Lepinguõigus


Küsimus: Kas sellises segases olukorras sõlmitud leping on kehtiv?15.11.2011

Kas kaasomaniku volitatud esindaja ja juriidilise isiku vahel sõlmitud "ruumide tasuta avalikku kasutusse andmise leping" osutub õigustühiseks kui: volitatu saab hiljem teada, et tal puudus allkirjaõigus ja "allkirjasoovija" avaldas selleks eelnevalt survet omanikule, kes lahkus allkirja andmata ruumist; survet avaldati ka volitatule, keda aeti segadusse ning samuti pole juriidilisel isikul volitusest koopiat?
Kas selline leping on õigustühine ja kas volitaja(omanik) saab selle lõpetada?
(Lepingu pikkus 8a, juriidilisel isikul parenduste tegemise õigus, omanikul võõrandamisel või koormamisel piiratud asjaõigusega kohustus hüvitada parendused, pole õigust päraldistele,...).
Kas sellisel allkirjal on õiguslik jõud?
Juriidiline isik ei ole omanik, vastavasisuline allkirjastamine toimus ka teiste kaasomanikega, kes olid asjaga igati päri.
Milline võib olla sellise juriidilise protsessi tagajärg?
Kas tegutsev juriidiline isik saab "sellise" lepinguga omanikult hiljem kulutusi nõuda? Juriidiline isik(MTÜ) kasutab parendusteks riigilt saadud projektirahasid ja omanikule "paistab läbi" rohkem alusetu rikastumise soov.
Kuigi Asjaõigusseadusest lähtuvalt saab vist ainult kaasomanik nõuda asja säilimiseks ja parendamiseks tehtud kulutusi mõistlikkuse piires?
Ette tänades,
murelik küsija

Vastus: Alo Pormeister, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Alo Pormeister
loe lisaks
Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kui tehingut hiljem heaks ei kiideta, siis tühine tehing on kehtetu algusest peale ja ei oma õiguslikke tagajärgi.

Teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse.

Eeltoodu puhul on tegemist üldpõhimõtetega, kuid täpsema vastuse andmiseks oleks vajalik tutvuda faktiliste asjaolude, sh. lepinguga. Küsimusest nähtub, et asi on kaasomandis, seega tõusetuvad seal küsimused ka kaasomandi õiguslikust regulatsioonist, sh. sellest, et kuivõrd on kaasomanike vahel kokku lepitud asja kasutamise kord ning kas tehinguga oleksid nõus kõik kaasomanikud jne.