Lepinguõigus

Probleem on testamendiga päritud kaasomandis oleva korteriga, millest kummalegi omanikule kuulub ½ mõttelist osa ja kasutuskorda pole kokku lepitud. Kohe pärast kaasomandi tekkimist 2009.a leppisid kaasomanikud suuliselt kokku korter müüa, kuid potentsiaalse ostjaga korterit vaatama minnes ei pääsenud üks omanikest korterisse sisse, sest teine omanik oli vahetanud lukud ja nagu hiljem selgus, korteri üürile andnud. Korteri üürile andnud omanik pole teisele omanikule avaldanud, mis tingimustel on korter üürile antud, ning on keeldunud teise omanikuga üüritulude jagamisest. Küll aga pöördus ta aasta tagasi teise kaasomaniku poole palvega nõusoleku saamiseks kanda üürniku elukoha andmetena rahvastikuregistrisse kaasomandis oleva korteri aadress. Kuna teine omanik selleks nõusolekut ei andnud, esitas üürileandja kohalikule omavalitsusele nõusolekut kinnitava dokumendi, millele kirjutas allkirja ka teise omaniku eest. Kuna tegemist on lähisugulastega, pole teine omanik siiani algatanud asja ametlikku lahendamist. Praeguseks on aga olukord muutunud ja pereliikme raske haiguse ning töövõime osalise kaotuse tõttu pere majanduslik olukord oluliselt halvenenud. Katsed lahendada olukorda ja jõuda teise kaasomanikuga kokkuleppele pole tulemusi andnud ning korteri üürile andnud omanik on vahetus suhtlemises selgelt väljendanud pahatahtlikkust ja kiuslikkust. Seoses sellega ongi küsimus, kas omanikul on õigus ka tagantjärele nõuda korteri üürimisest saadud tulu hüvitamist ja kuidas on võimalik tõendada, et üüritulu on saadud? Korteri üürile andnud omanik väidab, et pole 3 aasta jooksul ametlikult mitte mingisugust tulu saanud. Piirkonna kinnisvaramaakleritega konsulteerides on aga tegemist piirkonnaga, kus valitseb üürikorterite puudus ja turuhinnad sellest tulenevalt üsna kõrged. Ja kas võltsitud allkirjaga dokumendi alusel rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed saab tühistada?