Lepinguõigus

Seadus otsest piirangut juriidilise isiku ja füüsilise isiku vahel sõlmitavale tasuta kasutamise lepingule ette ei näe. Sellegi poolest peab lepingujärgne asja kasutaja eset (antud juhul äriruume) kasutama vaid lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil (võlaõigusseadus § 392 lg 1). Seega, kui tasuta kasutamise lepinguga on ette nähtud, et juriidiline isik võib äriruume välja üürida, siis seadus seda otseselt ei keela.

Antud juhul ei oma üürilepingute muutmise juures tähtsust, kas kinnisasi on omandatud täitemenetluse käigus või mõnel muul viisil. Kinnisasja omaniku vahetumisel lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale (võlaõigusseadus § 291 lg 1). Seega üürileping, mis oli endise omaniku ja üürniku vahel, kehtib pärast omaniku vahetumist uue omaniku ja üürniku vahel. Kui endise omanikuga sõlmitud üürilepingus oli ette nähtud muudatuste tegemine vaid poolte kokkuleppel, on ka uuel omanikul õigus lepingusse muudatusi teha vaid poolte kokkuleppel.

Lepingute ümbervormistamise osas tuleb üürilepingutes endine üürileandja asendada uue üürileandjaga ja sellest ka teist lepingupoolt teavitada.