Politsei

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui endine elukaaslane annab oma elukohaks minu aadressi ja nüüd käiakse mind tülitamas?12.03.2013

Tere, mure selline, et mu endine elukaaslane annab igale poole kus on vaja elukoha aadressi, minu praeguse aadressi, kuigi me ei ela koos juba ammu. Olen tüdinud pidevatest tema otsingutest ja jamade klaarimisest. Kas mul oleks õigus ajalehes inimesi hoiatada tema eest koos nime ja isikukoodiga, kuna tegu on suliga ja pahatahtliku inimesega? Kuna kasvatan lapsi üksi, kardan nii enda kui nende turvalisuse pärast. On väga tigedaid inimesi, kellelt ta on elamise üürinud ja siis maksmata jalga lasknud ning seda tullakse hiljem minult nõudma, kuna ta väidab et, elame koos. Palun öelge mida teha?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui Te teete postituse, mille sisu on selline, et see isik sellel aadressil ei ela, siis on õigus Teie endisel elukaaslasel nõuda selle postituste eemaldamist, kuna Te kasutate tema nime.

Pigem on siin küsimus selles, et kui efektiivne taoline postitus internetis või kuulutus ajalehes oleks? Need, kes Teie endist elukaaslast tulevad otsima, on suure tõenäosusega firmad, ettevõtted ning nemad tavaliselt lepinguid sõlmides minu teada inimeste nimesid ei guugelda. Ajalehest rääkimata, kuna sealt kaob info juba järgmiseks päevaks.

Kui Teieni tuleb temale adresseeritud kiri, siis võite selle ettevõttega ühendust võtta ja teada anda, et sellel aadressil teda ei ela. Kui Te seda ei tee, siis ettevõte eeldab, et isik hoiab oma kohustustes kõrvale ja proovib teda sellel aadressil ikkagi kätte saada. Seega on eelnev teavitamine kindlasti mõlemale osapoolele, nii Teile kui ettevõttele, vähem tülikas.

Hea oleks, kui saaksite talle edastada teate, et taoline käitumine Teile ei meeldi ja kui isik ei soovi sellist käitumist lõpetada, on Teil õigus pöörduda hagiga tsiviilkohtusse.
 

Küsimus: Kus saan internetis kontrollida, kas kiiruskaamera fikseeris rikkumise ja kas olen saanud trahvi?12.03.2013

Tere,
Sõitsin eile Tallinn-Tartu mnt ja sooviks teada, kas ületasin kiirust, mida võis fikseerida kiiruskaamera? Kas internetist saab vaadata liikluskaamera trahvi saamist?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Trahviteade väljastatakse 5 tööpäeva jooksul alates tuvastamisest. Juriidistele isikutele ja riigiasutustele edastatakse teated e-posti teel tavaliselt juba järgmisel tööpäeval. Kui füüsilisel isikul on aktiveeritud @eesti.ee postiaadress, siis esialgu edastatakse info sinna ja kui 5 tööpäeva jooksul ei ole info isikuni jõudnud, pannakse teele ka tähitud kiri. Karistusregistrisse need andmed ei lähe ja neid sealt vaadata ei saa. Oluline on ise teada, et registris olev aadress on õige, siis saabub ka trahviteade kohe õigele aadressile. Rohkem infot http://www.politsei.ee/kiiruskaamerad/.
 

Küsimus: Kas alaealise poolt internetis seksiteemalise ülekutse avaldamine on karistatav?12.03.2013

Kas see on karistatav, kui olen pannud oma facebooki seinale või tutvusportaali üleskutse "Kes osaleb grupiseksis" olles ise alaealine?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Alates 14ndast eluaastast on seks noortele karistusseadustikust tulenevalt lubatud. Nooremate korral on see keelatud, ei loe ka see, kui ta ise soovib. Üleskutse ei ole seadusevastane, kuid kindlasti tasub mõelda, millise kuvandi selline üleskutse Teist loob ja et see ei oleks seotud mingite muude keelatud tegevustega (kindlasti ei tohi sellest aktist teha pilte ja filme, kuna sel juhul rikutakse juba karistusseadustiku paragrahvi 178, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus).
 

