Lepinguõigus


Küsimus: Tähtajalise üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine23.09.2011

Tere.
Andsin oma korteri üürile ligi 4 kuud tagasi. Seletasin täpselt kuidas tuleb maksta kommunaalkulusid ja nö. kolmpikpaketi eest ja millal soovin saada üüritasu. Esimesel kuul oli tasumine korrektne. Ise olude sunnil elan väljaspool eestit. Seepärast tutvustasin ka oma esindajat üürilevõtjale. Peale esimest kuud algasid hilinemised. Tulid ka hoiatuskirjad ametiasutustelt. Iga kord esitati üürilevõtja poolt erinevad vabandused nagu raha saadeti tagasi; midagi oli valesti; olen välismaal jne. Minu esindaja käis mitu korda korteri ukse taga, kus tuled põlesid ja oli kuulda elutegevuse märke. Ust kordagi ei avatud. Telefonile vastatakse harva ja ka siis leitakse põhjus miks ei saa vestelda. Teatasin, et lõpetan meievahelise lepingu, sest ei taha enam sellist stressi. Teatamise peale keeldub üürilevõtja lahkumast, tuginedes lepingule, mis on tehtud 1 aasta peale. Seepeale, üürilevõtjale ette teatades, katkestasin majahaldajaga vee ja elektrilepingu. Võlgnetav summa maksti väga kiiresti. Lepingu lõpetamise jätsin jõusse. Nüüdki keeldub üürilevõtja lahkumast. Mulle on soovitatud sisse minna, asjad välja tõsta või siis lukud vahetada ja uks lasta pitseerida ning teatamise korral saata asjad uuele aadressile. Kuidas ma peaksin käituma? Korter on mul ostetud pangalaenuga ja soovin sellest müümise kaudu võimalikult kiiresti vabaneda.
Mis mind ähvardab sellise käitumise (väljatõstmise) puhul? Tean, et kohus saab välja tõsta aga kardan, et kahju on selleks ajaks liiga suureks paisunud. Ja kas elektri ja vee lepingu katkestamine on seadusega kooskõlas, kui ma seda uuesti kasutaks?
Lepingus on kirjas, et kui maksed hilinevad kaks kuud järjest siis on õigus minul leping ühepoolselt lõpetada teatades üürilevõtjale 5 päeva ette.

Ette tänades

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Janno Kuusk
loe lisaks
VÕS § 316 sätestab alused üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks: viivitus üüri või kõrvalkulude tasumisega 3 järjestikusel kuul (lg 1 p 1) või kui võlgnetava üüri/kõrvalkulude summa ületab 3 kuu üürisumma (lg 1 p 2 ja p 3). Eelnimetatud aluste ilmnemise korral tuleb anda üürnikule täiendav tähtaeg võlgnevuse likvideerimiseks (VÕS § 114) ning tähtaja möödumisel on õigus üürileping üles öelda. Kui üürileping lühendab eelnimetatud tähtaegu 2-le kuule, siis tuleb toimida samuti eelkirjeldatud viisil, arvestades lühemaid tähtaegu. Üüripinna valduse nn jõuga ülevõtmist ei soovita, kuivõrd võib tekkida oht KarS § 257 koosseisu tekkeks (omavoli), mis võib teile tuua kaasa kriminaalkaristuse. Juhul kui üürnik hoolimata üürilepingu ülesütlemise avalduse kättesaamisest jätkab õigusvastaselt korteri kasutamist, on korrektne esitada kohtusse hagiavaldus üürilepingu ülesütlemise tunnustamiseks, korteri ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks (saamata jäänud tulu korteri õigusvastase kasutamise aja eest).