Lepinguõigus

Sõlmisin ühe eesti pangaga juulis 2008 rendilepingu sõiduauto rentimiseks, tähtajaga 1 aasta. Rendimaksed said kõik tasutud. Peale rendiperioodi lõppu olin pangaga e-maili teel kontaktis, kus soovisin rendilepingut pikendada. Pank soovis saada kontoväljavõtet ja muid andmeid uue lepingu sõlmimiseks, mille ma ka saatsin.
Peale seda jäin pangalt vastust ootama - et kas nad on nõus lepingut pikendama ja mida selleks teha. Panga poolt minu soovile ei vastatud, ehk siis peale seda kui ma olin e-maili teel uue lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid ja avaldused esitanud, peale seda nendepoolne suhtlus katkes. Pank ei teavitanud mind, kas nad on nõus lepingut pikendama või mitte, seega nad ei koostanud uut lepingut. Samuti ei teavitanud pank mind sellest, kuhu ma peaksin lepingualuse objekti (auto) tagastama. Seega jäi auto minu valdusesse. Lõpuks võttis pank minuga ühendust alles 2011. aasta lõpus ja teavitas mind, et ei soovi minuga lepingut pikendada ja palus auto kas välja osta või tagastada.
Tagastasin auto 22.11.2011. Alates tagastamise päevast -22.11.2011 -pole pank minguga sellel teemal rohkem ühendust võtnud ega teavitanud toimuvast. 03.09.2013 saatis pank mulle nõudekirja kus seisab: "Arvestades, et pooled ei leppinud lepingus kokku sanktsioone sõiduki tagastamiskohustuse rikkumise eest, siis lähtub Pank käesoleva nõude esitamisel võlaõigusseaduse regulatsioonist. Vastavalt VÕS §-le 335 kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri...jne" Juhin tähelepanu, et Panga kirjas mainitakse üürilepingut, kuigi tegemist oli rendilepinguga. Pean ebaõiglaseks Panga poolt esitatud nõuet, sest nad ei vastanud minu kirjadele - kus ma soovisin lepingut pikendada. Pank ei vastanud ei eitavalt ega ka jaatavalt - nad ei vastanud üldse midagi!
Pank ei teavitanud mind kuhu ma peaksin auto tagastama.
Pank viitab VÕS paragr. 335-le, mis reguleerib ÜÜRITUD eseme tagastamist - kuigi tegu oli RENDI lepinguga ... kuigi seal ei ole vist väga suurt põhimõttelist erinevust?
VÕS paragr. 336 ütleb et:
" (1) Üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.
(2) Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. "
Pank ei teavitanud mind ei siis ega hiljem mingitest üüritud asja tagastamisel leitud puudustest. Soovin saavutada Panga nõude nendepoolset tühistamist. Kuna nendepoolne huvipuudus ja suhtluse venimine, või lausa vältimine, tõi kaasa olukorra, kus lepingualuse eseme edasine saatus jäi minu jaoks arusaamatuks, siis ma ei ole nõus tagantjärgi nõutavate rendimaksetega. Kuna leping lõppes 2009 aastal, siis pean kummaliseks ja arusaamatuks pangapoolset nõude esitamist alles 4 aastat hiljem. VÕS paragr. 338 järgi on üürileandjal asja halvendamise eest hüvitamise nõude aegumistähtaeg 6 kuud. Pangal pole minu vastu muid pretensioone, välja arvatud eseme mittetagastamine õigel ajal, siis võiks ju ka mittetagastamist lugeda lepingualuse asja HALVENDAMISEKS - ehk siis asja väärtuse langemiseks? Seega kas võiks VÕS paragr. 338 järgi lugeda nõude aegumistähtajaks 6 kuud ? VÕS paragr. 338 ütleb:
(1) Üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud.
Kõik pangaga vahetatud e-mailid on mul säilinud.
Mida Teie sellest loost arvate? Suured tänud!!
PS.(loomulikult tunnistan ka endapoolseid vigu antud juhtumis).