Küsimus: Mida saan ette võtta, kui minu Facebooki lehele on minu teadmata minu nime all kirjutatud?12.03.2013

Tere!
Minu facebooki lehele on minu teadmata minu nime all kirjutatud. Mida saan enda kaitsmiseks teha? Kas saan politseile teha avalduse leidmaks mobiilinumbrit, millelt see tehtud on?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Teise nime all postituste tegemine, kui sellega on kaasnenud ka mingi kasu või kahju, on identiteedivargus. Teil on õigus selle kohta politseisse avaldus esitada. Politseil on õigus teha Facebookile IP päring ning kui andmed väljastatakse, saab tuvastada ka seadme, millelt postitus tehti. Soovitan kindlasti vaadata oma Facebooki Security settingute alt, et ega Teie Facebook ei ole jätkuvalt mõne seadme kaudu lahti, mis ei kuulu Teile. Kui nii, siis edasiste postituste tõkestamiseks katkestage ühendus ja vahetage ka oma konto parool.
 

Küsimus: Kas politsei võib mulle teha narkotesti iga päev või kaua see thc minus on?11.03.2013

Tere, mul on siis selline küsimus: Jäin neli nädalat tagasi kanepiga vahele, mulle ja paljudele teistele tehti koolis narkotest, olin kaine ja tegin narkotesti ära mis näitas thc. Nüüd aga tahaks teada, kas politsei võib narkotesti iga päev mulle teha või kaua see thc minus on? Küsimus ongi siis selles, et kas testide tegemisel on ka mingi aeg millal tohib alles uuesti teha?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Kõigepealt tuletan meelde, et Eestis on keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine s.h. tarbimine.
Kui tarvitasite kannabinoide ühekordselt, siis väljub see organismist suhteliselt kiiresti. Regulaarsel tarvitamisel püsivad kannabinoidid pikemat aega.
Politsei võib teste teha, kui on kahtlus, et isik on tarvitanud narkootilisi aineid. Kahtlus võib tekkida siis, kui inimesel leidub narkojoobe tunnuseid või on näha, et inimene tarvitab narkootilisi aineid (nt. suitsetab kanepit), mingit kindlat intervalli narkotestide tegemiseks ei ole.
 

Küsimus: Kas ja kelle poole tuleks pöörduda naabri pidevate valesüüdistuste pärast?06.03.2013

Tere!
Naaber kõrvalkorterist väidab, et tema tunneb oma kodus pidevalt vastikut haisu ning väidab, et see tuleb meie juurest, kuna me pidavat mingit "mõnuainet" keetma. Kohal on korteris käinud nii ühistu esimees, kohalik valla konstaabel ning isegi korra politsei (see on siis mitme aasta peale kokku), kes pole kunagi midagi tundnud. Täna saatis naaber postkasti kirja, et lõpetagu me see haisutamine või ta kutsub politsei koos narkokoeraga. Kas ja kelle poole tuleks pöörduda sellise pideva ahistamise ja vale süüdistuste esitamise tõttu?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Kõigepealt soovitan püüda probleemile lahendust leida koos naabri ja ühistu esimehega. Võib-olla tõesti on kuskil ebameeldiva lõhna allikas, mis võib kedagi häirida. Te võite pakkuda isikule välja, et aitate tal ebameeldiva lõhna asukohta tuvastada. Kui isik rahule ei jää ja jätkuvalt levitab Teie kohta väärinformatsiooni ja laimu, siis võite oma isiklike õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkohtu poole.
 

Küsimus: Kas ma tohin abikaasa paroolidega tema telefoni kõneeristust vaadata?06.03.2013

Tere, situatsioon on järgmine: abikaasa hakkas imelikult käituma, ei ööbi kodus, mitu päeva on täitsa kadunud. Ja see juhtub päris tihti. Minu küsimustele, kus ta oli, ta ei vasta. Hakkan kahtlema, et ta petab mind. Kas mul on õigus tema kõneeristusi vaadata, et kontrollida kellele ta helistab? Abikaasa on muidu teadlik, et ma tean parooli ja saan kõneeristusi vaadata. Ja kui ma seda teen, kas see on karistatav?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Selleks, et vastata täpselt, tuleks rohkem algandmeid teada. Kui Te olete saanud selle parooli seetõttu, et ühel korral mingi konkreetse toimingu tegemiseks iseteenindusportaalis mees usaldas Teile selle parooli ja nüüd soovite selle parooli abil vaadata ka muid asju, siis see ei ole lubatud ja võib lõppeda Teie karistamisega, kui mees selle kohta avalduse esitab. Kui aga Teil on ühine perepakett ja õigused kõike vaadata ja teha, siis sellega Te seadust ei riku. Samas, parim lahendus oleks siiski mehega avameelselt rääkida ja paluda tal endal seda kõneeristust näidata ja tõlgendada. Lihtsalt numbritest võib teha ka kergesti valejäreldusi.
 

