Lepinguõigus

Korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega ei pruugi nõue olla veel aegunud. Täpsemaks vastuseks peaks analüüsima lepingut.
Märgin, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Teie küsimusest ei nähtu, et millal leppetrahvinõudest teada anti ning seda nõuti, kuid kui kohustuse rikkumise avastamisest alates mõistliku aja jooksul leppetrahvinõudest teada ei antud, siis seda nõuda ei saa. Lisaks sellele tuleb meeles pidada, et kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, siis on kohustatud isikul õigus kohtu kaudu nõuda selle vähendamist. Kui leppetrahv on aga juba ära makstud, siis selle vähendamist nõuda ei saa. Sama põhimõte kehtib ka viivise kohta, et kohustatud isikul on õigus nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist. Põhinõudest suurema viivise nõude korral peab põhinõuet ületavas osas võlausaldaja tõendama ka kahju tekkimist.
Samuti ei saa võlausaldajad nõuda ebamõistlikke kulusid nõude sissenõudmise eest (sh inkassoteenuse kulusid). VÕS § 113 lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. See tähendab aga seda, et võlausaldaja peab ära tõendama, et vastavad kulud on kantud, arvestades kõiki asjaolusid mõistlikud ja need on põhjustatud võlgniku viivitusest.