sõbralikult lahku ja erakorralise puhul mingid trahvid nt?
Tänan!

Tere,
selline küsimus, et kui ma soovin päritud kinnisvara müüa ja selle müün, kas sellest saadud tulu on võimalik samuti kohtutäituril arestida? Võlgnevus pole mitte sellel, kellelt päriti, vaid pärijal. See oleks hetkel ainuke väljapääs, et müügi rahadest siis tasuda natuke kõikidest võlgadest, kuid kui see tulu arestitakse, kaob ka see võimalus.

Lugupidamisega

Firma üürib büroopinda, kuu üür on hilinenud, aga üürileandja lülitab kontoriruumidest koheselt elektri välja. Kas üürileandjal on õigus selliselt käituda?
Minu teada on maksmata jäänud arvete eest õigus küsida viivist, aga elektrit ei tohiks välja lülitada. See takistab igasuguse töö tegemist...
Tänud vastuse eest!

Ma sõlmisin pangaga kohtuliku kompromissi, kus on m.h ka viivis 25% aastas, ma hakkasin võlgnevust tasuma, kuid siis tuli teine probleem teise pangaga ja ta andis asja täitemenetlusse, seepärast ma ei saa esimese panga kompromissi täita, kuna teise panga täitemenetluse tõttu jääb mulle liiga vähe raha kätte ja ma ei tuleks toime, kui maksaks ka esimese panga kompromisslepingu järgi. Kuid kohtulikus kompromisslepingus oli viivis (25%), mis ikkagi jookseb ja praeguseks on kõrvalkulud kokku ületanud põhivõla.
Küsimus: kas hea tava järgi põhimõte, et kõrvalkulud ei tohi ületada põhinõuet, kehtib ka peale kohtulahendi jõustumist? Kui jah, siis ma saaks ju nõuda kompromissi tühistamist, kuna see on vastuolus heade tavadega ja nõuda viivise alandamist, vastasel korral kerkib kõrvalkulude osa põhinõudega võrreldes mitmekordseks, kui täitemenetlus ükskord esimese pangani jõuab.