Küsimus: Kas peaksin tegema avalduse politseile, kui sõber müüs minu eest auto maha aga raha mulle ei maksa?06.03.2013

Tere
Tuttav tegeles minu auto müügiga (minu allkirjastatud oli ostu-müügi leping) ainuisikuliselt aga jättis raha mulle maksmata. Usaldasin teda ega teinud mingit lisalepingut, et ta mulle raha võlgu on. Tema käes olid ka kõik teised dokumendid. Nüüd ei võta ta telefoni ega reageeri ka e-kirjadele. Minu jaoks on see vara väljapetmine. Kas ma peaksin tegema avalduse politseisse? Kui mul ei ole ühtegi dokumenti, et tema auto müüs ja raha maksmata, kas politsei võtab minu avalduse menetleda?

Tänades

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kahjuks ei kuulu antud juhtum politsei pädevusse. Teie sõlmisite omavahel suulise kokkuleppe ehk lepingu ja nüüd tema on kokkuleppest osa jätnud täitmata. Seega tuleb Teil hagiga pöörduda tsiviilkohtusse, kus taolisi vaidlusi lahendatakse.
 

Küsimus: Kuidas endise elukaaslase korterist oma isiklikud asjad kätte saada?06.03.2013

Ei saa eksmehega kokkuleppele, et saada oma isiklikud asjad kätte. Kuhu pöörduda, et saaks minna oma endisesse koju ja pakkida asjad kokku ja saada oma asjad kätte? Isiklikud asjad (dokumendid, riided, nõud jne). On öelnud, et toob minu maja ette ja paneb lihtsalt maha ja las need siis olla seal. Kas on mingi seadus, mis kohustab teda minu asju tagastama? Kas on olemas lepitaja, kes minu eest teeks kõne mu eksmehele ja lepiks kuidagi kokku aja, et saaks ühele poole asjadega. Tänud

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Selleks, et väga täpset hinnangut anda, on infot natuke liiga vähe. Näiteks dokumentide korral on jah reegel, et kui see on ID kaart, pass, meremehe tunnistus või midagi sellist, siis selle enda käes hoidmisega rikub Teie endine elukaaslane seadust ja selle kohta võite teha avalduse politseisse. Muude asjade puhul soovitatakse läbirääkimisi ja kui need ei õnnestu, tuleb minna kohtusse. Küsimus on selles, et kes ja mille eest on maksnud ja kellele need asjad sel juhul kuuluvad. Siin võtab seisukoha juba tsiviilkohus. Isegi näiteks naiste riided võivad jääda mehele, kui Tema on nende jaoks raha andnud. Lepitajana võite kasutada mõnda juristi.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui meie tänaval on lubatud 30 km/h, kuid sellest ei pea keegi kinni ja see on eelkõige lastele ohtlik?26.02.2013

Tere.
Elan tänaval, mille alguses on kohe kiirusepiirang 30km/h. Sellest märgist ei pea keegi kinni. Kuna tänava lõpus on ettevõtted ning samal tänaval on palju eramuid juurde ehitatud, siis on siin ka väga tihe liiklus.
Üle ühe maja elavad pered, kus on väikesed lapsed. 500 m on pikk sirge, millel siis autod võtavad viimast välja. Kuhu tuleks pöörduda probleemi lahendamiseks? Mida ette võtta, et see kihutamine väikesel tänaval lõpeks?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Sellest murest tuleks informeerida kohalikku politseijaoskonda. Samuti tasuks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Ilmselt oleks parim lahendus tänavale künniste paigaldamine, mis kiirust piiraksid.