Lepinguõigus


Küsimus: Suulisest üürilepingust tulenev vaidlus15.08.2011

Sõlmisin 1,5 aastat tagasi suulise üürilepingu. Tingimused tavalised - maksan kõik arvel olevad kommunaalmaksed ja lisaks veel üürisumma. Jäi ka kokkulepe, et kõik teostatud tööd ja asjad, mis korterisse minu sees elatud aja jooksul saavad olema, maksab ta mulle kinni või arvutab üürist maha.
Praeguseks andis tema tütar mulle teada, et kuu aja pärast pean olema välja kolinud, hiljem muutis tähtaega veel pool kuud lühemaks. Kolisin välja, kuid jätsin maksmata viimase kommunaalteenuste arve ja üüri, sest paari viimase kuuga olin korteris teinud väiksemat sorti sanitaar-remonti ja täiustanud seda asjadega, mis peale minu lahkumist korterisse jäävad. Nüüd ähvardab ta mind advokaatidega.
Sealt ka küsimus, kas tal on võimalik kaevata mind kohtusse ilma lepinguta või nõuda minu käest puuduvat raha, olgugi, et tööd on tehtud ja asjad ostetud? Ja kas ta saavutaks kohtus võidu kui on tema sõna minu oma vastu?

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Alo Pormeister
loe lisaks
Küsimus seisneb selles, et kuidas oli kokkulepe kulutuste hüvitamiseks sõlmitud ning kuivõrd suudate vastava kokkuleppe olemasolu tõendada (e-kirjavahetus, telefonikõned, tunnistajad jms) tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega? Märgin, et üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks.
Kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Kui on olnud üürileandja nõusolek parenduste tegemiseks ning seda on võimalik tõendada ja tema nõusolekul tehtud tööde tulemusel on oluliselt suurenenud asja väärtus, siis saate temalt nõuda mõistlikku hüvitist. Muude kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule, mis on suhteliselt piiratud. Üürnik võib üürilepingu lõppemisel ära võtta asjale tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik asja kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust parendust või muudatust ära võtta, kui üürileandja tasub talle selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on parenduse või muudatuse äravõtmiseks õigustatud huvi. Üürileandja nõue üüri maksmise kohta on tõenäoliselt selge nõue, sest on teada, millal viimati üüri maksite ning millal välja kolisite, samuti on teada maksmisele kuulunud üürisumma, mistõttu on üürileandjal võimalus pöörduda kohtusse nõude maksmapanekuks.
Juhul, kui teil on nõue üürileandja vastu, mida suudate kohtus tõendada, siis vastastikuseid nõudeid saab seaduses sätestatud korras tasaarvestada vastava avalduse tegemisega teisele poolele. Sellisel juhul oleks üürileandja nõue nõuete kattuvas ulatuses tasaarvestusega lõppenud. Juhul, kui teil ei õnnestu kohtus tõendada sõlmitud kokkulepet ja vastastikuseid nõudeid, mida annab tasaarvestada, siis on võimalik, et üürileandja üüri nõue kohtus rahuldatakse.