Lepinguõigus


Küsimus: Kuidas käendusest tekkinud kohustust ja samaaegset nõuet tasaarvestada?16.11.2011

Olen ühe osaühingu laenu käendaja. Oma juhatuse liikme staatuses olin ma sunnitud seda tegema. Nüüd tehti minu kohta avaldus kohtule, et võlga sisse nõuda. Osaühingule pole tulnud mingit meeldetuletust ega hoiatust. Olen püüdnud osaühingu nimel teha korduvalt ettepanekuid laenu tasumise võimalustest, sest laenufirmal on ka minule kohustusi ja tasaarvelduse tegemine oleks täiesti reaalne. Peale selle põhinõudele on lisandunud põhinõudest märksa suuremad intressid ja kõrvalkulud. Olen lugenud, et hea tava kohaselt ei peaks intressid jm kõrvalkulud ületama põhinõuet. Palun vastake, kas selle kohta on välja antud ka konkreetne seadus(§..) ja kuidas ma pean käituma laenufirmaga, kes pole huvitatud laenu likvideerimisest ja kas siin on tegemist käendustühisusega.
Kenat päeva! Aitäh ette!

Vastus: Janno Kuusk, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

VÕS § 114 kohaselt tuleb võlgnikule anda kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg. Kui seda tähtaega ei ole antud, siis pikeneb kohustuse täitmise aeg mõistliku tähtajani. Samas ei vabasta täiendav tähtaeg teid kohustuse täitmisest. VÕS § 149 lg 1 järgi saab käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik (osaühing). Sh võite esitada tasaarvestuse avalduse kui teil on võlausaldaja vastu tasaarvestatav nõue. VÕS § 198 kohaselt loetakse tasaarvestus sooritatuks (ja seega võlausaldaja nõue selles osas lõppenuks) peale avalduse tegemist teisele poolele - seega esitage võlausaldajale kattuvas osas vastav avaldus ja nõue teie vastu selles osas lõpeb.

Intress on tasu raha kasutamise eest ning intressi piirmäärad ei ole seadusega määratud (va kui intress on ebamõistlikult kõrge ehk vastuolus hea usu põhimõtetega). Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et põhivõlgnevusest suuremat viivisenõuet peab võlausaldaja aga põhjendama, st et reeglina kohtupraktikas ei mõisteta välja põhivõlgnevusest suuremat viivisevõlgnevust.

Laenuandja käitumine võib antud juhul olla vastuolus hea usu põhimõtetega. Kindlasti esitage ettepanekud kirjalikult ja fikseerige võlausaldaja vastused, et vajadusel saaks kohtus neid seisukohti põhistada.